27 Sáýir, 2020 Ekonomıka

Qarjyger: Memlekettiń 42500 teńge berip, «úıde otyryńdar» deýi orynsyz

Qazaqstanda 42500 teńge mólsherindegi áleýmettik tólem ekinshi aı úshin berilip bastaldy. Qamshy tilshisi atalmysh kómektiń alǵashqy aıda turǵyndar turmysyn qoldaýǵa qanshalyqty áser etkeni týraly izdenip kórdi.

Kórneki sýret

Nege tap 42500 teńge?

Áleýmettik tólem mólsherin belgileýde eldegi eń tómengi jalaqy mólsheri basshylyqqa alynǵan. Ol Qazaqstanda 2020 jyly 42500 teńgege teń. Eń tómengi jalaqy eldegi ortasha jalaqy – 204 myń teńgeden 4 esedeı az. Al jumysqa qabiletti turǵyndardyń jartysy alatyn medıandyq jalaqy – 112 myń teńgeden 2 jarym esege tómen.

Sondaı-aq Qazaqstandaǵy eń tómengi jalaqy mólsheri jóninen álemdegi eń tómengilerdiń biri. Picodi.com saıtynyń sarapshylary 54 elge zertteý júrgizip osyndaı qorytyndyǵa kelgen.

 

Saıt keltirgen derekke saı, eń tómengi jalaqy mólsheri boıynsha Qazaqstan 54 eldiń ishinde Úndistan, Nıgerııa jáne О́zbekstannan ǵana aldyda tur.

 

«Eń tómengi jalaqy mólsherindegi járdemaqy berý mehanızmi tıimsiz»

Qarjyger Jasulan Kýshebaev «42500 teńge tóńiregindegi dúrbeleń kóp adamnyń buǵan deıin alyp kelgen jalaqysynyń kúnkóristen aspaı kelgenin kórsetti» dep sanaıdy.

– Sońǵy statıstıkaǵa sáıkes, 42500 teńgege 8 mln-nan astam adam ótinim bildiripti. Sonyń 4 mln 146 myńyna járdemaqy taǵaıyndalǵan. Halyqtyń 42500 myń teńgege jappaı ótinim bildirýi, bastapqydaǵy ajıotajdan birneshe jaıtty ańǵarýǵa bolady. Aldymen halyqta alda ne kútip turǵanynyn bilmegendikten qorqynysh bary seziledi.

 

Sondaı-aq bul qazaqstandyqtardyń jınaǵan aqshasynyń joq ekenin, «erteńgi qıyn kúnderge» dep alyp qoıǵan aqshasynyń azdyǵyn, buǵan deıin alyp kelgen jalaqylarynyń kúnkórisinen aspaı, jınaýǵa emes, aıdan aıǵa deıin kúneltýge ǵana jetkenin kórsetedi.

 

Atalmysh sıfrlardan ekonomıkalyq belsendi halyqtyń 50 paıyzy jumyssyz otyrǵany belgili boldy, – deıdi ol.

Sarapshy pikirinshe, azamattardy qoldaýda eń tómengi jalaqy mólsherindegi járdemaqy berý mehanızmi tıimsiz.

– О́ıtkeni barlyq azamattardyń muqtajy, buǵan deıin tapqan tabysy birdeı emes. Memleket pen bıznes úshin paıda ákelip kelgen mamanǵa da, buryn jumys istemegen stýdentke de 42500 teńge berildi. Bul – durys emes. Aıtalyq, kúıeýi men áıeli birigip osyǵan deıin 300 myń teńge taýyp kelgen bolsa, endi olar 85 myń teńgege janbaǵýǵa májbúr. Bul rette árqaısysyna berilgen 42500 teńge olardyń muqtajyn óteı almaıdy.

 

Aı saıyn jalaqysynyń 10 paıyzyn áleýmettik saqtandyrý qoryna aýdaryp otyrǵan qyzmetkerge beriletin áleýmettik tólemniń, saqtandyrý qoryna eshqashan qarjy quımaǵan stýdentke beriletin tólemnen aıyrmasy bolýy kerek.

 

Jumys isteıtin, otbasyly adam men stýdenttiń muqtajy birdeı emes qoı, – dep atap ótti qarjyger.

Jasulan Kýshebaev 42500 teńgeniń qalalyqtarǵa da, aýyldyqtarǵa da birdeı berilýi qate bolǵanyn aıtty.

 

– Qala men aýylda ómir súrý deńgeıi ártúrli. Aýyldyqtarǵa 42500 teńge birshama kómek bolsa, páter jaldap turatyn qalalyqtar úshin atalmysh soma olardyń páteraqysyna da jetpeıdi. Sondyqtan bul – áleýmettik tólemdi taǵaıyndaýdyń shıkiligi dep esepteımin.

 

Tólemniń qalalyqtar turmysyna shynaıy áseri bolýy úshin eń tómengi jalaqyny emes, ortasha jalaqynyń belgili bir paıyzyn bergeni durys bolar ma edi. Osy oraıda álemdik tájirıbelerdi zerdelep kóreıik. Máselen, Ońtústik Koreıada járdemaqy retinde otbasynyń ortasha tabysynyń 80 paıyzy beriledi. Ulybrıtanııada tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty jumysy toqtaǵandarǵa jalaqynyń 80 paıyzyn úkimet, 20 paıyzyn jumys berýshi tóleıdi. Germanııada 60/40. Osyndaı mehanızmderdi oılastyryp, áleýmettik tólemdi otbasylyq tabysqa qaraı tólengeni eń durys sheshim bolar edi, – deıdi ol.

Azamattar men bıznesti qarjylaı qoldaýdy jalǵastyrý qajet

Qarjyger «karantın ýaqyty sozyla tússe, 42500 teńge járdemaqy áleýmettik máseleni sheshe aımaıdy, kerisinshe másele ýshyǵyp ketedi» dep sanaıdy.

– Memlekettiń 42500 teńge berip, «úıde otyryńdar» deýi orynsyz dep esepteımin. О́ıtkeni aıyna 42500 teńge ǵana alyp, úıde otyrý múmkin emes. Bul járdemaqy ary ketse, azamattardy ashtan saqtap qalýy múmkin. Al olardyń ózge qajettilikterin óteý úshin qosymsha aqsha kerek. Aqshanyń joqtyǵy qylmysty órshitýi múmkin.

 

AQSh-ta sońǵy ýaqytta qarý satyp alýshylar kúrt artqan. Olar jumyssyzdardyń erteń amalsyz qylmysqa baratynyn bilip otyr. Sondaı sátte ózderin qorǵaı alýy úshin qarý satyp alýda. Mundaı jaǵdaı Qazaqstanǵa da kelmesine eshkim kepil bola almaıdy, – dep atap ótti sarapshy.

 

Qarjyger áleýmettik máselelerdi sheship, eldegi qarjylyq daǵdarysty tezirek eńserý úshin azamattar men bıznesti qarjylaı qoldaýdy jalǵastyrý qajettigine nazar aýdardy.

– Halyqqa áleýmettik tólemdi, zeınetaqy, járdemaqy, shákirtaqyny arttyrý arqyly aqsha berý kerek. Halyqtyń qolynda aqsha bolǵan saıyn taýar satyp alýǵa suranys artady. Suranys bar jerde bıznes damıdy. Osylaısha memleket ekonomıkaǵa qoldan dem berýi kerek. Sondaı-aq daǵdarysty jeńýde bıznesti qarjylandyrý óte mańyzdy. Sarapshylar koronavırýs pandemııasynyń saldarynan ekonomıkada 1929 jyly bastalǵan uly depressııa qaıtalanýy múmkin ekenin aıtyp jatyr. Mundaı daǵdarysta memleket qurylys sektoryn qoldaýy asa tıimdi amaldardyń biri retinde qaralýda. Menińshe, el úkimeti jeke qurylys kompanııalaryna turǵyn úı salýǵa tapsyrysty arttyrýy kerek. Qurylys salasyna jan bitirý arqyly qurylys materıalyn óndiretin zaýyttar jumysy jandanady. Jumys oryndary ashylady, jalaqy tólenedi. Jalaqy tólengen soń halyqta aqsha paıda bolady. Olar azyq-túlik, kıim-keshek satyp alady, qydyrady, emdeledi, túrli qyzmetti tutynady. Osylaısha birine-biri baılanysty tizbek ekonomıkaǵa mýltıplıkatıvtik áser ákeledi, – deıdi qarjyger.

Qamshy tilshisimen sóılesken jumyssyz otyrǵan birneshe azamat «42500 teńge aıtarlyqtaı kómek bola almady» degendi aıtty.

Indıra esimdi shashtaraz 42500 teńgeni alǵan boıda nesıesin japqan.

– Jumys bastalmasa az kúnde ash qalatyn túrimiz bar. Shash aldyrǵysy keletinder «qashan ashylasyzdar?» dep kúnde habarlasady. Biraq aıyppul salynatyndyqtan salondy asha almaı otyrmyz, – deıdi shashtaraz.

Karantınge deıin daıashy bolyp istegen Nurǵalı (keıipker esimi laqap atpen berilgen) jumys bar degen jerdiń bárine barǵan.

– Kafemiz jabylǵan soń ózime jáne kelinshegime 42500 teńge tústi. 1 jastan asqan qyzymyz bar. Nesıe boıynsha merzimi ótken qaryzym bolǵandyqtan, bank kredıtti tóleýdi shegerýden bas tartty. Memleket bergen 85000 myń teńgeniń bir bóligi kredıt tóleýge, qalǵany páteraqynyń bir bóligine ketti.

 

Jumys izdep talaı jerge bardym. Kerisinshe qyzmetkerlerin qysqartpasa, eshkimdi jumysqa alyp jatqan joq. Tamaq jetkizetin qyzmetterdiń bárinde adam toly. «Rahat kondıterlik fabrıkasy qalaǵa kire almaı qalǵan qyzmetkerleriniń ornyna adam alyp jatyr» degendi estip, dosym ekeýmiz barǵanmyz. Fabrıka aldynda bizden bólek 40 shaqty adam tur eken. Bir mezette syrtqa shaqqan adam bos oryn joq ekenin aıtyp, barlyǵymyzdyń taraýymyzdy surady. Sodan beri kondıtterlik fabrıka esiginde «jumys joq» dep jazylǵan qaǵaz ilýli tur.

 

Birneshe kún kóligi bar tanysym ekeýmiz Almatydaǵy qarttarǵa azyq-túlik jetkizip beretin jerde istedik. Dosyma kóligimen tasyǵany úshin kúnine 4 myń teńge, maǵan azyq-túlik paketin qarttardyń úıine jetkizgenime dep 2 myń teńge tólendi. «Qalada arnaıy ruhsaty barlar ǵana júre alady» degen talap shyqqan soń ekeýmiz de jumystan aıyryldyq. Qazir tanysym jasyrynyp taksıletip júr. Men jumyssyzbyn, – deıdi ol.

Jumysynan aqysyz demalysqa jiberilgen Júsip arasynda «kólikpen adam tasyp kúneltýshi edim, qazir ol da joq» dep otyr.

– О́zim men áıelime berilgen 42500 teńgeni sáýirdiń basynda-aq jaratyp qoıǵanbyz. Onyń 60 myń teńgesi páteraqyǵa ketti. Ara-tura kólikpen qant-sháıdi aıyryp júr edik, qazir ol da joq. Úıdiń tusynda polısııa qyzmetkerleri kólikterdi kúnde tekseredi. Men júrýge ruhsat ala almadym. «42500 teńge ekinshi ret beriledi» dep jatyr ǵoı. Sol shynymen de berilse eken. Áıtpese, kredıt, páteraqy kútip turmaıdy. Ol túsken kúnniń ózinde muqtajymyzdy tolyq ótemeıdi. Jartysyn japsa, coǵan da rahmet. Qalǵanyn qaıdan alarym belgisiz. Mundaıda bireý-mireýdiń qaryzǵa aqsha bere qoıýy da qıyn ǵoı, – dedi Júsip.

Qamshy tilshisi tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty tabysynan aıyrylǵandarǵa berilip jatqan áleýmettik tólem mólsherin ózge elderdegi osy taǵylettes áleýmettik kómekpen salystyryp kórdi. Ony ázirleýde pandemııa órship turǵan elder men Orta Azııa memleketterindegi qoldaý sharalary týraly sheteldegi Qazaqstan azamattary, jergilikti azamattar usynǵan aqparatqa, ashyq derekkózderge súıendi.

AQSh

AQSh-tyń Kalıfornııa shtatynda bilim alyp jatqan Ásem Álmuhanbettiń aıtýynsha, AQSh-ta salyq tóleýshilerdiń bári $1200 (516 myń teńge) mólsherinde járdemaqy alýǵa quqyly. Azamattyǵy joq, biraq grın kartamen turyp, jumys istep jatqandar da atalmysh kómekti ala alady. Al pandemııaǵa baılanysty jumyssyz qalǵandarǵa apta saıyn 300 dollarǵa (129 myń teńge) jýyq qarjy beriledi. Nıý-Iorkte oqýshylarǵa onlaın sabaq oqýǵa tegin aıpad, tegin tamaq usynylýda. Medısına qyzmetkerleri men balalardy tegin tamaqtandyratyn dámhanalar da jumys istep tur.

Ispanııa

Qamshy tilshisine pikir bildirgen jergilikti jýrnalıst Antonio Villarreal Ispanııada keı óńir jumysshylar men shaǵyn kompanııalardy salyqtan bosatsa, keı óńirde qarjylaı kómek kórsetilip jatqanyn aıtty. Andalýsııa, Astýrııa men Madrıdte 225 eýrodan (118 myń tg), 534 eýroǵa (248 myń tg) deıin, Katalonııada 2000 eýro mólsherinde járdemaqy tólenýde. Ol úshin jumysshy koronavırýsqa baılanysty tabysynyń 75 paıyzyn joǵaltqanyn rastaýy shart.

Italııa

Salerno ýnıversıtetiniń ekonomıka fakýltetinde doktorantýrada oqıtyn Gúlaıhan Kýbaeva Italııa koronavırýstyń ekonomıkalyq áseriniń aldyn alý úshin ata-ana demalysy, ózin-ózi jumyspen qamtyǵandarǵa arnalǵan granttar, medısına qyzmetkerlerine páter jaldaýǵa járdemdesý jáne salyq tólemderi men áleýmettik saqtandyrý jarnalaryn ýaqytsha toqtata turý sekildi sharalardy qabyldap jatqanyn aıtty. Onyń sózinshe, pandemııaǵa baılanysty jumysyn toqtatqan qyzmetkerler men ózin-ózi jumyspen qamtyǵan jumysshylar úshin 300 mln evro kóleminde qoldaý qory qurylǵan. Máselen, týrızm, aýyl sharýashylyǵy salasynda qyzmet etetin adamǵa 600 eýroǵa (279 myń teńge) salyqtan bosatylǵan tólem qamtamasyz etilgen. Sonymen qatar 12 jasqa deıingi balalary bar qyzmetkerlerdiń 15 kúnge deıin ata-ana demalysyn alý múmkindigi bar, olarǵa áleýmettik saqtandyrý boıynsha syıaqynyń 50%-na teń mólsherde járdemaqy alý múmkindigi usynylǵan.

Ashyq derekkózderde Italııada jeke kásipkerler, maýsymdyq jumysshylar men ózin-ózi jumyspen qamtýshylarǵa 600 eýro (279 myń teńge) mólsherinde tólem beriletini habarlanǵan. Mundaı somadaǵy qarjyny balaly otbasylar bala kútýshisi qyzmeti úshin ala alady. Kásiporyndardyń kóbi qyzmetkerlerin aqyly demalysqa jibergen. Jumystan shyǵarýǵa moratorıı jarııalanǵan.

 

Túrkııa

Ankara Kajy Baıram Velı ýnıversıtetiniń doktoranty Myrzahan Baıjanulynyń aıtýynsha, Túrkııa Respýblıkasynda pandemııa kezeńinde ekonomıkany demeý úshin 100 mıllıard lıra bólingen.

– Áýeli 2 mıllıon otbasyǵa 1000 lıradan (62 myń teńgege shamalas) berildi. Sosyn bul áleýmettik qoldaý jalǵasyp, taǵy qosymsha 2 mıllıon 300 myń otbasyǵa atalmysh kómek kórsetilýde. Sáýirdiń basynda «Biz bizge jetemiz, Túrkııam» ıaǵnı «ózimizdi ózimiz qamtamasyz etemiz» aty berilgen kampanııa bastaldy. 25-sáýirdegi málimet boıynsha 1.839.406.810 lıra (114 mln teńgege jýyq) qarjy qorǵa túsken.

Túrkııada medısınalyq maska satylmaıdy. Elektrondy úkimet saıty arqyly ótinim berilip, sms-kod alý arqyly dárihanadan tegin maska ala alasyz. О́z basym 5 dana maskany tegin aldym. Taǵy ótinish berip qoıdym.

«Túrik Qyzylaıy» uıymy da belsendi jumys jasaýda. Túrkııada 65-ten asqan jáne 20 jastan kishi jastaǵylar kóshege shyǵa almaıdy. Atalmysh uıym qart kisilerge áleýmettik kómek kórsetýde. Negizinen azyq-túlik arqyly kómek berilip jatyr. «Vefa» atalatyn memlekettik uıym da qarqyndy jumys jasap, halyqtyń áleýmettik máselelerine qoldaý kórsetýde. Ramazan aıy kelgendikten, azyq-túlik túrinde jáne Orazada ǵana pisiriletin nan túrin taratyp, qoldaý jasaýda, – deıdi Myrzahan Baıjanuly.

Túrkııada bılik kompanııalarǵa qyzmetkerlerin 3 aı boıyna jumystan shyǵarýǵa tyıym saldǵan. Jumys berýshi qyzmetkerdi aqysyz demalysqa jiberýge quqyly. Ondaı jaǵdaıda jumysshyǵa úkimet tarapynan kúnine 39 lıradan (2400 teńge) tólenedi. Sondaı-aq el prezıdenti Redjep Taıyp Erdoǵan jeti aılyq jalaqysyn koronavırýsqa qarsy kúreske aýdaratynyn málim etken. Erdoǵannyń aılyq jalaqysy 81 myń 250 lıra ıaǵnı 5 mln teńgeden astam.

Reseı

Máskeýde turatyn jazýshy Aıagúl Mantaı Reseı astanasyndaǵy jaǵdaı men eldegi áleýmettik qoldaý sharalary týraly bylaı dep baıandaıdy:

Máskeý – álemdegi eń úlken megapolıstiń biri. Máskeýdiń ózinde búkil Qazaqstannyń halqy turady. Reseıdiń ekonomıkasy Máskeýge tikeleı baılanysty. Myńdaǵan, tipti mıllıondaǵan ózbek, qyrǵyz, tájik, moldavan, ýkraın, belarýs, vetnam t.b. halyq osy qalada jumys istep, aı saıyn otbasyna aqsha jiberetin. Karantınnen keıin olardyń taǵdyry qalaı bolady, bilmeımin. Keshe kórshim «Dúkenge keshke barma! Shekara jabylyp, eline qaıta almaı qalǵan ortaazııalyq jigitter adamdarǵa shabýyl jasap, aqshasyn tartyp alyp, ustalypty. Máskeýdiń ár jerinde ashyqqan adamdar shabýyl jasap jatyr eken» dedi. О́zi reseılik azıat qyz ǵoı. Múmkin, ábden múmkin. Máskeýde páter qymbat. Máskeýde qara jumys isteıtin bizben kórshi eldiń adamdarynan páterdiń bir bólmesinde on adamnan turatynyn óz aýyzdarynan talaı estigem. Oılańyzshy, eki bólmeli páterde on bes-on jeti adamǵa deıin turady. Nege? Sebebi, solaı arzan. Sosyn olar aı saıyn otbasyna aqsha salady. Oǵan ákesi, sheshesi, ini-qaryndastary, bala-shaǵasy aýzyn ashyp otyr. Ádette syrtqa jumysqa kóbine úıden eti tiri adam ketedi ǵoı. «Shovınıst Pýtın basqaryp otyrǵan qoǵam deıik, basqa deıik», Máskeýden qanshama ózimizdiń qandas ulttar nanyn taýyp, otbasyn asyrap otyr edi. Olardyń arasynda ózimizdiń qazaqtar da bar dep oılaımyn. 

Pýtın alǵash bir aptaǵa karantın jarııalaǵanda «bıýdjette jumys isteıtinderdiń jalaqysy tolyq saqtalady, al jekemenshik mekemeler barlyq qyzmetkerine bir aptaǵa jalaqysyn tólesin» dedi. Men bir aýtıst balaǵa úıine baryp, qosymsha sabaq berem. Maǵan balanyń ata-anasy jumys istemegen aptama tolyq aqsha tóledi. Bir qaraǵanda, mundaı jumysqa barlyq jerde istegen saǵatyńa, kúnińe baılanysty tóleıdi. Oqýshymnyń ata-anasynyń adamgershiligi joǵary. О́tken apta «Aqshadan qınalyp jatsańyz, kelesi aıdyń esebinen jalaqyńyzdy aýdaraıyq» dep anasy da, ákesi de jaǵdaıymdy surap,  habarlasty.

Jaqynda Pýtın toqyraýǵa ushyraǵan bıznesmenderge «barlyq jekemenshik mekemeniń qyzmetkerlerine 12 130 rýbl (70 myń tg) tólenedi. Bıznesmenderden bir ǵana nárse talap etem: kompanııadaǵy shtattyń 90 paıyzyn saqtap qalýlaryń kerek» dedi. Nege? Sebebi, jekemenshik kompanııalar jabylsa ne qyzmetkerleriniń jartysyn qysqartsa, jumyssyzdar kóbeıedi. Bul memleketke tıimdi emes.

Máskeý meri Sobıanın «65-ten asqan zeınetkerlerge aıyna 2 myń rýblden (11 myń tg) 2 aı áleýmettik kómek beremiz» dedi.

Reseı úkimeti úsh jasqa deıin balasy bar otbasyna jáne kóp balalaly otbasyna aı saıyn 5 myń rýbl (29 myń tg) beretin boldy.

Máskeý mektepterinde tegin ystyq tamaq iship júrgen, áleýmettik turǵyda az qamtylǵan jáne kóp balaly otbasynan shyqqan oqýshylardyń úıine azyq-túlik ónimderin aparyp berip jatyr.

Orta Azııa elderi

Qazaqstandy qospaǵanda 2 ortaazııalyq el – Qyrǵyzstan men О́zbekstanda koronavırýs resmı túrde tirkelgen. Al Túrikmenstan men Tájikstan koronavırýs deregin joqqa shyǵaryp otyr.

Qyrǵystanda karantınge baılanysty resmı túrde tabysynan aıyrylǵandarǵa, ózin-ózi jumyspen qamtýshylarǵa, qoǵamnyń áleýmettik osal tobyna azyq-túlik jıyntyǵy taratylýda. Sondaı-aq kóptegen salyq túrleri boıynsha shegerilim jasalyp, salyqtyq tekserýler toqtatyldy. Keıbirine moratorıı jarııalanǵan. Kommýnaldyq tólem boıynsha bereshegi bar azamattarǵa kommýnaldyq qyzmetter toqtatylmaıdy. Tólenbegeni úshin aıyppul salynbaıdy. Memlekettik ǵımaratty jaldap otyrǵandar jaldaý aqysynan bosatylady. Bankrot jarııalaý ýaqytsha toqtatyldy. Sondaı-aq birneshe onlaın-kınoteatr servısteri sáýirdiń sońyna deıin tegin qyzmet usynady.

О́zbekstanda da az qamtylǵan otbasylarǵa, qart adamdarǵa, karantınge baılanysty jumyssyz azamattarǵa azyq-túlik jıyntyǵy beriledi. Áleýmettik kómek aıasyndaǵy azyq-túlik 4-5 adamnan turatyn otbasyǵa 10 kúnge jetýge tıis.

Elektrenergııasy, gaz ben sý tólem jasalmasa da óshirilmeıdi. Kóptegen aqyly telearnalar tegin translıasııa júrgizedi. Tólenbegenine qaramastan uıaly baılanys pen ınternet isteýin jalǵastyrady. Tólemder keıinge shegeriledi. Kásipkerler jyl sońyna deıin salyqtyń kóptegen túrinen bosatylady.

Taǵy oqyńyz!

♦ Toqaev: Karantın sharalarynyń jańa tásilderi engiziledi

Ilmek sózder: 42500 teńge

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir