• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

25 Sáýir, 00:03:13
Almaty
+35°
Birneshe aıdan beri qamaýda otyrǵan Azat Kárim esimdi qazaq kásipkeri naqaqtan naqaq qamalǵanyn, ózi jábirlenýshi bola tura, aıyptalýshyǵa aınalyp ketkenin aıtyp, tergeý ızolıatorynan ashyq hat joldady. Ol osy arqyly máselesine kóptiń nazaryn aýdaryp, isi ádil sheshiledi dep úmittenedi.
 
Ashyq hatta oqıǵanyń egjeı-tegjeıi baıandalyp, UQK-niń qamaýdaǵy eks-tóraǵasy Kárim Másimovtyń marqum ákesiniń de qatysy bary sóz bolǵan.
 
Azat Kárimniń aıtýynsha, oqıǵa 2014 jyldyń aıaǵynan bastaý alady. Ol bıznes boıynsha áldekimder arqyly birneshe qytaı azamatymen seriktestik ornatyp, Astanadan gazoblok zaýytyn salý týraly kelisimge keledi. Qytaı tarapy 90%, Qazaqstan tarapy 10% úlesin birlesip isteımiz dep ýaǵdalasyp, QHR-dan ınvestısııanyń alǵashqy qarajaty túse bastaǵan soń jumystar bastalady.
 
«26.05.2015 j. Astanada «Rongshun Astana Building Materials CO.LTD» atty fırmany Bógenbaı dańǵyly, 28-úı mekenjaıyndaǵy meniń ofısime tirkedik. Osy rette erekshe eskerte ketetin jáıt: Fırma qurǵanda ózge qytaılyq azamattar Astanada bolmaǵandyqtan, olardyń senimdi ókili retinde, keıin qaıtaryp beretin bolyp, qytaı tarapyna tıisti 90% úles Lıý Jýnge (Liu Jun) jazyldy. Jańa fırma qurmas buryn qytaılyq seriktestermen birlesip zaýyt salatyn jer izdep, «Taraz jol qurylysy» JShS-nyń №101 kóshedegi eski óndiris bazasyn barlyq jaǵynan qolaıly dep satyp alyp, ony «Kahan Servıs» JShS-nyń balansyna tirkegen bolatynbyz. Bul tirkeýdi Astana qalasy ákimdiginiń Jer basqarmasynda qaıtadan tirketkenbiz.
 
27.05.2015j. «Nantong Rongshun Building Materials.CO,LTD» «Rongshun Astana Building Materials CO.LTD» jáne «Kahan Servıs» JShS arasynda №1/05-15 kelisimsharty jasalyp zaýyt salý jumystary resmı bastaldy.
 
Qytaılyq kásipkerlermen jumys istegender biledi, olardyń kóbi jumysty barynsha tez isteıdi, qarjyny barynsha únemdeýge tyrysady. Meniń qytaılyq seriktesterim de sondaı boldy. Tórt qytaılyq seriktesim Astanada almakezek turyp, árbir tıyndy qadaǵalap qana qoımaı, qurylys jumystaryn tezdetýdi qýzap otyrdy. Biz óz tarapymyzdan qurylys, qujat, salyq, qarjy jáne ózge de uıymdastyrý jumystaryn barynsha jyldamdatyp sheship otyrdyq. Shyn máninde jumystyń barlyq aýyrlyǵy bizge tústi. Basynda $22.050.000 (AQSh dollary) qarjy salamyz dep ınvestısııalyq lısenzııa alǵan qytaı tarapy 06.2015-08.2017 jj. kezeńinde zaýyt salynyp bolǵansha 429.282.063,36 tg. ǵana jiberdi. Sondyqtan qurylysqa qajetti qarjy jetispeı qıyndyqtar týyndady. Qosalqy merdigerlerge qaryz boldyq. О́zimizdiń tehnıkalarymyzdyń jumys aqylaryn tipti eseptemedik (meniń eki júk artatyn tehnıkam (pogrýzchıgim) qazirge deıin Lıý Jýn ıeligindegi zaýytta jumys istep júr, onymen eseptesý kerek ekenin umytyp ketken sekildi)» deıdi Azat Kárim.
 
Kásipkerdiń sózinshe, qytaılyq seriktesteri ýaǵdalasqan qarjyny tolyq bermegendikten, zaýyt qurylysyn aıaqtaý úshin dostary men týystarynan qaryz alyp, nesıe resimdeý úshin páterin kepilge qoıǵan. Ol kredıtti áli kúnge deıin tólep keledi.
 
«Meniń bar oıym zaýytty tezirek óndiriske qosý boldy. Qurylysqa qajettti qarjy jetispegendikten aramyzda túrli kelispeýshilieter de oryn aldy. Ásirese A. Orazbaev olarǵa «Kelisimshartty oryndamaı jatyrsyńdar» dep únemi eskertýmen boldy. Qytaılyq seriktesterim osydan bastap ishine kek saqtady dep oılaımyn. Tyrysyp-tyrmysyp istep 2017j. kúzge qaraı zaýytty óndiriske qostyq.
 
Máseleniń úlkeni osy kezde bastaldy. Lıý Jýn Qajymqan Másimovti (Kárim Másimovtiń marqum ákesi) «jańa seriktesimiz kómektesedi» dep alyp keldi. Olar «Kómektesip qarjy salamyz, óndiristerińdi keńeıtemiz, biraq bizge kepildikke «Kahan Servıs» JShS-nyń 51% úlesin jazyp berýleriń kerek» dep shart qoıdy. Qansha qarsy bolsaq ta, Lıý Jýn jabysyp turǵandyqtan, úkimet basyndaǵy yqpaldy adamnyń ákesiniń aıtqanynan asa almadyq. Qorqytyp-úrkitip, aldap-arbaýmen 51% úlesti jazyp alǵan soń syrtymyzdan jalǵan qujattar jasap, «Kahan Servıs» kompanııasyna tıesili jerdi qytaı tarapyna tolyq ótkizip jiberdi. Lıý Jýn men olardyń arasynda qandaı qupııa kelisim bolǵanyn bilmeımin, biraq Lıý Jýn sodan bastap qalǵan qytaılyq úleskerlerdi de, meni de aldaı bastady. Notarıaldy túrde qaıtaryp bergen «Rongshun Astana Building Materials Co.LTD» fırmasynyń áýelden maǵan tıesili 10% úlesin tirkeýden ótkizýge asyqpady. Q.Masimovtiń kómekshisi Sapargúl Jabaǵaılyqyzy tirkep beremin dep ýáde berip edi, ol da sózinde turmady. Osy týraly tergeýshi A.K.Ibraevqa bettestirý jasa dep talap qoıyp edik, ol da oryndalǵan joq. Bul ádiletsizdikke tóze almaı, 2017 jyldyń sońynda sotqa júgine bastadyq, Alǵashynda men «jábirlenýshi», al Lıý Jýn «jaýapker» retinde sottasyp júrdik. Kóptegen sot otyrystary ótti. Áýeliden «Zaýytty kim saldy? Qandaı aqshaǵa salyndy? О́ndiris iske qosylǵannan soń paıdasyn kim kórip otyr?» degen suraqtardyń mán-jaıyna qanyqqan soń sot aıaqtalar, múddeler bólinisi anyqtalyp, bári ornyna keler» dep oıladym. Alaıda meniń oılaǵanymdaı bolmady. Árkim óz múddesin kózdep jan-jaqqa tartqylaı bastady. Mańaıymdaǵylardyń Abaı aıtatyn “darýl harap” ekenin bildim. Sonda da ádiletke degen senimimdi joǵaltpaı, qytaılyq seriktesten úlesimdi, esemdi qalaı da qaıtaryp alamyn dep júrdim. О́kinishtisi túrli keleńsizdikter, soraqylyqtar kóbeıe berdi…. Sonyń biri - 2023j. 20 sáýirde Qytaıdan issapardan qaıtyp «Qorǵas» keden beketinen kirgende tutqyndalǵanym. 1 sáýirde Astanadan Beıjińge ushardyń aldynda tergeýshi A.K. Ibraevqa Qytaıǵa issaparmen baratynymdy, ondaǵy qytaılyq úleskerlermen kezdesetinimdi aıtqan bolatynmyn. О́zi «bara ber» degen bolatyn. Endi oılasam, Qorǵastan qaıtpaı Astanaǵa ushyp kelgenimde 30 qarasha emes, sol 20 sáýir túrmege qamalar ma edim?!» delingen ashyq hatta.
 
Jábirlenýshi Astana qalasy mamandandyrylǵan aýdanaralyq sottyń sýdıasy A.I.Isaeva «Qolymda maǵan qarap otyrǵan er jetpegen 4 balam, qart anam bar, sózsiz aıaqtaýǵa tıisti jumystarym bar, páterim bar, kerek bolsa kepildikke qoıatyn múlkim de bar, otanshyl júregim bar. Meni úıqamaqqa shyǵaryńyz» degen ótinishime qulaq aspady deıdi.
 
Kásipker Azat Kárim óziniń ádiletsiz otyrǵanyn tómendegideı deıektermen negizdeıdi:
 
(1) Astana qalasynyń Baıqonyr aýdany PB tergeýshisi A.K. Ibraevtyń alaıaq, jalaqor Lıý Jýnniń aryzyn qabyldap tirkeýiniń ózi zańsyz. Sebebi: Qytaıdyń «Nantong Shuntu International Trade Co.LTD» kompanııasy arqyly Qazaqstanǵa jıyny 429282063,36 teńge ınvest soma kirdi. Ol kompanııanyń ıesi - Jing Hongling. Onyń ózi Lıý Jýn aldap ketti dep sottasyp júr. Sonda men qalaı Lıý Jýnniń 440.041.750 teńge aqshasyn jymqyrǵan bolamyn? Kerisinshe Lıý Jýnniń ózi ózgelerdiń aqshasyna salynǵan zaýytty ıelenip seriktesterin san soqtyrǵan, olarǵa jala japqan kúdikti qylmysker bolyp shyqpaı ma?
 
(2) «Kahan Servıs» JShS atynan salynǵan gazoblok zaýytyn 29.12.2017 j. memlekettik reesterden ótkizip (reestr №2412P) tirkegende qurylys-montaj jumystaryna 411.589.967,96 teńge jumsaldy dep jazylǵan. Sol kezde bári tekserilgen. Marqum Qajymqan Másimovtiń adamdary da bolǵan. Baǵalap-esepteý (osenka) fırmasy bazar baǵasy 1.117.593.796 teńge turady dep anyqtama bergen, ol da bar. Osy zaýytty alaıaq Lıý Jýn 2017 jyldan beri ıelenip, óndirgen gazoblokty satyp paıdasyn kórip keledi. Sonda qalaı men 189-bap boıynsha bótenniń múlkin jymqyrǵan bolyp aıyptalýǵa tıispin? Paradoks!!
 
(3) Seriktestik bastalǵan kúnnen bastap qytaılyq úleskerlerdiń bireýi bolmasa, bireýi únemi Astanada, janymyzda júrdi. Árbir tıynnyń sheshimine aralasyp otyrdy. Sonda bizge qandaı aqshany senip tapsyrǵan bolady? Biz óz aqshamyzdy qosqannan basqa olardyń qandaı aqshasyn jymqyryppyz? Áýeli bizge senip kórip pe ózderi?
 
30 qarashada túnde meni asyǵys tutqyndap túrmege qamaýdyń endi bir syry bylaı dep oılaımyn: qalǵan qytaılyq úleskerler 6 jeltoqsanda Astanaǵa kelemiz dep maǵan qońyraý shalǵan. Olar osy joly kelgende Lıý Jýnnen gazoblok zaýytyndaǵy ózderine tıisti úlesterin jazdyryp almaqshi edi. Úlesterin bermeı burynǵydaı túrli syltaý aıtyp aldaýsyratsa, sotqa berýdi uıǵarǵan. Al úlesterin jazdyryp berse, tolyq aýdıt jasap 7 jyldan beri gazoblok satýdan túsken paıdany suramaqshy bolǵan. Alaıaq Lıý Jýn olardyń menimen birlesip ketýinen qorqyp, meni qamatyp otyr. Sonda meni qaralap, olardy aldap til tabysý ońaıyraq bolmaq. Meniń osy boljamym ras bolsa, bizdiń polıseıler kim úshin jumys istep otyr? Osy aradan sybaılas jemqorlyq kórinip turǵan joq pa? Bizdiń quqyq qorǵaý salasyndaǵylar, UQQ, Lıý Jýnniń mańyndaǵy oralmandardyń kimge qansha para bergeni týraly aıtyp júrgen aqparat nege tekserilmeıdi?
 
Kásipker sóziniń sońyn zańsyz, orynsyz, ádiletsiz qorlyqqa tóze almaıtynyn málim etken.
 
"Erkin ómirdegi týǵan-týys, dos-jarandarym, Qazaqstannyń bolashaǵyna beı-jaı qaraı almaıtyn, ádiletti Qazaqstan qurýdy sóz júzinde ǵana emes, shynaıy ómirde kórgisi keletin árbir azamat meni qoldaıdy dep senemin.
Alyptyń kúshi – halyqta,
Halyqtyń kúshi – birlikte" dep aıaqtalǵan abaqtydan joldanǵan ashyq hat.
 
"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Azat Kárim

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir