• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

22 Maýsym, 14:30:49
Almaty
+35°

28 Qyrkúıek, 2023 Áleýmet

Qytaı men Qazaqstan kelisimi kimderdi túgendemek?

Qujat – vızasyz kelgender, berilgen vızalar, kelý jáne shyǵý erejesin buzǵandar, azamattyq alǵandar týraly aqparat almasýdy kózdeıdi.

kursiv.kz

Bıyl 17 mamyrda Qazaqstan úkimeti men Qytaı úkimeti óz azamattary týraly aqparat almasý jónindegi kelisimge kelgen. Ol kelisimdi 20 qyrkúıekte parlament májilisi maquldady. Qujat endi senatqa barady, senatorlar maquldasa, prezıdentke qol qoıýǵa jiberiledi.

Bul kelisim boıynsha qos memleket azamattyq alǵan nemese azamattyǵyn aýystyrǵan adamdar týraly málimetti bir-birine berýge mindetti bolady.

Kelisimge sáıkes, Qazaqstan men Qytaı azamattardyń vızasyz kelýi, sondaı-aq berilgen vızalar sany, memlekettiń azamattyǵyn qabyldaý nemese qalpyna keltirýi týraly aqparat almasady.

Memleketterdiń azamattyǵyna qabyldaý memleketterdiń zańnamasyna sáıkes kelýi tıis.

Taraptar osy kelisim kúshine engenge deıin azamattyǵyn aýystyrǵan azamattar týraly málimettermen ózara almasady. Málimetter toqsan saıyn beriledi.

Taraptardyń quzyretti organdary mundaı málimetterdi osy kelisim kúshine engennen keıin 6 (alty) aı ishinde dıplomatııalyq arnalar arqyly jiberedi. Azamattardyń tizimderin alǵan kezde taraptar memleketteriniń zańnamasyna sáıkes, adamdardyń óziniń burynǵy azamattyǵynyń bolýy ne toqtatylýy týraly aqparatty 2 (eki) aı ishinde jiberedi.

Azamattarǵa qatysty kelý, bolý jáne ketý qaǵıdalarynyń buzylǵany týraly aqparatty eki tarap bir-birine habarlaıdy.

Kelisimdi iske asyratyn quzyretti organdar:

  • Qazaqstan tarapynan – QR IIM men Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi;
  • Qytaı tarapynan – QHR SIM jáne Kóshi-qon isteri jónindegi memlekettik basqarmasy.

Azamattar týraly aqparat: tegin, atyn, ákesiniń atyn (orys jáne latyn tilderinde jazylǵan), jynysyn, týǵan kúnin, týǵan jerin, azamattyǵyn, tıisti qujattyń serııasyn, nómirin, berilgen kúnin, ony bergen organdy, ultyn, fotosýretin qamtıdy.

Kelisim belgilenbegen merzimge jasalady. Taraptardyń árqaısysy tıisti jazbasha habarlamany ekinshi tarapqa dıplomatııalyq arnalar arqyly jiberý jolymen osy kelisimniń qoldanysyn toqtata alady. Mundaı jaǵdaıda kelisimniń qoldanysy osyndaı habarlama alynǵan kúnnen bastap kúntizbelik 90 (toqsan) kúnnen keıin toqtatylady.

Mátinder arasynda alshaqtyq bolǵan jaǵdaıda orys tilindegi mátin basym kúshke ıe bolady.

Qytaı basylymdarynda kóp jyl jumys istegen belgili jýrnalıst Qalıakbar Úsemhanuly "Jas Alash" gazetine bergen suqbatynda bul kelisimniń Qazaqstanǵa emes, Qytaıǵa tıimdi ekenin aıtqan eken:

«Bul zań Qytaıǵa aýadaı qajet bolyp tur. Ol jaqtaǵy qazaqtar egindik jáne malsharýashylyq jerin úkimetten 49 jylǵa kóterege alyp, paıdalanyp otyr. Osy jaqqa kóshse de úkimetten sol jerdiń aqshasyn alyp júr. Kóship kelgen azamattyń qaltasynda qarjysy bolsa, Qazaqstan úshin tıimdi. Al qazir Qytaı «kóshseń, búkil jerińdi qaıtaryp, bárin tazalap ket» dep otyr. Bul kóship keletin qandasqa da, bizdiń elge de tıimsiz.

Myna kelisim kúshine ense, Qytaı Qazaqstanǵa «endi kóshi-qon vızasymen kelgen adamdy ǵana azamattyqqa qabyldaısyń, al ózge vızamen kelgenderge azamattyq berme» dep shart qoıady. Onda Qytaıdan keletin kósh azaıady, ne múlde toqtaıdy. О́ıtkeni buǵan deıin jáne qazir kelip, azamattyq alyp jatqan qazaqtyń bári jeke sapar, oqý nemese týrıstik vızamen kelgen.

Qazaqstanǵa kóship kelgen qandastarymyz Qytaı úshin tıimsiz aqparattardy aıtyp júr. Olardyń Ertisti buryp alǵany, Ortalyq Azııany zerttep jatqany jáne Qazaqstanǵa qarata qandaı saıasat ustanyp otyrǵany jaıly málimetterdi jarııalaıdy. Bul aqparattarǵa Qazaqstan bıligi qulaq aspaǵanymen, Qytaı úkimetine aýyr tıip otyr. Mundaı málimettiń syrtqa shyqqany Qytaı úkimetine unamaıdy. Sol úshin osyndaı aqparat taratyp júrgen azamattardy qýdalaý úshin de bul zań kerek bolýy múmkin.

Bizdiń el Ázerbaıjan, Belarýs, Qyrǵyz Respýblıkasy, Tájikstan jáne О́zbekstanmen osyndaı kelisim jasasypty. Mysaly, Qaraqalpaqstanda tolqý bolǵan kezde Qazaqstandaǵy qaraqalpaq belsendileri narazylyq bildirip edi, ózbek bıliginiń suraýymen olardy Qazaqstan úkimeti qýdalady. Eger keıin Qytaıdaǵy qazaqtarǵa birdeńe bolsa, sol jaqtan kóship kelgen qandastar eshteńe aıta almaıdy. Birdeńe aıtsa, Qytaı sol azamatty ustap, jazalaýdy suraıdy. Myna kelisim oǵan múmkindik beredi. Qytaı tarapy elge kelgen qandasqa kez kelgen aıypty taǵýy múmkin.

Sondaı-aq Qazaqstan azamattyǵyn alsa da, Qytaı pasportyn qıdyryp, sol eldiń tirkeýinen shyǵa almaı júrgen adam kóp. Bizdiń bılik muny «Qytaıdyń ishki isi» dep otyr. Másele Qazaqstan azamatyna qatysty bolsa, ol qalaı Qytaıdyń ishki isi bolady? Onyń ústine, Qytaı azamattyǵynan shyqqany týraly anyqtamaǵa da senim joq. Beıjiń kez kelgen kúni qandastar qolyndaǵy anyqtamanyń jalǵan ekenin aıtyp, bazadaǵy burynǵy azamattyqty tirilte salýy múmkin. Bul zańnyń Qazaqstanǵa qanshalyq paıdaly ekenin bilmedim, biraq Qytaıdan kóship kelgen qandastar úshin tıimsiz», – degen eken sarapshy.

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: qandastar

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir