• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

03 Aqpan, 11:57:30
Almaty
+3°

Qazirgi tańda Ortalyq Azııadaǵy elderdiń sý máselesi tóńireginde ózindik múddeleri men talaptary qalyptasqan. Bul jaǵdaı memleketter arasyndaǵy shekaralyq turaqtylyqty buzyp, dostyq qarym-qatynasqa syzat túsirmeı me? О́zge qandaı qaýip bar? Olqylyqtyń aldyn alý úshin qaıtpek kerek? Suraqtarǵa jaýap izdemesten buryn, aldymen BUU-nyń sýǵa qatysty bergen pikirlerine kóz júgirteıik.

BUU málimdemesi

BUU-nyń 2021 jylǵy sý týraly esebinde: «Sý resýrstarynyń mańyzdylyǵyn moıyndamaý – ony ysyrap etý men maqsatsyz paıdalanýdyń negizgi sebebi. Tirshilik úshin qajet bolǵan bul resýrstyń mańyzdylyǵyn anyqtaý úshin sý resýrstarynyń ártúrli aspektilerin zertteý qajet. Bul ásirese sý tapshylyǵy kezinde jáne halyq sanynyń ósýi men klımattyń ózgerýi baıqalǵanda aıqyndalmaq.

«Sý – bizdiń eń qundy resýrsymyz, bizdiń «kók altynymyz», oǵan 2 mıllıardtan asa adam qol jetkize almaı otyr. Sondyqtan sý adamzat qoǵamynyń negizi retinde sanıtarlyq, áleýmettik jáne mádenı róldi qosa atqarady» deıdi IýNESKO uıymynyń Bas dırektory Odrı Azýle.

Tushy sý tapshylyǵy qazirdiń ózinde memleket aralyq qaqtyǵystarǵa ákeldi jáne olardyń sany artyp keledi. Búginde ol úshin túrli ádistermen kúresýge daıyn elder bar. Mamandar bolashaq sý problemalarynyń sebepteriniń qatarynda klımattyń ózgerýi, sýǵa suranystyń artýy men sý obektileriniń lastanýy turǵandyǵyn ataıdy. Sondaı-aq, BUU sarapshylary sý resýrstarynyń taýsylýyna baılanysty bolashaqta oǵan qol jetkizý úshin bolatyn qaqtyǵystar kóbeıe me dep qaýiptenedi.

Ortalyq Azııadaǵy jaǵdaı

Ortalyq Azııa elderiniń damýynyń mańyzdy faktorlarynyń biri – olardyń sýmen qamtamasyz etilýi. Halyq sanynyń ósýi jáne ekonomıkanyń damýy sý resýrstaryna suranysty arttyrdy. Aımaqtyq sýlardyń negizgi kózderi Qyrǵyzstan men Tájikstannan bastaý alady oǵan qosa О́zbekstan, Qazaqstan jáne Túrikmenstan arqyly ótip, Aral teńizine quıady. Ortalyq Azııanyń sý resýrstary is júzinde taýsyldy: qazirgi ýaqytta aımaqtaǵy shamamen 170-180 tekshe metr sý resýrstarynyń 90%-dan astamy paıdalanylýda. Nátıjesinde, Tájikstan sııaqty sý resýrstaryna baı memleketterdi qosa alǵanda, óńir halqynyń 40%-dan astamy ortalyqtandyrylǵan sý júıesine qol jetkize almaı otyr. BUU-nyń jarııalanǵan derekterine sáıkes, osy úrdister saqtalsa, joǵaryda atalǵan Orta Azııa memleketteriniń jalpy halyq sany 2030 jylǵa qaraı 2006 jylǵy 45,6 mln adammen salystyrǵanda 68 mln adamǵa kóbeımek, ıaǵnı 50%-ǵa artady. (Donbaeva G. Ch. Ortalyq Azııa sý resýrstary máseleleri)

Sala sarapshysy ári zertteýshi Rysqul Ýsýbalıev bolsa: «Sýdyń kesirinen qaqtyǵystar oryn alady. Bul basty problemalardyń biri. Biz bolashaqta kelispeýshilikter bolmas úshin birge oılanyp, sheshim qabyldaýymyz kerek. О́ıtkeni basqa elder týraly aıtpaǵanda, sýdyń jetispeýshiligi qazir Qyrǵyzstannyń ishki aımaqtary men aýyldary arasyndaǵy janjaldarǵa ákelýde», - deıdi.

Máselen, О́zbekstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstandaǵy shıelenisken jaǵdaıdy alyp qarastyrýǵa bolady. Máseleniń qıyndaǵany sonsha, kúres toqtaýsyz júrip jatty. 2011-2015 jyldardyń ózinde jer-jerde 70-ten asa shekaralyq qaqtyǵys ótken. Al ár istiń basynda júretin Reseı bolsa, beıtaraptylyq tanytyp, keleńsizdikti toqtatýǵa umtyldy. Alaıda, 2021 jyldyń sáýir aıyndaǵy sońǵy soǵys qımyldary kezinde turaqty bitimge taǵy da qol jetpedi. Bul aýmaqtaǵy qaqtyǵys saldarynan 50-den astam adam qaza taýyp, 40 myńnan asa adam úılerin tastap ketýge májbúr boldy. Túsinispeýshiliktiń basty sebebi, árıne, ońtústiktegi alyp aýdannyń qunarly, tabıǵı baılyqqa mol jerleri edi.

Ekonomıka ǵylymdarynyń doktory Hodjımýhammad Omarov máselege qatysty bylaı deıdi: «Jalpy Ortalyq Azııany muzdyqtardan shólderge deıin qarastyrý kerek. Sebebi aǵynnyń edáýir bóligi osy shóldi aımaqtarda azaıady. Biz birlesken komıssııa quryp, geologtar men gıdrologtardy shaqyryp, esepteýler júrgizip, sý qoımalaryndaǵy býlanýǵa qansha sý joǵaltatynymyzdy zertteýimiz qajet. Al Qyrǵyzstan men Tájikstan – óz elektr stansııalarynyń janyndaǵy sý qoımalarynda sý jınasa sonyń ózi jetkilikti».

Qazaqstandaǵy sý resýrstarynyń qazirgi jaǵdaıy

Qazaqstan tabıǵı sý qoryna baı el, dese de, memleket aralyq kelisimder negizinde irgeles elderden keletin sý resýrstaryna táýeldi az qamtylǵan basseınder de bar.

Qazaqstan Respýblıkasy Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshev bir sózinde: «Jyl saıyn sý tapshylyǵynyń kúsheıýine baılanysty halyqtyń sý tutynýyn qamtamasyz etý jáne ekonomıkanyń qajettilikterin qanaǵattandyrý qıyn mindetke aınalýda. 2030 jylǵa qaraı Qazaqstanda sý resýrstarynyń tapshylyǵy 23,2 km kýbty quraýy múmkin» degen edi. Onyń aıtýynsha, bul máselege: klımattyń ózgerýi, sý resýrstarynyń respýblıka aýmaǵy boıynsha birkelki bólinbeýi sııaqty faktorlar áser etýi múmkin.

Mınıstr óz sózin: «Sý resýrstaryna qatysty jaǵdaıdyń aımaqtar boıynsha aıtarlyqtaı erekshelenýi jumysty qıyndatady. Elimizdiń shyǵys óńiri sý resýrstarymen barynsha qamtamasyz etilgen bolsa, Ortalyq Qazaqstan men ońtústik jáne batys aımaqtar kórshiles elderge táýeldi. Sondyqtan sý tapshylyǵy ońtústik jáne batys aımaqtarǵa kóbirek áser etýi múmkin» dep túıindese, 2020 jyly sol kezdegi mınıstr Maǵzum Myrzaǵalıev sýdy tutynýdy azaıtý boıynsha atqarylatyn sharalardy jarııalaǵan edi:

  • Birinshiden, sý tapshylyǵyn boldyrmaý úshin 29 myń gektar, atap aıtqanda, Qyzylorda (15 myń ga), Almaty (10 myń ga) jáne Túrkistan (4 myń ga) oblystarynda kúrish egisin qysqartý qajet. Bul bir tekshe shaqyrym sýdy únemdeıdi.
  • Ekinshiden, 750 myń gektar alqapqa sýdy únemdeıtin sýarý tehnologııalaryn engizýdi jalǵastyrý kerek. Bul orta eseppen 30% nemese 2,2 tekshe shaqyrym sýdy únemdeýge múmkindik beredi.
  • Úshinshiden, uzyndyǵy 6 myń shaqyrymdy quraıtyn sýarý jelilerin qaıta jańǵyrtý kerektigin alǵa tartty.

«Osy qajettilikterge aldaǵy bes jylda respýblıkalyq bıýdjetten jáne halyqaralyq qarjy uıymdarynan 192 mıllıarl teńge jumsalady», – degen edi Maǵzum Myrzaǵalıev óz sózinde. Onyń qorytyndysyn ýaqyt kórseteri anyq. Alaıda, sý máselesi óz sheshimin tappasa, qaýip sonda ornamaq.

Al sarapshy Bolat Esekın: «Biz búgin qoldanystaǵy strategııalarymyzdy qaıta qarap, is júzinde ár eldiń ishinde jáne aımaqtyq deńgeıde agrarlyq, kommýnaldyq jáne ónerkásiptik strategııalardy qaıta josparlaýymyz qajet» deıdi.

Qandaı qaýip tónýi múmkin?

    Ortalyq Azııadaǵy sý máselesinen tóner qaýip:

  • sý tapshylyǵynyń artýy;
  • jer ústi jáne jer asty sýlarynyń lastanýy;
  • sý shyǵynynyń artýy;
  • halyqtyń sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etilmeýi;
  • memleketaralyq kelispeýshilikter.

Sonymen qatar, halyq sanynyń ósýi jáne ekonomıkanyń damýy saldarynan sý resýrstaryna tóner qaýip artýy múmkin.

Túıin. Sý resýrstaryn basqarý memlekettik jáne jeke sektorlarda sheshim qabyldaýǵa jaýapty tulǵalardyń jaýapkershiliginde bolǵanymen, bizge sýdy paıdalaný jáne sý resýrstaryn qorǵaý salasynda menedjerlik daǵdylardy meńgergen, elderdiń sý sektoryn damytý máselelerin sheshýge baılanysty kúrdeli sheshimder qabyldaýǵa kómektesetin jas mamandardy daıarlaý qajet. Ekinshiden, Ortalyq Azııa memleket aralyq sý máselesi jóninde komıssııa qurý kerek. Sebebi Ońtústik aýmaqtaǵy elder arasyndaǵy qaqtyǵys bizge de áserin tıgizýi múmkin. Úshinshiden, sý shekarasyn  iri ınfraqurylymdyq jobalardy zerdeleý kezinde olardyń áleýmettik jáne ekologııalyq zardaptaryn boldyrmaý úshin osy ár túrli aspektilerdi eskerý qajet. Sarapshylardyń kózqarasy boıynsha biz "Sý" biregeı resýrs ekenin eskerýimiz kerek, al olaı bolmaǵan jaǵdaıda bul resýrs úshin Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy qaqtyǵystar jalǵasa berýi múmkin.

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, Jýrnalıstıka fakýltetiniń 4 kýrs stýdentteri Rústem AITKÁRIM, Shyńǵys API

Jetekshi: aǵa oqytýshy N.B. Rýshanova

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: sý máselesi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir