• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

23 Aqpan, 08:44:29
+35°

08 Jeltoqsan, 2023 Barlyq aımaqtar

Qymbatshylyqtyń kókesi áli alda eken

Qosymsha qun salyǵyn kóterý bárimizdiń qaltamyzdy qaǵady

Foto: ashyq derek kózderinen alyndy

Qazaqstan salyǵy kóp el. Bıýdjet dep kedeı halqynyń qaltasyn qaǵatyn. Inflıasııa ósimimen jalaqy ilese almaı-aq qoıdy.

2025 jylǵy 1 qańtardan bastap qosymsha qun salyǵyn taǵy 4%-ǵa birden ósirý josparlanǵan. Ulttyq ekonomıka mınıstrligi portalynda jarııalanǵan qujatta budan bólek korporatıvti tabys salyǵynyń ártaraptandyrylǵan stavkasyn engizý, jeke tabys salyǵy boıynsha progressıvti shkalany engizý, arnaıy salyq rejımin reformalaý, temeki ónimderine aksız stavkasyn kezeń-kezeńimen arttyrý, jer jáne múlik salyǵyn qaıta qarastyrý qarastyrylǵan.

Qosymsha qun salyǵynyń 12%-dan 16%-ǵa deıin ulǵaıýynyń ınflıasııaǵa áseri shamaly deıdi Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov. Úkimet úıinde mınıstr ınflıasııa bir jylda maksımým 0,8 prosent tarmaqqa kóteriletinin aıtqan.

«Bizdiń esepteýlerimiz boıynsha ınflıasııa bir jylda maksımým 0,8 prosent tarmaqqa kóteriledi. Sodan keıin oǵan ekonomıka úırenedi. Kelesi jyldan mundaı áser bolmaıdy. Qun salyǵyn kóterýdegi maqsat – bıýdjet kiristerin tolyqtyrý. Eger biz ony kótersek, respýblıkalyq bıýdjetke jyl saıyn 2,4 trln teńgege deıin qosymsha qarajat túsedi. Osy aqsha tikeleı áleýmettik jáne basqa da mańyzdy shyǵystarǵa jumsalady», - deıdi mınıstr.

Qazaqstan táýelsiz bıznes odaǵynyń basqarma tóraǵasy Berik Zaıyrov QQS stavkasynyń kóterilýi eń aldymen adal bızneske áser etedi dep esepteıdi.

«Kásipkerler qujaty bar taýar taba almaı jatyr, kóptegen taýarlar elge arzan baǵamen nemese kontrabandamen keledi. Bul ónimniń barlyǵy «aq» bolyp shyǵarylsa, bizde QQS alatyn rezerv bar. Barlyq taýarlardy resmı túrde kedennen ótkizip, salyq tólese, bıýdjetke kóbirek túser edi. Meniń oıymsha, bizge adal bızneske júktemeni azaıtý qajet, osydan bastaý kerek», – dedi Zaıyrov.

Berik Zaırov shaǵyn jáne orta bıznes úshin arnaıy salyq rejımindegi negizgi problemalardy aıtty. 

– QQS boıynsha eń tómengi shegi 20 000 AEK. Eger odan assa, 3% salyq + 12% QQS = 15% tóleýge tıisti bolady. Bul kásipkerlerdi bıznesti bólýge nemese chek bermeýge yntalandyrady. Bilmeýshilik saldarynan 100-ge jýyq kásipker qosylǵan qunǵa salynǵan salyq sheginen asyryp alǵan. Nátıjesinde kásipkerlerge QQS sheginen asatyn aınalymnyń 15 %-y mólsherinde ósimpuldar kelip túsken. Aıta keteıin, memlekettik kirister komıtetiniń taraptaryna barlyq kezeńge keri kúshi bar aıyppul 1-2 nemese tipti 3 jylǵa jetedi. 2020-2022 jyldarǵa aıyppul somasy 16,6 mlrd teńgeni quraıdy. Al  salyqtan qutylǵandardyń basym kópshiligi qýlyqqa salyp, JK-ny (IP) birinen keıin birin ashyp, bıznesterin bólshektegen. Sóıtip shtrafqa aq, adal jumys isteýge tyrysqan azamattar túsken.

Sarapshy Sanjar Boqaevtyń aıtýynsha, bul halyqtyń qaltasyn qaǵatyn saıası júıeniń bir kórinisi.

4%-ǵa QQS salyǵy ósetin bolsa, onda satylymdaǵy zattyń bári qymbattaıdy. Importtalǵan, ózimizde óndirilgen ne shetelden ákelingenine qaramastan, paıyzdyq úles bárine qosylady. Kez kelgen satýshy bul salyqty tóleıdi, al túptiń-túbine kelgende ol mindet tutynyp otyrǵan halyqqa artylady. Bul qoldan-qolǵa ótetin aqsha esebinde ketedi. Satyp alýshynyń bergen 12%-dyq aqshasyn ókimetke ótkizedi. Buny halyqtyń qaltasyn soǵatyn saıası júıe desek bolady. О́z kezeginde, óndirilgen kóp zat 8%-ǵa birden qymbattaıdy. Mysalǵa, turmystyq hımııa ónimderin óndirýge 400 túrli komponent qoldanady. Sonyń 380 bóligin shetelden alyp keledi de, oǵan QQS salyǵyn tóleıdi, ónim daıyn bolyp shyqqan soń taǵy bir tólenedi.

QQS kóbeıýinen ınflıasııa kúshti qarqyn alady. Eger baǵalar bir-eki paıyz ǵana ósse, ınflıasııaǵa az ǵana yqpal etetin edi. Al 16%-ǵa deıin ósirý ol tym úlken kórsetkish. Inflıasııa ol taýdyń basyndaǵy kishkene bir túıir sııaqty. Tómen qaraı dóńgeletkende qar kóshkinin týdyrady. Qarqyny kúshti bolatyny sonshalyq, keıin ózderi baqylaı almaıtyn kúıge jetedi, – deıdi Sanjar Boqaev.

Ásem Jumaqan

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir