• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

15 Maýsym, 19:03:25
Almaty
+35°

Qazaqstan halqy Assambleıasynyń (QHA) elimizdiń qoǵamdyq ómirine mańyzy men áseri orasan zor. Assambleıa qoǵamdyq kelisim men jalpyulttyq birlikti qamtamasyz etý jónindegi memlekettik saıasatty ázirleýge jáne iske asyrýǵa yqpal etetin uıym bola otyryp, qaıyrymdylyqtyń jetekshi tirekteriniń biri bolyp tabylady. Bul mańyzdy ınstıtýttyń el úshin qyzmeti tabıǵı apattar men qaıǵyly oqıǵalarǵa qarsy óziniń sheshimdiligi men birligin kórsetedi. Arys qalasyndaǵy jarylystar, Maqtaaraldaǵy sý tasqyny, Abaı oblysyndaǵy orman órtteri nemese Almaty mańyndaǵy ushaq apaty bolsyn, Assambleıa músheleri árqashan aldyńǵy qatarda, zardap shekkenderge gýmanıtarlyq kómek pen qoldaý kórsetti.

Qazaqstan halqy Assambleıasy búkil Qazaqstan boıynsha Dostyq úılerin qurý arqyly moraldyq qana emes, materıaldyq qoldaý kórsetedi. Qazaqstan uıǵyr jastar odaǵynyń tóraǵasy jáne Qazaqstan halqy Assambleıasynyń  basshysy Rýstam Qaıryevtyń aıtýynsha, atalǵan ortalyqtar etnomádenı birlestikterdi damytý úshin platforma retinde qyzmet etedi jáne de árbir etnos ókili qazaq mádenıetin, ekonomıkasyn, bilimin, ǵylymy men sportyn damytýǵa óz úlesin qosa alady.

Rýstam myrza, Qazaqstanda uıǵyr etnosyn qoldaý úshin qandaı negizgi áreketterdi júzege asyrylyp jatyr?

Qazaqstan uıǵyrlarynyń respýblıkalyq etnomádenı ortalyǵynyń ózi óte belsendi uıym jáne bul qoǵamdyq qyzmet bolǵanyna qaramastan, ortalyq músheleri Uıǵyr etnosyn damytý boıynsha orasan zor jumystar atqarýda. Bul – uıǵyr mádenıetin, dástúrleri men ádet-ǵuryptaryn damytý, etnos arasynda memlekettik jáne ana tilin damytý, bilim berýdi damytý jáne uıǵyr tilinde oqytatyn mekteptermen yntymaqtastyq, ǵalymdar men jazýshylardyń kitaptaryn shyǵarý, kóptegen qaıyrymdylyq aksııalary, az qamtylǵan otbasylarǵa kómek kórsetý, onkologııalyq naýqastardy emdeýge jáne úı satyp alýǵa arnalǵan alymdar, oqý jylyna deıin balalarǵa arnalǵan jyl saıynǵy keńse ár túrli taqyryptaǵy jastarǵa arnalǵan tegin trenıngter, tegin zańgerlik keńester, mádenı dástúrlerdiń bolýyn rastaıtyn túrli anyqtamalar berý, jas jáne perspektıvaly sportshylardy qoldaý, jumysqa ornalasý jáne t.b. sekildi sharalar. Bizdiń ortalyqta uıǵyr etnıkalyq tobynyń ókilderin qoldaý boıynsha kóptegen túrli baǵdarlamalar bar. Sondaı-aq, múmkindigine qaraı, joǵaryda atalǵan barlyq kómekti biz etnıkalyq tegine qaramastan barlyq qazaqstandyqtarǵa kórsetemiz.

Sizdiń uıym naqty qandaı qaıyrymdylyq jobalaryn uıymdastyrady?

 

QHA qamqorlyǵymen birlese otyryp túrli qaıyrymdylyq jáne áleýmettik jobalar júrgizemiz.  Mysaly, jyl saıyn qarttarǵa arnalǵan aksııa ótkizip, onda qarttarǵa azyq-túlik jáne dári-dármek preparattarymen kómek kórsetiledi. Sol sııaqty "Mektep jol" aksııasy arqyly jyl saıyn az qamtylǵan otbasylardan shyqqan balalardy keńsemen qamtamasyz etemiz. Qurban aıt musylman merekesine qaıyrymdylyq kómek kórsetý, jalǵyzbasty analarǵa nemese stýdentterge shaǵyn bıznes ashýǵa kómektesetin "úlken armanǵa kishkentaı qadam" aksııasy jáne basqa sharalardy uıymdastyryp júrmiz. Sonymen birge eldegi jaǵdaılarǵa baılanysty "Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Qaıyrymdylyq kerýeni" aksııasy aıasynda biz Arysqa 60 tonna gýmanıtarlyq kómek, Maqtaaralǵa 80 tonna azyq-túlik, Gıgıena quraldary, jańa kıim, qurylys materıaldaryn jibergenbiz. Jyl saıyn bizdiń ortalyq orta eseppen 150 mln teńgege qaıyrymdylyq kómek kórsetedi.

Qazaqstandaǵy Mádenı mura men dástúrdi nyǵaıtýdaǵy uıǵyr etnosynyń róli qandaı?

Kez-kelgen etnos sııaqty uıǵyrlardyń da róli óte joǵary. Biz tek uıǵyr mádenı murasyn ǵana emes, sonymen birge qazaq mádenıetin de damytýǵa yqpal etemiz. Kitap shyǵarý, qazaq mádenıetine arnalǵan is-sharalar ótkizip otyramyz. Qazaqtardyń uıǵyrlarǵa óte uqsas salt-dástúrleri, tipti kóptegen uqsas sózderi kezdesedi. О́ıtkeni bizde ortaq túrik tamyry bar. Biz etnıkalyq mádenıetimizdi ár túrli is-sharalarda, kórmelerde, konsertterde, ǵylymı jáne tarıhı konferensııalarda, dóńgelek ústelderde, chellendjderde, aksııalarda, galereıalarda turaqty túrde usynamyz. О́ıtkeni biz Qazaqstandaǵy eń iri etnıkalyq toptardyń birimiz. Elimizdiń alýan túrliliginde birlikti kórsetý –bizdiń qasıetti boryshymyz.

Qazaqstanda uıǵyr tilin saqtaý jáne ilgeriletý úshin qandaı sharalar qabyldanýda?

Kóptegen túrli sharalar men memlekettiń kómegi zor, uıǵyr tilinde oqytatyn mektepter bar. Qoıylymdardy uıǵyr tilinde kórsetetin, sondaı-aq Uıǵyr klassıkasyn qazaq tiline dýblıajdaıtyn memlekettik akademııalyq uıǵyr mýzykalyq komedııa teatry jumys isteıdi. Baspalarda uıǵyr tilindegi kitaptar men jýrnaldar shyǵarylady. Mysaly, túrli qazaqstandyq oqıǵalardy basyp shyǵaratyn "Uıǵyr avazı" qoǵamdyq-saıası gazeti, sondaı-aq uıǵyr tilinde kóptegen jeke basylymdar bar, uıǵyr tilindegi klassıkalyq ádebıet kitaptary shyǵarylady.  Sondaı-aq qazaq tiline aýdarylǵan balalarǵa arnalǵan ertegiler, jastarǵa arnalǵan zamanaýı túsindirmedegi halyq ánderi de bar. Jastarǵa arnalǵan túrli is-sharalar jáne zııatkerlik oıyndar daótkizilip turady. Munyń bári memlekettik tildiń damýyna yqpal etedi, óıtkeni olar uqsas. Uıǵyr tilinde oqytatyn mektepterdiń barlyq túlekteri 100 paıyz qazaq tilin meńgergen. Bul máselege qatysty oń ózgerister kóptep kezdesedi.

Uıǵyr etnıkalyq toby men Qazaqstan Úkimeti arasyndaǵy ekonomıka men bilim berýdi qosa alǵanda, túrli salalardaǵy yntymaqtastyqtyń bolashaǵy qandaı?

Qazaqstandyq uıǵyrlar tolyqqandy azamattar retinde eldiń damýyna zor úles qosýda, bizde iri kásiporyndar men zaýyttardy basqara otyryp, ulttyq ekonomıkany nyǵaıtýǵa zor úles qosatyn kóptegen kásipkerler bar. Mysaly, bizdiń ortalyqtyń tóraǵasy Dolkýntaı Abdýlhalıl, Qazaqstandaǵy tanymal mesenat bolyp tabylady. Ártúrli qyzmet salalarynda kóptegen jańalyqtar ashqan ǵalymdar da bar: bıolog Másimjan Velıamov, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ablet Kamalov, fılolog Rahmıatjan Iýsýpov, 50-den astam jarııalanǵan eńbekteri, 2 monografııasy, 8 medısınalyq quraldary, 14 patenti bar dáriger Ersaıdolla Japarovty ataýǵa bolady. Tipti halyqaralyq aýqymdaǵy ǵalymdar bar: ortalyqty basqaratyn genetık Shýhrat Mıtalıpov portlendtegi Oregon densaýlyq jáne ǵylym ýnıversıtetiniń embrıonaldy jasýshalyq jáne gendik terapııasynyń avtory, 2013 jyly álemge áıgili nature jýrnaly ony "klondaý jónindegi basshy" dep atady jáne búgingi jetistikteri úshin ol Nobel syılyǵyna áleýetti úmitker bolyp tabylady.  Ol týǵan jeri Almaty oblysy ekenin aıtyp, árqashan Qazaqstandy óziniń Otany retinde maqtan tutady. Qazaqstannyń uıǵyr jastary kreatıvti ındýstrııany, qazaq mádenıetin, sporttyq jetistikterin jáne basqa da kóptegen qyzmet salalaryn damyta otyryp, bastamalaryn belsendi túrde kórsetýde.

Jastardy qoldaý jobalary týraly aıtyp berińizshi.

Qazirgi ýaqytta men "aldaǵy 5,10,15 jylda Qazaqstanda suranysqa ıe bolashaqtyń TOP 50 mamandyǵy" sııaqty jobalardyń avtory bolyp tabylamyn. Osyndaı jobalardyń sheńberinde biz mektep túlekterin kásiptik turǵydan baǵyt baǵdar kórsetip, qoldaý bildirip otyrýǵa tyrysamyz. Búgingi tańda 5 myńǵa jýyq joǵary synyp oqýshylary qamtyldy. "Qazaqstan jastary – Kreatıv Elshisi" jobasynda biz jastar arasynda kreatıvti oılaýdy damytý týraly trenıngter ótkizemiz jáne munyń bárin óńirlerde, sondaı-aq iri joǵary oqý oryndarynda tegin jasaımyz. Munyń bári ózara kómek arqyly júzege asyrylady. Biz áleýmettik belsendi azamattar retinde memleketke kómektesemiz, memleket bizge resýrstarmen kómektesedi. Mysaly, úı-jaılardy usynady. Bizdiń ázirlemelerimizdi ashady, tutastaı alǵanda, biz bir maqsatqa qol jetkizemiz, respýblıkamyzdyń damýyna serik bolamyz.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir