• USD 476.43

  • EUR 479.86

  • RUB 8.07

  • CNY 70

19 Tamyz, 19:58:34
Almaty
+22°

Túrkolog ǵalym Napıl Bazylhan tómendegi áńgimesinde qazirgi túrkologııa ǵylymynyń ár qılylyǵy men jastardyń qyzyǵýshylyǵy jaıly, sonymen qatar túrkolog ǵalymdar arasyndaǵy qarama-qaıshylyqtar, tarıhta jarııalanýsyz qalǵan tyń derekter jáne taǵy basqa máseleler týraly ashyp aıtady.

– Jahandanýǵa baılanysty qazirgi zamanda  álemde qundylyqtar, mádenıetaralyq baılanystar toǵysy baıqalady. Bul úderis túrkologııaǵa qandaı áserin tıgizip otyr. Osy salada qandaı betburys bar dep oılaısyz?

– Túrkologııa eń áýeli Túrik álemin keshendi zertteıtin irgeli ǵylymı sala. Onyń qalyptasqanyna  200-deı jyl boldy. Eger Mahmud Qashǵarıdiń  1072 jylǵy «Túrik tilderiniń  ensıklopedııalyq sózdigin» eskersek, 1000 jyldaı boldy degen sóz. Túrik órkenıetiniń qundylyqtarynda álemge úlgi bolatyndaı tańǵajaıyp qazynalar bar, aıryqsha qundylyqtar bar. Jahandaný, ǵalamdaný úrdisinde osy qazynalarymyzdy, qundylyqtarymyzdy Túrik áleminde jappaı nasıhattaý, jańǵyrtý, birtutastandyrý qajet. Qazir alys bolsa da, jaqyndastyra alatyn ınternet baılanystary erekshe qyzmet atqaryp keledi. Aqparat keńistigi men aqparat almasý múmkindigi keńeıdi.  Qazirgi  álemdegi túrik halyqtarynyń ózara baılanystaryn da nyǵaıtýǵa mol múmkindik týdy. Al, túrkologııa ǵylymy klassıkalyq baǵyttarda da,  jańa pánaralyq baǵyttarda da óris alyp, órken jaıyp keledi. Ásirese, ǵylymı aqparattar almasýy joldary ońtaıly boldy, alýan túrli túrkologııalyq saıt-portaldar  ǵylymı zertteýlerge mol múmkindik berip otyr. Tipti, dúnıejúzi túrkologııasynyń  ǵylymı aqparattyq potesıaly molaıdy degimiz keledi. Jańa baǵyttardyń biri, áıgili ári ataqty túrkologtarmen tikeleı qatynasa alatyn onlaın konferesııa, onlaın leksııa, onlaın semınar, onlaın sabaqtar sekildi ister uıymdastyrylyp keledi. Olardyń bereri mol, túrkologııadaǵy jańa betburystar dep aıtýǵa ábden bolady.

Sonymen qatar, dúnıejúzi memleketterindegi ǵylymı mekemelerdiń, atap aıtqanda, sırek qorlaryna,  memlekettik arhıvterine, mýzeı qorlaryna jol ashyldy, mol múmkindikter paıda boldy, túrkologııaǵa qatysty birsypyra tarıhı derekter, materıaldar jınaqtaldy, bul mańyzdy ister odan ary da jalǵasa bermek. Bul asa mańyzdy zertteýlerdi belgili ǵalymdar, atap aıtqanda, Seıit Qasqabasov, Myrzataı Joldasbekov, Bolat Kómekov, Merýert Ábýseıitova, Áshirbek Mýmınov, Aıman Dosymbaeva, Aleksandr Garkaves, Seısenbaı Qudasov, Juldyz Týlıbaeva, Nursan Álimbaı, Aleksandr Rogojınskıı, Galııa Qambarbekova, Aıbolat Kýshkýmbaev, Aıtjan Nurmanova, Iýlaı Shamıloglý, Kadyralı Konkobaev, Ahmet Tashagyl, Gaıbýlla Babaıarov, Jengız Alıylmaz, Nýrdın Ýseev syndy túrkologtar, shyǵystanýshylar, arheologtar, tarıhshylar  tabysty da sátti júzege asyryp keledi, birqatar irgeli ǵylymı basylymdardy da jarııalady.

– Siz túrkologııa salasynyń jetekshi mamandarynyń birisiz. Túrkolog bolý úshin  jastar qansha til meńgergeni jón? О́zińiz qansha til, neshe kóne jazýdy bilesiz?

– Túrkologııa, Túrik álemi Evrazııalyq keńistigin tolyq qamtıdy. Onyń sonaý ejelgi dáýirlerden, odan beri saq, hunnulardan bastap tarıhı-mádenı baılanystaryn, qazirgi kezeńderdegi halyqaralyq qarym-qatynastaryn tereń boılaı zertteý qajet. Ol úshin ejelgi, kóne, ortaǵasyr - bári de mańyzdy. Jastardy qaı dáýir qyzyqtyrady, soǵan baılanysty mindetti túrde belgili bir tilder men jazý mádenıetin meńgerýi shart. Onsyz bir ǵana tilmen «jalǵyz atpen shaýyp alysqa bara almaısyz», tipti ozbaq túgil, jete almaısyz, ǵylymnyń damý jolynda...

Túrkolog bolam degen jastarǵa mynany aıtqym keledi: ǵalym bolam degen jastar eń áýeli  ǵylymǵa adal, pák nıet, taza kóńilmen kelý kerek! «Bıznes», «paıda tabam», «dańqty-ataqty bolam» degen oıdan ada bolǵan abzal. Áıtpese, bári «beker mal shashpaq», bosqa ýaqyt ótkizbek bolady. Shyn júrek, pák nıetpen ǵylymǵa berilmegen adamdy «altynmen aptap, kúmispen kúptep», myń ýnıversıtette oqytsa da eshteńe shyqpaıdy. Jastar osyny túsiný kerek.  Bul – alǵyshart, tuńǵysh qadam.  Kelesi bir úlken aýyr, kúrdeli ári asa qajetti másele – tilderdi meńgerý. Sol tilderdegi ǵylymı eńbekterdi tolyq oqý. Qansha til meńgere alasyz, sonshalyqty  órisińiz keń, aýqymdy bolmaq, zertteýlerińiz de salmaqty bolady. Mysaly, dál qazir saha tilin, tyva tilin jetik  biletin bir qazaq túrkolog ǵalymy joq. Bul ejelgi túrik tiliniń lıngvıstıkalyq tabıǵatyn tanýda asa qajetti salalardyń biri ǵana.

 

Jas túrkologtarǵa eń ózekti másele birinshiden – qazaq tilin jetik meńgerý kerek. Ekinshiden – parsy, arab, latyn, grek, soǵdy, qytaı, mońǵol, manjur, slavıan sekildi zertteý salasyna qajetti tilderdi jaqsy túsinetindeı meńgerý kerek.  Úshinshiden – ejelgi, kóne, ortaǵasyr jazýlarynan, ekshep aıtsaq, soǵdy jazýyn, kóne túrik bitik jazýyn, uıǵyr jazýyn, arab jazýyn jaza alatyndaı jaqsy meńgerý kerek. Munsyz keń óristi bola almaı, túrkologııalyq zertteýler damymaı, aqsap jatqandyǵy da osy. Ýnıversıtetterdegi magıstrlardyń, doktoranttardyń, stýdentterdiń kemshin hám osal tusy da dál osy. «Altyn adam» kúmis tostaǵandaǵy jazýdy oqýymyz kerek. Ol jazý kóne túrik bitik jazýyna qatty uqsas ta keledi. San-saqqa júgirtpeı, tııanaqty naqty ǵylymı saraptama qajet. О́z basymyz túrik tilderin eseptemegende, ǵylymı zertteýler úshin mońǵol, manjur, japon  tilderiniń  tarıhı jazba derekterin tolyq paıdalana alamyz, nemis, aǵylshyn, orys tilderindegi ǵylymı ádebıetterdi emin-erkin qoldana alatyndaı deńgeıdemiz. Keıbir tilderde ǵylymı maqala da erkin jazamyz.

 

Túrkologııanyń salasy san qyrly ǵoı. Negizi qandaı baǵytty tańdaısyz, soǵan baılanysty óz bilimińizdi udaıy jetildirip otyrý kerek. Túrkologııanyń tamyry tereń alyp baıteregi sonda ǵana japyraq jaıyp, gúldene, jemis-jıdekterimen saltanat qura alady.

– Túrkologııa men mońǵoltaný ǵylymynda qatar qalam tartyp kelesiz. Pán aralyq keshendi zertteýlerdiń mańyzy nede?

– Dál qazirgi zamandarda pánaralyq zertteýler tótenshe jańalyqtardy, biz kútpegen selt etkizer aıǵaqtardy, múldem eskerilmegen zańdylyqtardy, qubylystardy ashyp otyr. О́tken ǵasyrlardaǵy Reseı, Keńes odaǵy túrkologııasy tek ǵana lıngvıstıkalyq baǵytta boldy, solaı fılologtardy qalyptastyrǵan edi. Olar Reseı, Keńes odaǵynyń ıdeologııasyna qyzmet etti.  Túrik halyqtaryna, Túrik álemine qyzmet etetin mamandar endi ǵana erekshe qajettilikke ıe bolyp, ýaqyt talap etip otyr. Al, qazir Túrik álemi órkenıetiniń san qıly, alýan túrli salalary men baǵyttary mol. Mysaly, ekonomıkalyq, ıntegrasııalyq, saıası, tarıhı, dıplomatııalyq,  etnolıngvıstıkalyq, etnomádenı, etnografııalyq, arheologııalyq, antropologııalyq degen sekildi asa mol, kóptegen  salalar men tyń baǵyttar bar.

 

Túrkologııa men mońǵolıstıka da jetispeı jatatyny da salystyrmaly zertteýler. Bir ǵana mysal aıtsam, túrik-mońǵol folklory, mıfologııasynyń ortaqtyǵy men erekshelikteri  týraly Aqedil Toıshanuly asa qyzyqty tyń salany qalyptastyrdy dep batyl aıtam. О́ıtkeni, ol eki tildi erkin meńgergen maman bolǵandyqtan, jańalyqtar aýqymdy boldy, shynaıy ǵylymı naqty jetistikterdi aldymyzǵa jaıyp salyp otyr. Túrkologtar túrik tilderin meńgeredi, mońǵoltanýshylar mońǵol tilderin meńgeredi, al bir-biriniń tilderin múldem bilmeıdi. Osydan  «bir kózdi dúrbi» sııaqty qaraıdy, kóshpeliler álemin, túrikter men mońǵoldar bolmysyn...

 

Bul osy kúnge deıin dúnıejúzi túrkologııa men mońǵolıstıkanyń kemshiligi bolyp keledi. Al, eki emes, birneshe tildi  meńgergen Gýstav Iohan Ramstedt, Nıkolas Poppe, Bıambyn Rınchen, Goohúúgıın Mıjıddorj, Buqatuly Bazylhan syndy sanaýly ǵana ǵalymdar álemdik deńgeıde salystyrmaly zertteýde jańa ǵylymı teorııalyq tyń tujyrymdar jasaı aldy. Olardyń ǵylymı eńbekteri túrkologııa, mońǵolıstıka, tipti, altaıstıka úshin úlken jańalyqtar boldy, bola bermek te. Sol sebepten, JOO-da  túrkologııa baǵytynda osy pánaralyq salalarǵa erekshe nazar aýdarý qajet. Túrik-mońǵol, túrik-soǵdy, túrik-parsy, túrik-arab, túrik-slavıan, túrik-evropa, túrik-qytaı baılanystary degendeı...

– Siz «Mońǵoldyń qupııa shejiresin» ǵylymı aýdarma jasadyńyz. Bul izdenistiń nátıjesi nede?

– «Mońǵoldyń qupııa shejiresi» – erekshe týyndy. Eń qyzyqtysy, ortaǵasyrlyq mońǵol tilinde jazylǵany. Biz tarıhı-salystyrmaly qazaq tilindegi ǵylymı aýdarmasyn alǵash ret jasadyq. Tarıhı shyǵarmanyń kóne mońǵol tilindegi túpnusqalyq transkrıpsııasy, ǵylymı sózbe-sóz jáne maǵynalyq aýdarmasy, túsindirmeleri, sózdigi, kórsetkishteri tolyqqandy  qamtyldy. Bul ǵylymı aýdarmada ortaǵasyrlyq mońǵol tili men qazirgi qazaq tiliniń fonetıkalyq, fonologııalyq jáne grammatıkalyq zańdylyqtarynyń salystyrmaly taldaýlary eskerilip aýdarylǵan. Sondyqtan oqyrmandarǵa, túrkologtar men mońǵoltanýshylarǵa ǵylymı paıdasy mol dep oılaımyn.

– Sizdi mońǵoltanýshy maman, túrkologııany jetkilikti meńgermegen degen de biren-saran pikir aıtylyp qalady. Máselen, túrkolog Q.Sartqojauly Altynbek Mersadyqqa bergen suhbatynda (https://e-history.kz/kz/news/show/33615/) «Húıstolgaı» eskertkishin Siz qate oqyp, jańsaq pikir aıtty degen oı ushqyny baıqalady.  «Osy eńbektiń 30%-ǵa jýyǵyn qazaqstandyq Nápil Bazylhan jazyp beripti. L. Hýrsbatardyń eńbegin «álemdik jańalyq» dep qorytyndy jasap, «mońǵol tiliniń álemdegi alǵashqy qujaty» dep baǵalapty. N.Bazylhannyń bul tujyrymyna oqyrman qaýym men ǵalymdar óz pikirlerin aıtatyn bolar» degen eken. Buǵan ne deısiz?

– Ashyǵyn aıtqanda, maǵan jala jaýyp, ótirikti soǵyp otyr. Osy suhbatty paıdalanyp, biraz naqty faktilerdi Sizge de,  kúlli oqyrmanǵa qaýymǵa da tizbektep keńirek toqtalýdy jón sanadym. Olar mynalar:

Áý basta, Q. Sartqojaulynyń «...Jollyǵ, «ž» (j fonemi ; N.Iаdrınsev, A.Geıkel, V.Radlov...bulardan keıin Bilge qaǵan, Kúltegin mátinderimen arnaıy qaıta jumys jasaǵan zertteýshiler bolǵan joq ; «...sozylyńqy daýysty dybys shyǵarǵan......qooı, qoontur, quul, ... kóók, kúúch, Kúúltegin, Kúúli-chor... » ; ... baıyrǵy túrikterdiń bógú (táńirlik) dini... Quran Kárimniń 51-súresiniń 49- aıatynda «Biz ár zatty jubymen jarattyq. Múmkin sizder oılanyp kórersizder...» dep kórsetse, túrikter IX ǵasyrda ózderiniń dúnıetanymyn iki jyltyz / eki negiz/ dep atapty.... amal, bilik ...» syndy ǵylymı dálelsiz, dáıeksiz, qısynsyz, álemdik túrkologııa tarıhynda buryń-sońdy bolmaǵan «jańalyqtaryn» saraptaýǵa, ǵylymı syn kótermeıtin máselelerge ýaqytty joǵaltpaýdy jón sanadyq.

Birinshiden, S.Hýrsbaatardyń  ǵylymı eńbeginiń 30 paıyzyn meni «jazyp beripti» dep  ashyqtan-ashyq maǵan jala jaýyp otyr. S.Hýrsbaatardyń zertteý eńbegindegi «Kirispesin» óz basym, mońǵol tilinde jazǵandyqtan, qalyń qazaq oqyrmandar eshteńe bilmeı qalady dep oılaǵan sekildi. Ol kirispede búkil tarıhnamasy, mátini týraly anyq-qanyq baıandalǵan.

Ekinshiden, «Húıs tolgoı» ǵuryptyq kesheni bitiktasy mátinine keletin bolsaq, zertteý tarıhy bylaı bolǵan.  Eń áýeli biz, doıch-nemis ǵalymy sanskrıtolog Dıter Maýege ózimizdiń barlyq estampaj, fotosýretter men syzbalardy jiberip, ǵalymnan zertteýdi 2013 jyly ınternet arqyly hat jazyp ótingen edik. Odan keıin, Dıter Maýe, maǵan alǵashqy oqylymyn 2014 jyly jibergen bolatyn. Al, Germanııadaǵy áıgili ǵalym, doktor Solongod Hýrsbaatar Dıter Maýeden brahmı jazýyn ábden úırenip, mátindi arnaıy zerttedi.

 

Sonda, Q.Sartqojauly Mońǵolııadan alǵash 1974 jyly tabylǵan, Mońǵolııa Tarıh ınstıtýtynyń qorynda sodan beri saqtaýly turǵan atalmysh bitiktasty, ózi qyzmette bolǵan talaı jyldar qasynda júrgende nazar aýdarmaı,  46 jyldan keıin, kóne brahmı mátindi qazir ǵana uıqysynan oıanǵandaı «túrikshe»  oqı bastaǵandyǵy – taǵy da onyń sensasııa qumarlyq áýestigi demeske basqa amal joq.  Atalmysh brahmı jazýly mátini «kóne mońǵol til-dıalektisinde jazylǵan» dep zerttegen doıch-nemis ǵalymy, sanskrıtolog Dıeter Maýe, fransýz mońǵoltanýshysy Aleksandr Vovın, germanııa ǵalymy mońǵoltanýshy Solongod Hýrsbaatardyń  ǵylymı tujyrymdary qalaısha  Q.Sartqojaulynyń joramal emosııasymen ózgerilip, tóńkerile qalmaq?! Osyndaı da, arheolog áriptesterimiz arasynda mundaı tuńǵyshtyqqa úıirsektikti  «Birinshi maımyl bolmaqshy ma?» dep qaljyńdaıtyny eske túsedi. 

 

Úshinshiden, bul Q. Sartqojauly  «túrkolog» degen mártebeli ataqqa laıyq pa, ózi? L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ Túrkitaný jáne altaıtaný ǴZI jetekshisi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qarjaýbaı Sartqojauly «elimizdegi aldyńǵy qatarly túrkolog», «túrkologııa salasynda iri jańalyq ashýshy», «tarıhshy, medıevıst», dep ózin jarnamalap, árbir maqalasy arqyly sensasııa jasap, «kóne túrikter týraly 18 monografııa?»  jazǵanyn maqtanysh etip, daýryǵyp keledi.

Tórtinshiden, Mońǵolııadaǵy «Shoroon býmbagar» keshenin alǵash arheolog A.Enhtór anyqtaǵan edi. Al, ony «men taptym» dep shýlatyp júr, qanshama qarjy jumsaǵanyn bir qudaı biler,  Q.Sartqojauly, osy  keshen týraly ǵylymı tııanaqty qorytyndy jasamaq túgil, sol keshenniń ne ekenin de tolyqqandy túsinbeı, durystap aıta almaı keledi.

 

Besinshiden, kelesi bir, másele bar. Ol «Altaıdan tabylǵan - Ata dombyra» dep asyǵys-úsigis jalǵan «jańalyq ashyp», búkil álemdi shýlatyp, jurtty shatastyryp, Qazaqstan buqaralyq aqparattyq quraldarynda  jarııa etken,  kezekti sensasııasynda Q.Sartqojauly bylaı deıdi:  «....Bul aspap osy joldar avtorynyń jańǵyrtpasy boıynsha jasalyp, 2012 jyldan beri Qazaqstan Respýblıkasynda konserttik baǵdarlamalarǵa, orkestrge engizildi. Astana qalasyndaǵy Qobyz saraıynyń Sapar Ysqaqov basshylyq etetin «Kók túrikter» ansambliniń sazdy aspaptar quramyna kirip, ejelgi kúılerdiń ǵajaıyp áýenderimen kórermenderin rýhanı baılyqpen sýsyndatyp júr...». 

 

Q.Sartqojauly «dombyra» dep jalǵan paıym jasap, jarııa etken kóne túrik dáýiriniń artefaktisi,  moıyny ıilgen «adyrna» pishindi   kóne mýzykalyq aspaptyń bir túri ekendigin arheologtar, túrkologtar, Germanııa Bonn ýnıversıtetiniń konservasııasy men jańǵyrtpasyn jasaǵan zertteýshiler esh kúmándanbaıdy. Biz de solaı adyrna ispetti dep sanaımyz.

Altynshydan, Q.Sartqojaulynyń 2019 jylǵy «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasy. Úsh tomdyq» bir ǵana basylymy týraly qysqasha saraptamalyq pikirimizdi de aıta keteıik. Bul «atlas» degen basylymda Q.Sartqojauly  XIX-XXI ǵasyrdyń álemdik túrkologııadaǵy arheolog, túrkolog ǵalymdardyń «taban aqy, mańdaı teri» eńbekterinen emin-erkin ıemdenip, plagıat jasaǵan. Naqtylap aıtqanda, Mońǵolııa Ǵylym Akademııasy Tarıh ınstıtýtynyń Qoljazbalar qoryndaǵy Bıambyn Rınchen (1905-1975),  D.Maıdar (1916-1991),  N.Ser-Odjav (1923-1990), D.Baıar (1946-2010), G.Menes (1958-2010) syndy  (bári de o dúnıelik bolǵan) mońǵol arheolog ǵalymdardyń  jáne de Sovet-Mońǵolııa tarıhı-mádenı birlesken ekspedısııasy (1969-1983) V.V.Volkov, V.E. Voıtov, S.G.Klıashtornyı, Iý.S.Hýdıakov, V.D.Kýbarev sekildi (bári de o dúnıelik bolǵan)  sovet odaǵy ǵalymdarynyń dalalyq zertteý ǵylymı esepterindegi, jarııalanǵan zertteýlerindegi syzbalardy,  fotosýretterdi eshbir attaryn atamaı, silteme kórsetpeı  paıdalanǵan.

 

Endeshe qarapaıym ǵylymı etıkany attap ótken Q.Sartqojaulyn kim deýge bolady? Atalmysh fotosýretterdiń, syzbalardyń avtorlary -  túrkologtardyń, arheologtardyń, ǵalymdardyń, zertteýshilerdiń  jáne ekspedısııalardyń,  ǵylymı mekemeleriniń «Nelikten atyn atap, túsin tústep jazbaǵan???».

 

Munyń barlyǵy - «plagıat», ıaǵnı «ǵylymı urlyq», «bótenniń shyǵarmashylyq jumysyn zańsyz paıdalaný, basqa adamdarǵa ózi týraly jalǵan aqparat berý, avtorlyq quqyqty buzý» emes pe?!

Oqyrmandarǵa túsinikti ári kórnekti bolsyn dep fotosýretteriniń salystyrmasy berip otyrmyz:

Birinshi mysal.

Sýret 10. 2002 jyly Astanaǵa ákelgen bas músindi Haırhan sumynyndaǵy keýde músinge qııýlastyrǵan foto (Q.Sartqojauly, 2002 jyl).

 

Sýret 10. Q. Sartqojauly kitabyndaǵy avtory jazylmaǵan syzba sýret.

 

Mońǵol arheology Dovdoın Baıardyń syzbasy (1997 jyl).

Ekinshi mysal.

Sýret 13. Ustynnyń KT II kesindileri. (Taǵy da Q. Sartqojaulynyń kitabynda avtory jazylmaǵan, belgisiz?).

Kúltegin bitiktasy. Qaptal tusy.  Kóne túrk mátindi qara týshpen boıap fotosýretke túsirgen sáti.

Fotosýret avtory S. Dagvasambýý. 1958 j.

Kúltegin bitiktasy. Qaptal tusy.  Mońǵolııa Ǵylym Akademııasynyń akademıgi Bıambyn Rınchen kóne túrik mátinderdi týshpen boıap turǵan sáti.  Fotosýret avtory S. Dagvasambýý. 1958 j.

Q.Sartqojaulyna qatysty osyndaı júzdegen mysal faktiler bar, aıǵaqtar jetkilikti.

Mundaı ǵylymı etıkaǵa jat áreketterden qazirgi álemdik túrkologııada ada-kúde emes. Onyń ótkendegi «klassıkalyq tarıhy» týraly ataqty altaıst, mońǵoltanýshy, túrkolog Nıkolas Poppe (1897-1991) óziniń «Estelikter» atty  ómirbaıandyq (Nikolaus Poppe, Reminiscences. Bellingham, 1983)  kitabynda  plagıat  jasaǵan «reseı-sovet ǵalymdarynyń aty-jónin jazyp otyryp» naqty áshkerelep kórsetken edi.

Sóıtip, «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasy. Úsh tomdyq» ǵylymı basylymynyń  «fotolarynyń, syzbalarynyń avtorlary KIMDER? Nege avtorlardyń aty-jónderi  atalmaǵan?» degen suraqqa,  ǵylymı naqty ári dáleldi bultartpaıtyn resmı jaýapty  Qarjaýbaı Sartqojaulyna qaldyrdyq!

QUJATTAR QUPIIаSY

– Siz shetelderde arhıv qorynda udaıy izdenister jasaıtyn beınetqor ǵalym dep bilemiz. Bul suhbatta biz bilmeıtin keıbir qujattardy jarııa etseńiz?

– Biz zertteý júrgizgen Reseı, Qytaı, Germanııa, Mońǵolııa, Túrkıe syndy memleketterdiń arhıvterinde, ǵylymı mekemelerinde, mýzeı qorlarynda túrkologııa men túrkologtarǵa qatysty ushan-teńiz materıaldar men qujattar saqtaýly tur, olardy uzaq merzimdi jobalar negizinde zertteýimiz qajet, birtindep zerttelip te keledi.

Oraıy kelgen soń qosa aıtarymyz, Mońǵolııa Tarıh ınstıtýty arhıvinde de zertteýde boldyq.  Q.Sartqojauly, Mońǵolııa  Ǵylym akademııasy Til bilimi ınstıtýtynda f.ǵ.k.   Bazylhan Buqatulynyń jetekshiliginde «Mońǵolııa Halyq Respýblıkasy terrıtorııasyndaǵy kóne túrik jazba eskertkishteri Atlasy» atty Ǵylymı jobada 1982-1983 jyldary qatysqandyǵyn qazirgi kúni ábden umytyp ketken syńaıly. 

B.Bazylhanǵa qatysty arhıv qujattary.

Mońǵolııa  Ǵylym akademııasy  Til bilimi ınstıtýtynyń  Arhıvi.  HZH № 1983.12.13.

Q.Sartqojaulyna qatysty arhıv qujattary. Mońǵolııa  Ǵylym akademııasy  Tarıh ınstıtýtynyń  Arhıvi.  № 1989.

(Qarańyz:  B.Bazylhan, L.Bold, S.Harjaýbaı «BNMAÝ-yn nýtag dah ertnıı túreg bıchgıın dýrsgalýýd» gedeg sedevt ajıl.  Mońǵolııa  Ǵylym akademııasy  Til bilimi ınstıtýtynyń  Arhıvi.  HZH № 1983.12.13. ; B.Bazylhan  Kúl Tegın, Terhıın bıchees. Úgzúı, orshıl, ómnóh úg.  «BNMAÝ-yn nýtag dah ertnıı túreg bıchgıın dýrsgalýýd»  Garbıchmel- 100 hýýdas. Gerelzýrag-10 shırheg. B.Bazylhany hývıın arhıv: 10-r havtas: 1980-1990 onýýd. Ýlaanbaatar hotyn prokýror, Súhbaataryn raıony ardyn shúúhed. Daalt gargah týhaı. 25-hýýdas eh barımt. Zohıogchıın erh hamgaalagdah ıostoı.  «Únen» sonıny sýrvaljlagch S.Dashdorj. «Únen» 1985. XII.21. Bıamba. №306 (16296). Tal 4.).

Q. Sartqojaulynyń joǵaryda ataǵan Úshtomdyq Atlasynda Mońǵolııalyq  keıbir aǵa, kishi býyn ǵalymdardy bylaısha sıpattaıdy: «Bazylhan B.- tilshi, mońǵoltanýshy  (Mońǵolııa). Kúltegin baqatasyndaǵy mátinniń 1969 jyly transkrıpsııasyn jasap, aýdarǵan» (1-tom, 505 bette). «Sendıın Battýlga – túriktanýshy (Ýlan-batyr) mońǵol jerindegi maıda jazýlardy qaıta kóshirip, qaıta oqýǵa at salysqan» (1-tom, 509 bette). Bul eki aýyz sóılemnen, neni túsinemiz, osy eki zertteýshi  tek ǵana  «baqatasyndaǵy mátindi aýdarǵan, maıda jazýlardy qaıta kóshirip, qaıta oqýǵa at salysqan» qyzmetkerler ǵana ma eken?

Al, B.Bazylhan, S.Battýlga jáne basqa ǵalymdar týraly Mońǵolııa Tarıh ınstıtýty arhıv derekteri múldem basqasha sóıleıtindigin salystyryp baıqaýyńyzǵa bolady.

 

Ataqty túrkolog, saha (ıakýt) til bilgiri Elızaveta Ivanovna Ýbrıatova (1907-1990), arheolog Vıtalıı Vasılevıch Volkov (1933-2000) jáne Bazylhan Buqatuly (1932-2012) Mońǵolııada 1963 jyldyń 26 ​​shildesi - 12 tamyzy aralyǵynda Arhanǵaı aımaǵy  Hóshóó-Saıdam alqabyndaǵy  Bilge qaǵan, Kúltegin bitiktas eskertkishteriniń, Býlgan aımaǵy Saıhan sumyny «Mogoın Shıne ýs», ıaǵnı El-etmish Bilge qaǵan bitiktas eskertkishteriniń kóne túrik mátinderin muqııat zerttegen edi, olar V.V. Radlov, S.E. Malovtyń ǵylymı basylymdaryndaǵy tıpografııalyq keıbir qatelikterin tekserip, tolyqtaı oqyp zerdelegen bolatyn.

Bul jaıynda Q. Sartqojaulynyń  Úshtomdyq Atlasynda biraýyz sóz de joq,  «lám mım» de joq, tipti B.Bazylhannyń kóne túrik bitik jazýlary týraly monografııasy men ondaǵan ǵylymı eńbekterin de atap kórsetpeı keledi. «Ishtarlyq, qyzǵanshaqtyq pa, álde basqa adamdarǵa ózi týraly jalǵan aqparat berý me???». Derekterdi salystyryp, oqyrman ózi qorytyndy shyǵarar...

 

– Siz Manj-Sın patshalyǵy dáýiriniń derekteri salasynda da zertteý jasap, «Mádenı mura» baǵdarlamasy boıynsha Qytaıdyń Birinshi arhıvinen qazynalar ákelgenińizdi bilemiz. Qytaıda túrki tarıhy, sonyń ishinde qazaqtarǵa qatysty qandaı mańyzdy derekter saqtalǵan?

– Qazirgi QHR-da  ejelgi zamannan beri túrikter, mońǵoldar, manjurlar, tuńǵystar, tıbetter, tańǵyttar, sóńgútter sekildi kóptegen dalalyq kóshpeli ári otyryqshy halyqtar mekendegen. Ásirese, ásirese túrik qaǵandyǵy dáýirine qatysty  túrik bitik jazýly eskertkishter, tasmúsinder, qorǵandar, qalalar sekildi   (kóne Sıan qalasynda, Ishki Mońǵolııada jáne basqa jerlerde)  kóptegen  muralar bar. Sondaı-aq, Shyǵys Túrikstan aýmaǵynda ushan teńiz eskertkishter shoǵyrlanǵan.

 

Al, Qazaq handyǵynyń Abylaı han bastaǵan handardyń, bılerdiń, batyrlardyń, rý-taıpalyq qurylymdardyń, elshilik qyzmetshilerdiń syndy alýan túrli mazmundy qazaqsha, oıratsha, manjursha dıplomatııalyq qarym-qatynastarǵa baılanysty túpnusqalary, aýdarmalary, baıandamalary, raporttary  sııaqty jazba qujattary Qytaıdyń Birinshi arhıvinde saqtaýly. Kópshiligi manjur tilinde manjur jazýymen jazylǵandar. Olardyń faksımılesi 2 tom basylym  bolyp R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty men Qytaıdyń Birinshi arhıvi tarapynan jaryqqa shyqqan. Osy oraıda atalǵan qujattardy zertteýde erekshe eńbek sińirgen Merýert Ábýseıtova, Baqyt Ejenhan, Saǵyntaı Suńǵataı (1967-2019)  shyǵystanýshy  ǵalymdardy  maqtanyshpen ataǵanymyz abzal.

 

– Siz túrkologııany arheologııamen ushtastyryp, birqatar ǵylymı nátıjelerge qol jetkizip kelesiz? Bıyl jaz maýsymynda qandaı ekspedısııaǵa qatysasyz?

– Sońǵy kezderi  Halyqaralyq Túrki akademııasy, Mońǵolııa Ǵylym akademııasy Arheologııa ınstıtýty, Mońǵolııa Ulttyq mýzeıi sekildi ǵylymı mekemelerimen birlesken birqatar jobalardy júzege asyrdy.  Atap aıtqanda, «Shıveet ýlaan», «Hóshóó saıdam», «Haıag hýdag», «Gúnbúrd» sekildi kóne túrik ǵuryptyq keshenderinde 2016-jyldan beri turaqty túrde arheologııalyq qazbalardy júrgizip kelemiz, ǵylymı jańa nátıjelilerge qol jetkizdik, ǵylymı  basylymdarymyz da bar.

Bıyl álemdik pandemııa saldarynan toqtap qalǵan ortaq isimizdi jańǵyrtyp, Kúltegin, Bilge qaǵan keshenderine jaqyn jerde ornalasqan buryn-sońdy zerttelmegen kóne túrik «Nomgon» ǵuryptyq keshenderinde birlesken arheologııalyq qazbalardy jalǵastyrý úshin is-saparǵa attanyp baramyz.

Kóne túrik dáýiriniń túrik bitik jazýly mátin jazylǵan adyrna ispetti mýzykalyq aspaby

Kóne túrik bitik jazýly eskertkishterdiń biregeı nusqasy - qaıyn aǵashynan oıylyp jasalynǵan «atbasty, adyrna» ispetti mýzykalyq aspaptaǵy mátin bolyp tur. Ol aspap Mońǵolııanyń Hovd aımaǵy, Manhan sumyny Jargalant haırhan taýy "Núhen had" degen jartastaǵy jerleý ornynan 2008 jyly tabylǵan bolatyn.

Jargalant haırhan taýy "Núhen had" jartas jerleý ornyndaǵy jaýynger erdiń er toqymy, qarý jaraqtary, mýzykalyq aspaby jáne basqa buıymdarynyń arheologııalyq, konservasııalyq, rekonstrýksııalyq zertteýlerin mońǵol ǵalymdary S.Tórbat, D.Batsúh, T.Batbaıar jáne nemis ǵalymdary Jan Bemmann, Thomas O. Höllmann, Peter Zieme, Susanna Schulz júrgizdi. Al, Mońǵolııa Ǵylym akademııasynyń Arheologııa ınstıtýty men Germanııa Bonn qalasyndaǵy Raın Frıdrıh Vılhelm ýnıversıteti arasyndaǵy kelisim boıynsha atalmysh tabylymdardy qalpyna keltirý, tumshalaý-konservasııalyq jumystary tamamdalyp, arnaıy kórmeler 2012 jyly Bonn qalasynda ("Steppen krieger – Reiternomanden des 7.–14. Jahrhunderts aus der Mongolei"), 2014 jyly Ulanbatyr qalasynda ("Talyn daıchdyn óv soel" ) uıymdastyryldy, qazir atalmysh tabylymdar Mońǵolııa Ulttyq mýzeıiniń qorynda saqtaýly tur.

KО́NE ASPAPTYŃ SYRY MEN ShYNY

 

   

– Suhbatyńyzǵa kóp rahmet! Jorytqanda jolyńyz bolsyn!

Suhbattasqan Arman ÁÝBÁKIR,

"Adyrna" ulttyq portaly

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir