Qazaqstanda sońǵy ýaqytta depýtattar men qoǵam belsendileri tutynýshylyq nesıelerdiń paıyzdyq mólsherlemesin tómendetý, nesıe amnıstııasyn jarııalaý bastamalaryn kóterip júr. Qamshy tilshisi bul bastamalardyń naryqtyq qarym-qatynastar, ekonomıkanyń búgingi ahýaly jaǵdaıynda qanshalyqty múmkin ekenin, onyń ekonomıkaǵa salmaǵy men saldaryn zerdelep kórdi.

Paıyzdyq mólsherleme qalaı belgilenedi?

Qarjyger Jalǵasbek Aqbolat tutynýshylyq nesıelerdiń paıyzdyq mólsherlemesi birneshe faktor eskerilip belgilenetinin aıtty.

Qarjyger Jalǵasbek Aqbolat

– Paıyzdyq mólsherlemeni anyqtaýǵa birneshe faktor áser etedi. Aldymen ulttyq banktiń bazalyq stavkasy basshylyqqa alynady. Bazalyq stavka eldegi ınflıasııa deńgeıi negizinde aıqyndalady. Ekinshisi – bankterdiń túrli táýekelderi. Máselen, defolt rısk degen bar. Bul – nesıe alǵan adam qaryzyn tólemegen jaǵdaıǵa delingen táýekel. Táýekeldiń osy túri azamattardyń qarjylyq jaýapkershiligimen tikeleı baılanysty. Bankter statıstıka negizinde shartty túrde nesıe alǵan úsh adamnyń bireýi nesıeni tólemeýi múmkin ekenin biledi. Sondyqtan bank eki adamnan úshinshi adamnyń aqshasyn óndirip alýǵa tyrysady. Azamattar kredıtti kóbine kepilsiz alatyndyqtan, qaıtarmaı qoıyp jatatyn jaǵdaılar kezdesedi. Sosyn teńgeniń ótimdiligi táýekeli bar. Eger teńge naryqta ótimdi bolmaı qalsa, bankke belgili bir mólsherde shyǵyn keledi. Banktiń qyzmetine baılanysty kredıt rısk degen bolady.

Osyndaı rıskter negizde banktiń paıyzdyq mólsherlemesi shyǵady. Qazaqstan zańnamasyna sáıkes, eldegi ekinshi deńgeıli bankter jyldyq paıyzdyq mólsherlemeni 56 paıyzdan asyrmaýǵa tıis. Bul azamattarǵa aýyr. Paıyzdyq mólsherleme artqan saıyn halyq kedeılene túsetini, qarjysynan aıyryla túsetini belgili, – deıdi qarjyger.

Sarapshy búgingideı ekonomıkalyq jaǵdaıda ulttyq bank bazalyq stavkany tómendetýi jaqsylyqqa ákelmeıdi dep sanaıdy.

Ulttyq bank jyldyq ınflıasııany qadaǵalap, sonyń deńgeıinde bazalyq stavkany belgileıdi. Bazalyq stavka ınflıasııa deńgeıinen tómen bola almaıdy. Onyń birneshe sebebi bar.

 

– Eger bazalyq stavka ınflıasııa deńgeıinen tómen bolsa, teńge qunsyzdanady. Naryqta arzan aqsha paıda bolady. Iá, bankter paıyzdyq mólsherlemeni tómendetip, halyq kóbirek kredıt alyp, ıpoteka resimdeýine jol ashylýy múmkin. Kóp aqsha bızneske salynyp, bıznesti yntalandyrýshy ınstrýment paıda bolýy múmkin. Biraq bul ınflıasııany sharyqtatady. Sonymen qatar teńgelik ınstrýmentter qunyn joǵaltady. Baǵaly qaǵazdarymyz, Qazaqstan qor naryǵyndaǵy iri kompanııalardyń aksııasy tómendeıdi. Teńgemen saqtalǵan depozıtter qunyn joǵaltady. Sheteldik valıýtaǵa, baǵaly qaǵazǵa suranys artady. Paıyz tómen, sáıkesinshe kiris tómen bolǵan saıyn ınvestorlarǵa tıimsiz ahýal qalyptasady. Túptep kelgende el ekonomıkasy qıyndyqqa ushyraıdy.

Al paıyzdyq mólsherlemeniń joǵary bolýynyń teris saldary – halyq kedeılene beredi. Al aqshasy bar adamdar men sheteldik ınvestorlar baıı túsedi, – deıdi qarjyger.

 

Jalǵasbek Aqbolattyń aıtýynsha, bazalyq stavkany tómendetý úshin eldiń ekonomıkasy myqty bolýǵa tıis. О́ńdeýshi ónerkásip damyp, ekonomıkalyq sektordaǵy oıynshylar kóp bolýy kerek. Úkimet jańa óndiris oryndaryn ashýy qajet. Otandyq taýarlardyń sanyn arttyrǵan durys. Bul – ınflıasııany tómendetedi.

Al búgingideı jaǵdaıda bankter táýekelderdi eskerip paıyzdyq mólsherlemeni tómendetpeıdi. Buǵan Qazaqstan naryǵyna kirgeli jatqan sheteldik bankter de áser ete almaıdy.

– Shetel bankteriniń kelýi korporatıvtik etıkany damytyp, qyzmet sapasyn artyrýǵa yqpal etýi múmkin. Biraq qazirgi táýekeldermen olar da paıyzdyq mólsherlemeni tómendete almaıdy, – dep atap ótti qarjyger.

Qazaqstan ekonomıkasynda kapıtaldyń syrtqy aǵyny óte joǵary

"Rysqulov Analytics" ortalyǵynyń dırektory, qarjyger Jasulan Kýshebaev ta nesıe boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni azaıtýǵa el ekonomıka múmkindik bermeıdi dep sanaıdy.

Qarjyger Jasulan Kýshebaev

– Bankter nesıeni joǵary paıyzben berýiniń birden-bir sebebi olardyń syrttan qarjy alatynynda. Syrttan paıyzben alynǵan qaryzdy qaıtarý úshin olar óz kezeginde joǵary paıyz qoıýǵa májbúr. Al batys elderinde bankter qarajatty azamattardyń depozıtke salǵan aqshasynan alady. Solarmen kún kóredi dese bolady.

Qazaqstan ekonomıkasynda kapıtaldyń syrtqy aǵyny óte joǵary. Qarapaıym azamattar jalaqysynyń 65 paıyzyn kúndelikti tutynatyn taýarlarǵa jumsaıdy. Al kúndelikti tutynatyn taýarlardyń kóp bóligi Qytaıdan, Reseıde jáne ózge de alys-jaqyn shetelderden keledi. Iаǵnı, jalaqymyzdyń 65 paıyzy syrtqy elder ekonomıkasyna quıylyp jatyr. Sáıkesinshe, ekonomıkada aqsha aǵyny azaıady. Bul – ekonomıkanyń damýyna, onyń myqty, myǵym bolýyna teris áser etedi, – deıdi maman.

 

Onyń sózinshe, qazirgi tańda Qazaqstan ekonomıkasy saýda-sattyq, oıyn-saýyq ekonomıkasyna aınalǵan. Eshteńe óndirmeıdi, tek alyp-satarlyqpen aınalysyp, saýda oıyn-saýyq ortalyqtarynan túsken qarjyny dóńgeletip otyr. Bul – aqsha aǵynynyń syrtqa ketýine áser etedi.

 

Maman "Qazaqstan aqsha aǵynyn toqtatý úshin basty fokýsty óndirýshi ekonomıkaǵa qoıý kerek" degen pikirde. Máselen, Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa barlyq múmkindik bar. Sala damysa, tutyný taýarlarynyń edáýir bóligi elde óndiriler edi. Sonda aqsha aǵyny el ishine baǵyttalyp, ári salyq tóleıtin kóptegen kásipkerlerdiń shyǵýyna jol ashylady.

Qarjyger osy rette dárethana qaǵazy, jýynatyn sabyn, tis pastasy sekildi kúndelikti qajettilikti óteıtin taýarlardan bastap ózge de turmystyq taýarlardy elde shyǵarýǵa kóńil bólý kerektigin atap ótti.

Jasulan Kýshebaevtyń aıtýynsha, dál búgingi pandemııa jaǵdaıynda ekonomıkany kóterýdiń birden-bir joly – qurylys salasyn jandandyrý. О́ıtkeni qurylys salasynyń basqa salalardy damytýǵa tıgizer áseri mol.

– Osy birneshe salany damytýdyń ózi ekonomıkaǵa qan júgirtip, aqshany el ishinde saqtap qana qoımaı, syrttan qarjy tartýǵa jol ashar edi, – deıdi sarapshy.

Qarjyger atalǵan salalardy damytpaı halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn kóterý qıyn ekenine nazar aýdardy.

 

– Sońǵy ýaqytta Qazaqstanda tutynýshylyq nesıe alýshylar sany tym kóbeıgen. Tutynýshylyq nesıe portfeli 4 trln teńgeden asyp ketken. Bul – óte úlken soma. Bul – halyq jalaqysyna qajetti zattardy satyp ala almaı, ol úshin nesıege júginip otyrǵanyn kórsetedi. Demek, halyqtyń jalaqysy tómen. Ekinshi jaǵynan azamattardyń qarjylyq saýatynyń tómendigin de bildiredi. 200 myń teńgeniń tehnıkasyn 500 myń teńgege nesıe alý durys emes.

Halyq qarjysynyń ınvestısııaǵa, depozıtke salynbaýy sekildi faktorlar jıyntyǵy ekonomıkanyń qazirgideı halde bolýyna áser etýi múmkin. Al odan shyǵýdyń joly – joǵaryda aıtqan salalardy damytý, azamattardyń qarjylyq saýatyn arttyrý, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti óristetý, – dedi Jasulan Kýshebaev.

 

Nesıe keshirilsin deý – qısynǵa kelmeıtin talap

GSB UIB bıznesti taldaý ortalyǵynyń sarapshysy, ekonomıst Maqsat Halyq depýtattar men qoǵam belsendileri kóterip júrgen kredıtti keshirý bastamasy naryqtyq ekonomıka zańdylyǵyna qaıshy ekenin aıtty.

Ekonomıst Maqsat Halyq

– Nesıe keshirilsin deý – qısynǵa kelmeıtin talap. Birinshiden, bul – naryqtyq ekonomıka zańdaryna saı emes. Ár azamat nesıe alǵanda, ony óteýdi de jaýapkershiligine alady. Alǵan qarjy mindetti túrde qaıtarylýy kerektigin bilip, kelisim-shart jasaıdy. Iаǵnı, qaryzdy alý bar jerde, qaıtarý da bar. Amnıstııa jarııalaý usynylyp otyrǵan 4 trln teńge kólemindegi tutynýshylyq nesıe somasy Qazaqstan úshin qomaqty qarajat. Máselen, byltyr úkimet 500 myńnan astam azamattyń 300 myń teńgege deıingi nesıesin jaýyp berdi. Sol kezde 105 mlrd teńgege jýyq qarjy jumsaldy. "Jyl sońyna deıin taǵy jabamyz" degen. Sonyń ózinde bul maqsatqa ketetin qarajat kólemi 200 mlrd teńgeden aspaıdy. Endi 200 mlrd teńge men 4 trln teńgeni salystyryp kórińiz. El bıýdjetiniń bıylǵy jalpy shyǵyny 14 trln teńgeni quraıdy. Al amnıstııa jarııalaýǵa suralǵan soma bıýdjettiń úshten bir bóligine jýyqtaıdy. Eger azamattardyń nesıesi keshiriletin bolsa, onda áleýmettik tólemdi jasaýǵa, zeınetaqy tóleýge, qorǵanys, bilim, densaýlyq salalaryn qarjylandyrýǵa qarjy tapshy bolýy múmkin, – deıdi ekonomıst.

Maqsat Halyq kredıtti keshirý áleýmettik alalaýdy týdyrýy múmkin dep sanaıdy.

 

– Byltyr kredıtti keshirgende "meniń úsh balam bar, jaǵdaıym qıyn, nege 4 balasy barlardyń kredıti keshiriledi de, meniń kredıtim keshirilmeıdi" degenge saıatyn pikir kóp boldy. Bul áleýmettik alalaýdy, kelispeýshilikti týdyrady. Nesıesin jaýyp tastaǵan azamattar "nege biz nesıesin tóleı almaǵandar úshin salyq tóleýimiz kerek, olar ǵana qıyn jaǵdaıda ma" deýi de múmkin. Sondaı-aq bul qoǵam ishindegi aýyzbirshiliktiń setineýine, narazy toptyń paıda bolýyna ákelip soǵýy da yqtımal, – dep atap ótti ekonomıst.

 

Sarapshy nesıelik boryshy bar azamattarǵa kómektesýdiń eń tıimdi tásili – olardyń tabysyn arttyrý, sondyqtan jumyssyzdarǵa eki qolǵa bir kúrek taýyp berý kerek degen pikirde.

– Problemalyq kredıtterdiń kóbeıýi azamattar jalaqysynyń tómen bolýymen baılanysty. 2015 jyldan beri qazaqstandyqtardyń tabysy azaıǵany baıqalady. Sonyń saldarynan halyqtyń ómir súrý deńgeıi túsip ketti de halyq tabysynyń kóp bóligin azyq-túlikke jumsaıdy. Jetpegen soń bankten, mıkroqarjy uıymdarynan qaryz alady. Sondyqtan eń birinshi kezekte memleket azamattardyń tabysyn arttyrýǵa kúsh salýy kerek. Qazirgi jaǵdaıda Qazaqstandaǵy eń tómengi jalaqy 42 myń 500 teńge emes, 70 myń teńge bolǵany jón. Kelesi jyly ony 100 myń teńgege deıin kótergen durys dep sanaımyn. Sol kezde ǵana halyqtyń ál-aýqaty jaqsarady.

Úkimet tabysynan aıyrylyp, qıyn jaǵdaıǵa qalǵan azamattardy aldymen jumyspen qamtyp, sosyn jumys ónimdiligin arttyrýǵa kúsh salýy kerk. Ár azamat – adamı kapıtaldy quraıdy. Mamannyń eńbek ónimdiligi artqan saıyn ekonomıka ósedi. Sondyqtan memleket mamannyń biliktiligin arttyrýǵa jumys isteýi kerek. Professıonal mamannyń tabysy da artady, sáıkesinshe áleýmettik jaǵdaıy da kóteriledi.

Bul tusta halyqtyń qarjylyq saýattylyǵyn arttyrý da asa mańyzdy. Qarjylyq turǵyda oń-solyn biletin azamat artyq paıyz salatyn, aldaıtyn mekemelerden aýlaq júredi. Biraq muny memlekettik deńgeıde qolǵa alyp, qarjylyq saýattylyqty arttyratyn ulttyq baǵdarlama ázirleý qajet. Ol mektep baǵdarlamasyna engizilgeni jón. Bul rette Malaızııanyń tájirıbesine súıenýge bolady, – deıdi ekonomıst.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir