• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

27 Qarasha, 14:56:34
Almaty

Qazaqstanda memlekettik qyzmetke barǵysy keletinder úshin qazaq tilin bilý shegin belgileý kózdelip otyr. Bul týraly "Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine memlekettik qyzmet máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" QazaqstanRespýblıkasy Zańynyń jobasynda aıtylǵan.

Qujat Ashyq NQA portalynda jarııalandy. Zań jobasyn talqylaý 22 qyrkúıekke deıin jalǵasady.

 

"Memlekettik organdarda qazaq tiliniń qoldanylýyn keńeıtý maqsatynda memlekettik qyzmetke túsý úshin memlekettik tildi bilýge shek qoıý múmkin dep oılaımyz. Memlekettik qyzmet júıesiniń damýy qoǵamdyq qatynastardyń transformasııalanýymen tyǵyz baılanysty. Qoǵamda qazaq-orys bılıngvıziminiń damý qarqyny memlekettik qyzmetshilerge qoıylatyn talaptarǵa áser etpeı qoıa almaıdy. Búgingi kúni elde qyzmetteri bizdiń kópultty qoǵamymyzdyń tynys-tirshiliginiń barlyq salasyn qamtıtyn 90 myńǵa jýyq memlekettik qyzmetshi jumys jasaıdy. Bul rette memlekettik qyzmetshilerdiń qandaı da bir tildi qoldaný belsendiligi kóbinese qyzmet salasyna jáne olar jumys isteıtin aımaqqa baılanysty. Bizdiń oıymyzsha, bul tilderdi erkin meńgerý jónindegi talaptardy engizý kezinde eskerilýi tıis. Budan basqa, halyqtyń memlekettik apparatqa qatynasy kóp jaǵdaıda bılik organdarynan alynatyn aqparattyń jáne memlekettik kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy men qol jetimdiligine baılanysty bolady" bolengen zań jobasynda.

 

Qazaqstanda qazaq tiliniń máselesi qozǵalǵan saıyn memlekettik qyzmetkerlerge memlekettik tildi bilýdi zań júzinde mindetteý máselesi kóterilip keledi.

Aıtalyq, Kárim Másimov úkimetti basqaryp turǵan tusta kórnekti zańger Maqsut Nárikbaevtyń jetekshiligimen Qazaq ulttyq ýnıversıteti men Qazaq memlekettik zań ýnıversıtetiniń zańgerleri "Memlekettik til týraly" zań jobasyn jasap, úkimetke usynǵan. Ol jerde memlekettik qyzmetker memlekettik tildi bilýge mindetti degen bap bolǵan. Biraq sol kezdegi úkimet jobany parlamentke usynbaı qoıǵan.

Sondaı-aq májilis depýtaty Qazybek Isa parlamentte sottar men quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin jáne barlyq memlekettik qyzmetkerlerdi qazaq tilin bilýge mindetteý kerektigi týraly másele kóterip, úkimet basshysy Asqar Mamınge depýtattyq saýal joldaǵan. Ol "sýǵa túspeı júzýdi úırený qandaı múmkin bolmasa, memlekettik tildi mindettemeı, ony úırený de sondaı múmkin emes" dep sanaıdy.

Sońǵy ýaqytta til máselesi qoǵamda qyzý talqyǵa túsip jatyr. Jýyrda "Til maıdany" qozǵalysy belsendileriniń qazaqsha qyzmet kórsetýdi talap etken áreketterine baılanysty Reseıdiń birqatar baspasóz quraldary "Qazaqstanda orys tiline qysym jasalyp otyr" dep aqparat taratty.

Uzamaı prezıdent ákimshiligi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Dáýren Abaev belsendilerdiń áreketin "úńgir patrıotızmi" dep atady. Keı saıasattanýshylar Abaev málimdemesin Máskeý bıligine mundaı áreketter Qazaqstan bıligi tarapynan uıymdastyrylyp otyrmaǵanyn uǵyndyrýǵa tyrysqanymen túsindiredi.

Artynsha Til maıdany qozǵalysynyń jetekshisi Qýat Ahmetovtyń ústinen bas prokýratýra qylmystyq kodekstiń 174-baby (Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý) boıynsha qylmystyq is qozǵap, belsendi birer kún buryn Qazaqstannan ketýge májbúr bolǵan.

Al keshe prezıdent Q.Toqaev Qazaqstan halqyna arnaǵan joldaýy barysynda Qazaqstandaǵy etnosaralyq qarym-qatynas pen til máselesi týraly aıta kelip, "orys tili Qazaqstandaǵy resmı til" dep málimdedi. Biraq konstıtýsııa boıynsha orys tilinde ondaı statýs joq.

Zańger Abzal Quspan prezıdenttiń bul málimdemesi Qazaqstanda quqyqtyq nıgılızmniń asqynyp turǵanyn bildiretinin aıtady.

Sondaı-aq Qazaqstanda jańa oqý jyly qarsańynda qazaq ata-analar balasyn orys synybyna, oryssha bilim beretin mektepke berip jatqany týraly áńgimeler áleýmettik jelide jıilegen. Áńgimeni statıstıkalyq derekter de rastaǵan. Sońǵy 5 jylda qazaq mektepterinde oqıtyn bala sany 18 paıyzǵa, orys mektepterinde oqıtyn bala sany 20 paıyzǵa artqan.

Birneshe sarapshy munyń sebebin "bılik basyndaǵylar qazaq tilin talap etýshilerge degen kózqarasyn "úńgirdegi ultshyldar" dep ashyq bildirip otyrǵan kezde, jurt qazaq tiliniń bolashaǵyna senbeıtinimen baılanystyrady.

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: memlekettik til

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir