Qazaqstan tarıhy: Qazaq handyǵy - aýa kóshken eki-úsh júz qazaqtan ǵana quryldy

Jadyna sengen qazaq jurtynyń tarıhy tek jat jurttyqtardyń qolymen jazylyp, solardyń kózqarasymen sanamyzǵa sińgeni – bul kúnde ekiniń biri aıtyp júrgen shyndyq. Ony ashyp aıtpaı, árıne, aqıqatqa kózimizdi jetkizý de qıyn bolmaq. Qazaq handyǵynyń qurylýy da osy qatardaǵy ushyǵy endi shyǵyp, jańasha qarala bastaǵan máselelerdiń biri. Biz mekteptegi tarıh oqýlyǵynan Qazaq handyǵynyń ómirge kelýin Kereı, Jánibek handardyń Ábilhaıyr handyǵynan bólinip shyǵýy negizinde quryldy degen aqparatty ǵana bildik. Bile-bilsek qazaqtyń qazaq bolýy osydan bastalyp tur, al biz ony renjip aýa kóshken eki-úsh júz qazaq solaı el bop ketipti degen dárejede ǵana túsinip, jáne túsindirippiz. Eldigimizge osynsha jeńil qaraý arqyly biz babalar arqalaǵan uly armandy, uly myssııany tabanǵa taptap jatqan joqpyz ba?

Sál áriden qozǵaıyq, Ertisten Edilge, Edilden Dýnaıǵa, odan da árige sozylǵan keń-baıtaq Altyn Orda ımperııasyn Shyńǵys urpaqtary ornatqan ıdeıalogııa bir shańyraqtyń astynda ustap turdy. О́zbek han tusynda kúsheıe túsken bılik pen birlik Berdibek hanǵa kelgende úzilip tyndy. Odan keıin bitpeıtin talas-tartys. Keıin, Orda Ejennen taraǵan Orys, Toqtamys, Baraq handardandyń qazasynan soń, 1428 jyly Joshynyń besinshi uly Shıbanı áýletinen shyqqan 16-17 jastardaǵy Ábilhaıyrdy 92 baýly ózbektiń rý basy, bı-sultandary bılikke ákeledi. Onda da baıaǵy shyńǵystyq ıdeıalogııa álsiregen tusta, «ózimiz bılep-tósteýge, aıtqanymyzben júrgizýge bolar» dep úmittenip, qýyrshaq han retinde ákeledi. Bastapqy kezde eldiń, qolbasy, sultandardyń qoldaýymen birtalaı jeńisterge jetip, el irgesin nyǵaıtyp, búkil Shyǵys Deshti Qypshaqty ózine qaratqan Ábilqaıyr bılikke shyndap kirisedi. 1446 jyldan keıin kórshi elderdi biriktirý maqsatynda emes, tonaý maqsatynda shabýyldar jasap, mol olja alyp qaıtatyn ádet tabady. Mine osydan baryp el kóńili sýıdy. Oqas bı ólgen soń, noǵaılar bóline kóship ketedi. 1457 jyly qalmaqtar shapqynshylyq jasap kirip, eldi tonap ketedi. Osydan keıin onsyz da narazy Orda Ejen urpaqtary Kereı men Jánibekti bas qylyp, qol astyndaǵy elimen bólinip ketedi.

Buryn-sońdy qazaq dalasynda bolǵan kúresterge kóz jibersek kópshiligi jer men eldiń birligi úshin bolady eken. Sonaý Ǵundardyń Móde qaǵannan tartyp jerge degen yqylastyń bólektigin baıqaımyz. Al jer kúshti memleket qurýdyń, máńgilik el bolýdyń eń birinshi negizi. Shyńǵystyń joryǵy da tek jalpy túrki-monǵoldy birlikke keltirý, keń-baıtaq túrik dalasyn tutas kúıge keltirý boldy. Ony shapqynshy, jaý qylyp kórsetý de ózge jurttyń aram pıǵylynan ekenin ańǵaryp jatqanymyz búgin. Sol Shyńǵystyń úlken uly Joshynyń ulysyndaǵy Orda Ejen bılegen Aq Orda qazirgi Qazaqstan jerin tutastaı alyp jatqan deıdi tarıhı derek. Qazaq handyǵyn qurǵan Kereı men Jánibek Orda Ejennen taraıdy. Endeshe babadan mıras qalǵan uly dalany qaıta qolǵa keltirý, bir tutas bıleý – Kereı men Jánibektiń ishki muraty bolǵan edi desek qatelespespiz. Degenmen de eki sultannyń sońynan ergen eldi uıytqan ne boldy eken, deıtin suraq týady.

«Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy» atty Qazaq handyǵy týraly tuńǵysh monografııanyń avtory Bereket Káribaev osy eńbeginde handyqtyń qurylý sebepterin jan-jaqtyly zerdelep, túrli derekter men zertteýlerdi utqyr paıdalanyp, óte ádemi qorytyndylar shyǵarady. Avtor Qazaq handyǵy qurylǵanǵa deıingi aralyqta «qazaq» sóziniń eshbir etnıkalyq maǵyna bermegenin derekter arqyly dáleldeıdi. Olaı bolsa, «Qazaq handyǵy» degen týdyń astyna jınalý prosesi qalaısha osynsha ońaı júzege asty? Iá, ǵasyrlar boıǵy etnogenez negizinde birige bastady dersiz. Áýeli 92 baýly qypshaq atalǵan jurt, keıin 92 baýly ózbek dep te ataldy. Bular da etnogenez prosesiniń negizi. Biraq qazaqtaı bola alǵan joq, bári bir bólinip ketti.

Biz joǵaryda kóshpendi jurt úshin jerdiń qanshama mańyzdy ekendigi týraly atap óttik. Endi Asan Qaıǵy ańyzyna keleıik. Qazaq dalasynyń qaı túkpirine barmańyz, barlyq jer týraly Asan Qaıǵy aıtypty, Asan Qaıǵy osylaı dep atapty degen ańyz-áńgimeler derlikteı bar. Bul ańyz qazaq bar jerdiń bárinde bar. Biz ótken ǵalymdarymyzdyń izimen osy ańyzdardy «Asan aıtypty» qylyp qazaq ózi shyǵaryp alǵan dep esepteımiz. Alǵash Asan Qaıǵynyń ańyzdary qaǵazǵa túsken mezgil XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastalady. Qanshama ǵasyrdan beri buzylmaı, kúzelmeı jetken qıssa-dastandarymyzdyń, ańyz-ertegimizdiń bar ekendigi barshaǵa aıan, olaı bolsa ózi turǵan jerge baılanysty qarapaıym ǵana bir ańyzdyń óshýi nemese jalǵannan jasalýy jady myqty, tek qana soǵan senip shejire jalǵaǵan halyq úshin bolmaýǵa, bolsa keshirilmeýge tıisti qubylys. Múmkin tildik ózgeristerge ushyraǵan bolar, biraq negizgi tulǵasy saqtaldy esepteýimizge bolady. Bul – bir.

Ekinshi, tarıhshylar jalpy qazaq rýlarynyń shejiresin zertteı kele, túpki atalarynyń ómir súrgen mezgilin tek Qazaq handyǵy qurylǵan jyldardan bastaıtyndyǵy anyqtaǵan. Iаǵnı Arǵyn, Naıman, Qońyrat, Qypshaq degen adamdar Qazaq handyǵy kezinde ómir súrdi degenge keledi. Al tarıhı derekter bul rýlardyń odan neshe ǵasyr buryn qalyptasyp, ósip-órkendegenin dáleldeıdi. Onda qalaı? Tarıhshy, etnograf Jambyl Artyqbaev qazaq rýlarynyń shejiresin, úsh júz ańyzyn Qazaq handyǵyna uıystyrǵan ıdeıalogııa retinde qaraıdy. Budan Qazaq handyǵy tusynda barlyq ótken shejire óshirilip, jańa ıdeıalogııanyń negizinde jańa memleket paıda boldy dep esepteýge bolady. Tek ol qalaı, qandaı joldarmen júzege asty, qalaı paıda boldy?

Úshinshi, endi Asan Qaıǵynyń ómirbaıanyna nazar salaıyq. Ol týraly bizge jetken málimetter tym qysqa, Asan Altyn Orda hany Uluǵ-Muhammed hannyń bıi bolǵan, XV ǵasyrdyń 20 jyldarynda Uluǵ-Muhammed taqtan taıdyrylǵanda onymen birge ketedi. Qazan handyǵynyń negizin salǵan Uluǵ-Muhammed shamamen 1440 jyldary qaıtys bolady. Odan keıin Asan Qaıǵy eline qaıtyp kelip, Kereı, Jánibek handardyń mańynda bolady.

Tórtinshi, eldigi bekem, jeri tutas bir jurt bolý, máńgilik el bolý – túrkiniń muraty edi dedik. Barlyq qandy qyrǵyndar, úlken joryqtar osy tutastyq úshin bolypty. Ár dáýirde ony ár bireý bastapty. Shyńǵys ta sol murattyń bir uly tý ustaýshysy eken. Odan keıingi Joshy ulysy, Berdibekke deıingi Batyı áýleti de osy birlik úshin ter tógipti. Alaıda bul kúres te sátsizdikke ushyrapty, odan keıingi damylsyz talas, bılikke kelgen Shıbanı áýleti de bul muratqa tutqa bola almapty. El qadirin, jer qadirin bilmepti. Mine osydan baryp tańdaý Orda Ejen urpaǵyna Kereı men Jánibekke túsipti.

Besinshi, Asannyń «Qaıǵy» atalýy týraly ańyz ben, qazaqtyń úsh júzi týraly ańyzǵa qarańyz. Ekeýinde de aqqý beınesindegi peri qyzy bar. Asan sol peri qyzynan qapyda aıyrylyp qalyp, sodan qasyret shegip, «Qaıǵy» atanady. Al úsh júz týraly ańyzda Aqarys, Bekarys, Janarys osy aqqý-qyzdan taraıdy. Bul úsheýinen qazaqtyń úsh júzi taraıdy.

Olaı bolsa biz mynadaı qorytyndyǵa kelemiz. Kóshpendi jurtynyń uly muraty – osynaý uly dalany (ıaǵnı barsha túrki jurtynyń ata-mekeni bolǵan qazirgi qazaq dalasyn) toltyrǵan, birligi bekem, kúshi myǵym, ómirsheń «Máńgilik el» qurý. Osy muratty urpaqtan urpaqqa mura qylyp qaldyryp otyrady. Altyn Ordanyń shyǵys bóligi Kók Ordanyń (keı derekterde Aq Orda) qurylýy da osy murattyń jalǵasyn tabýy. Orda Ejen urpaqtary Kereı men Jánibektiń de osy kúres jolyna túsýi ata muraty úshin. Biraq jalpy jurtty uıystyratyn ıdeıalogııa kerek boldy. Al bul ıdeıalogııanyń avtory Asan Qaıǵy boldy demekshimiz. Árıne túpki tegi aryda jatqanyn, qanshama ǵasyrlar boǵy tájirıbe, uǵym negiz bolǵanyn jasyrmaımyz. Joǵaryda keltirgen úsh júz ańyzy men Asannyń «Qaıǵy» atalýy týraly ańyzdyń uqsastyǵyn biz kezdeısoqtyq dep emes, osy uly ıdeıanyń avtoryn túsqap turǵan ıshara dep tanımyz. Ideıalogııa boıynsha, ár rýdyń týysqandyq, geografııadyq jaqyndyqtaryna baılanysty úsh júzdiń bólgen jáne osy rýlardyń baryp qonystanýǵa tıisti meken-turaqtaryn búgingi bizge jetken ańyzdyq tásilmen tańbalap, úlestirgen. Osylaısha ári ákmshilik, ári áskerı múmkindikter jáne týysqandyq tutastyq ornatý negizinde bólingen, qaıtadan rettelgen qazaq rýlary óz shejirelerin Qazaq handyǵynan bastaýǵa, Asan aıtqan ańyzdaǵy jerlerge jetip qonys tebýge mindetteledi. Munda Asan Qaıǵyny jıyntyq uǵym retinde qaraýǵa da bolady. Onda da ǵasyrlar qoınaýynan qordalanǵan, taldanǵan ıdeıalardyń jáne Asan dáýirindegi Qazaq handyǵyna uıytqy bolǵan danyshpan babalar men han-sultandardyń ortaq aqyl-oıy retinde. Bizge senseńiz, myń jyldar boıy arman etken uly murattyń alǵashqy nemese sońǵy bir tarmaǵy osylaı oyrndalady. Oǵan dálel – dál sol terıtorııada (qazirgimiz sál kishileý bolýy múmkin) ómir súrip jatqan qazaq degen birtutas ult pen Qazaqııa memleketi. Olaı bolsa eldigimizdi nemquraıdy baǵalaýǵa qaqymyz joq!

Esbol NURAHMET