• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

03 Aqpan, 11:24:50
Almaty
+3°

Májilis depýtaty Zákirjan Kýzıev eldegi eń úlken qala Almatydaǵy kólik kóptiginen týyndap jatqan keleńsizdikterge nazar aýdaryp, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri, Almaty qalasy ákimdigi men  Almaty oblysynyń ákimdigine depýtattyq saýal joldady. Saýal mátininiń tolyq nusqasy tómende usynylyp otyr.

Qazaqstan qorshaǵan ortaǵa kómirqyshqyl gazyn shyǵarý boıynsha 221 eldiń ishinde 20-shy orynǵa turaqtaǵan. Al jan basyna shaqqanda alǵashqy ondyqta júr.

Almatyda kúnine 700 000 astam avtokólik qatynaıdy. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń dereginshe, qalada 508 000 kólik resmı tirkelse, onyń syrtynda shamamen 250 000 avtokólik jaqyn aýdandar men aýyldardan kiredi. Bul sońǵy 10-15 jyldan beri ózgermeı kele jatqan málimet. Almatyda jumys kúnderi avtokkólikten aıaq alyp júrý múmkin emes. Kóbi jumys isteý úshin kelgendikten, kúni boıy joldyń boıyn turaqqa aınaldyryp, kólik qozǵalysyn qıyndatady.

Erteńgi jáne keshi «chas-pık» ýaqytynda Qonaev, Talǵar, joǵarǵy jáne tómengi Qaskeleń baǵyty boıynsha kólik keptelisi áli kúnge deıin sheshimin tappaı otyr. Kólikten shyǵatyn gazdar Almaty aýasynyń lastanýyna basty sebepshi. Ýrbanıst mamandar qala táýligine 700 myń avtokólikti qabyldaýǵa qaýqarsyz dep dabyl qaǵady.   

Endi qarapaıym arıfmetıkaǵa salsaq, shaharǵa kiretin ár avtokólik tórt adamnan alyp kelgende, qalanyń óz turǵyndarynan basqa táýligine 1 mıllıonǵa jýyq adam kirip-shyǵady. Bul qalanyń ınfraqurlymy men eńbek naryǵy úshin aıtarlyqtaı salmaq. Almaty álemdegi ekologııasy nashar 100 qalanyń ishinde 5-shi orynǵa jaıǵasqan. Byltyr «Qazgıdromet» Almatyda lastaýshy zattardyń shekti ruqsat etilgen konsentrasııasynan 367 ese kóp ekenin anyqtaǵan.

Bıyl 16 qarashada Almaty qalasyna jumys saparymen barǵan memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qaladaǵy kólik ınfraqurylymy men ekologııa problemasyn ashyna aıtty. Halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan zamanaýı qoǵamdyq kólikti, onyń ishinde metro, LRT, BRT jáne Qaskeleń, Qonaev, Talǵar baǵyttaryna elektrli poıyz júrgizý máselesin tótesinen qoıyp otyr.   

Osy jerden týyndaıtyn suraqtar:  

Birinshi. Osy otyz jylda QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi men Almaty qalasy ákimdiginiń bul máseleni sheshýge nege qaýqarsyz boldy? Endi Prezıdent bergen tapsyrmalar boıynsha naqty qandaı josparlar bar? Almatyǵa jaqyn ornalasqan aýdan ortalyqtaryna uzaqtyǵy 100 shaqyrym radıýsta «elektrıchka» salýǵa ne kedergi?

Ekinshi.  Almatyda lastaný konsentrasııasy tekshe metrge 500 mıkrogrammǵa jetken. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy standartynan 15 ese joǵary. Ol avtokóliktegi benzol, alkılbenzol, fenoldar jáne benzınde kezdesedi. Qalada qorshaǵan ortaǵa taraıtyn las qaldyqtar kólemi jylyna 135 myń tonnadan tómendemeı otyr. Halyq Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi bul katastrofanyń aldyn alý úshin naqty qandaı sharalar qoldanatynyn bilgisi keledi.    

Úshinshi. Almaty bıligi aýanyń lastanýyn qaladaǵy basty problema dep tanýy kerek. Ekologııa belsendileri shynaıy statıstıkalar aıtylmaıdy dep júr. Qazirgi ýaqytta lastanýdyń qaýipti deńgeıi týraly halyqty habardar etý júıesi joq. Aýa sapasy týraly aqparattar halyqqa kúnbe-kún aýa raıy týraly málimetterimen birge berilýi kerek dep sespteımiz.  

Tórtinshi. Búginde qala aýmaǵynda 3000 úı gazǵa qosylmaǵan. Odan tys Qaskeleń, Talǵar baǵytynda ot jaǵatyn jer úıler óte kóp. Osy baǵyttan jel soqsa, tútin Almatyǵa taraıdy. Qala mańyndaǵy aýyldarǵa gaz kirgizý quny qymbat. Tutynýshy úshin ortasha baǵa 350- 500 myń teńge. Osyǵan oraı Almaty oblysynyń ákimdigi tutynýshylarǵa naqty qandaı kómek kórsetele alady?

Qurmetti Erbolat Asqarbekuly, myrza, Keshe ǵana memleket basshysy Toqaev: «Almaty- elimizdiń iskerlik, rýhanı, ǵylymı jáne týrıstik ortalyǵy. Sondyqtan qalanyń damýy men jaıly bolýyna mán beremin»,- dedi. 

Almaty qalasynyń áýe basseıniniń negizgi lastaýshysy – avtokólik ekeni dáledendi. Olar atmosfera quramyndaǵy zııandy zattardyń 65 paıyzyn taratady. Avtokólikten keletin zııandy qaldyqtar máselesin tez arada sheshý kerek. Qazaqstanda qyrýar qarajat bólinip júrgiziletin ekologııalyq monıtorıng te, bıýdjet esebinen salynatyn ekologııalyq tekserý posttary, olardyń sany qazir Almatyda 19-ǵa jetken,  júrgizýshilerge salynatyn aıyppuldar da máseleni sheshpeıtine kóz jetkenin moıyndaý kerek. Endi jańa bastamalar men júıeli jumys kerek dep sanaımyz.

Bizge kórshi О́zbekstan, Reseı, Qytaı sııaqty elderdegideı jyldam júretin poezd jasaýǵa kim kedergi? Tashkent pen Saraqand arasyna saǵatyna 250 shaqyrym jyldamdyqpen júredi. Tórt júz shaqyrymdy 2 saǵatta júrip ótedi. Pekın-Shanhaı baǵytyndaǵy júrdek poezd saǵatyna 350 shaqyrym jyldamdyqpen qatynaıdy. Moskva-Sankt Peterbýrg saǵatyna 240 shaqyrym jyldamdyqpen tez jetkizedi. Al jaqynda ashylǵan Almaty-Qapshaǵaı baǵytyndaǵy elektrıchkanyń jyldamdyǵy amalsyz kúlkińdi keltiredi. Bar joǵy 65 shaqyrymdy 2 saǵatta júrip ótedi. Al avtokólikpen 30-40 mınýtta jetýge bolady. Osydan ózderińiz qortyndy shyǵara berińiz.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir