Áleýmettik jelide Rasýl Jumalynyń kezekti postyn kórip eleń ettik. «Mynaý Iýan Smıt degen Avstralııanyń jigiti. Ulym Alı oǵan qazaq tilin ınternet arqyly úıretip eki-aq aıdyń ishinde kádimgideı deńgeıge kóterildi. Bárekeldi! Biraq osyǵan qarap ómir-baqı Qazaqstanda turyp qazaqsha qaqpaıtyndar qatty qynjyltady» dedi saıasattanýshy. Bar bolǵany eki-aq aıdyń ishinde avstralııalyqty qazaqsha saıratqan Alımen tildeskenshe asyqtyq.

– Iýan Smıt qazaq tilin úırenýge ózi ótinish jasady ma, álde, sheteldikterge qazaq tilin úıretýdi siz maqsat etip pe edińiz?

– Arnaıy platforma bar ǵalamtorda. Sol jerde Iýan Smıt maǵan qazaq tilin úırengisi keletinin aıtyp, ótinish jasady.

– Shekaranyń arǵy betindegi sheteldik túgili, óz elimizdegi sheneýnikterge ana tilin úıretý muń bolyp tur. Siz tildi úıretý kezinde qandaı oqýlyqqa nemese ádistemege súıendińiz?

– Joq oqýlyqtarǵa júginbedim. О́ıtkeni elimizdegi til úıretetin oqýlyqtar sheteldikterge qıyndaý tıedi. Sondyqtan ózimniń ádistememdi qalyptastyrǵam. Negizi til úıretetin jıyrma shaqty stýdentim bar. Solarǵa til úıretý kezinde ádistememdi jetildire otyryp, ózimniń til úıretý mashyǵymdy qalyptastyrdym. Negizi til úıretetin arnaıy saıt nemese platforma, ne oqýlyq jasalmaǵan. Sondyqtan til úıretýde óz jolymdy tabý kerek boldy. Alǵash ózin tanystyrýdan bastap, sıngormanızm zańdylyqtaryn úırettim. Ary qaraı osy shaq, ótken shaq, keler shaqty, sosyn bolymdy bolymsyz etistik, ıaǵnı men baramyn, men barmaımyn degen sekildi áreketin túsindirýdi úırettim. Ary qaraı mátin oqý men sóz quraý deńgeıine kezeń kezeńimen jettik.

– Qazaq tilin úıretý qıyn ba?

–  Joq qıyn emes, eń bastysy til úırenýge yńǵaıly ádistemeń bolsa bolǵany. Sheteldiktermen jumys isteý qyzyq. Eń bastysy olardyń til úırenýge degen qulshynysyn joǵaltpaıtyndaı, yńǵaıly óz ádisiń bolǵany jaqsy.

– Iýan Smıt qazaq tilin tolyq túsinedi dep aıta alamyz ba?

–   Men onymen sabaqty 90 paıyz qazaqsha ótkizemin. Ol bárin túsinedi. Keıbir túsinbegen jerin qaıtalap suraıdy, men aǵylshynsha túsindirip beremin.

– Negizgi mamandyǵyńyz qandaı?

– Qarjygermin. Sheteldikterge qazaq tilin úıretýge hobbı sııaqty qaraımyn. Qazir jasym 22-de.

– Elimizde áli kúnge qazaq tili qajet tilge aınala almaı kele jatqanynyń sebebin neden izdesek bolady?

Úırenip alaıynshy degen nıet joq. Qazaqstannan myńdaǵan shaqyrym jerde otyrǵan sheteldik eki aıdyń ishinde qazaq tilinde sóıleıtin dárejege jetti. Al onymen salystyrǵanda bizde sheneýnikterdiń aınalasynda qazaq tilinde sóıleıtin jandar tolyp júr ǵoı. Eń bolmaǵanda qulaq sińisti bola beretin jaǵdaıda. Nıet bolmasa syltaý kóbeıedi.

– Demek sheneýnikterimiz qazaqsha sóıleýge uıalady ǵoı.

Iá, biraq olar qazaqsha sóıleýge emes, qazaq tilin bilmegenine uıalatyn jaǵdaıǵa jetýimiz kerek. Men qazaq tilin úıretýdi tek aqsha úshin emes, ózime unaıtyn is bolǵandyqtan jasap júrmin. О́zimdi patrıot qazaq sanaımyn. О́z elim týraly sheteldikterge aıtqym keledi, Qazaqstandy tanytqym keledi. @_zhumaly_ ınstagram paraqshamda únemi elimizdiń kórkem jerlerin jarnamalap otyrǵandy unatamyn. Shet eldikterdiń qazaqtarǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatqym keledi.

– Qupııa bolmasa qazaq tilin úıretip qansha taptyńyz?

Stýdentterim kóp. Biraq men til úıretýde aqsha tabýǵa mán bermeımin. Olar eýromen aýdarady. Máselen eki aıdyń ishinde bes júz dollardaı aqsha taptym. Aıyna jıyrma shaqty sabaq beremin. Belgilengen arnaıy sýmma joq. Men úshin sabaqtyń sany emes, olardyń nátıje shyǵarǵany mańyzdy.

– Qazaq tilin úırengisi keletinder kóp pe?

Jetkilikti. Meniń fılıppindik, amerıkalyq, túrkııalyq stýdentterim bar. Bir baıqaǵanym amerıkalyqtardyń Qazaqstanǵa, qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵy joǵary. Soǵan qýanamyn.

Qýanysh Ersuńqar

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir