• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
28 Aqpan, 14:43:56
Shyńjańdyq dúngen: Dereý qazaqtardan keshirim surańdar! (aýdıo)

13 Aqpan, 2020 NEWS

Qordaı oqıǵasy týraly qoǵamdyq pikir qaq jaryldy

qamshy.kz

Jambyl oblysy Qordaı aýdanynda etnıkalyq qazaqtar men dúngender arasynda bolǵan janjal týraly áleýmettik jeli qoldanýshylary arasyndaǵy pikir árqıly. Bir tarap «bul oqıǵa esirgen dúngenderdi ornyna qoıýǵa sebep bolyp, shańyraq ıesi kim ekenin eske saldy» dese, kelesi tarap «qandaı másele bolsa da zań aıasynda, órkenıetti jolmen sheshilýge tıis» dep janjaldyń kisi ólimine, kóptegen kólik pen úıdiń órtenýine soqqanyna, el tynyshtyǵynyń buzylǵanyna qynjylys bildirdi.

Ǵalymjan Orazymbet esimdi feısbýk qoldanýshysy máseleniń ekonomıkalyq astaryna úńilgen.

Onyń sózinshe, álem bankinen bastap, túrli halyqaralyq uıymdar Qazaqstandy quqyq, ál-aýqat, tárbıe sekildi krıterııler boıynsha únemi zerttep otyrady. Zertteý nátıjesine qarap sheteldik ınvestısııa salý kerek, kerek emesi anyqtalady. Qazaqstanda etnosaralyq janjal kezinde «arabty tepkilep, kúrdti órtep, dúngendi atqan statıstıkany kórgen "aq adam" (sheteldik kásipker, korporasııa, holdıng, bank – red.) elińdi aınalyp ótedi. Al ınvestısııa degen – salyq, jumys orny, aılyq jalaqy, jańa tehnologııalar, t.b.» degen Ǵalymjan Orazymbet «bir aýyldy órtep tastap, onshaqtysyn atyp óltirgende ne uttyń, ne utyldyń? Namys? Qoı, qursyn. Kúshtide ketken eseni álsizden qaıtarý. Kúıeýinen taıaq jegen áıel ashýyn balasynan alatyny bolýshy edi. Sol shamalas birdeńe» dep atap ótti.

Onyń aıtýynsha, mundaı tásilmen eshkim eshkimdi syılata almaıdy.

– Qazaqtyń rýhy, namysy. Mde. Mynaý rýhty tez, effektıvno oıatatyn, "basqalarǵa" (ne degen qusyq sóz edi, qursyn) ornyn kórsetip, qazaqty syılaýǵa buratyn eń myqty metodke uqsaıdy. Almatynyń Alataý aýylynda sheshenmen, Maıatasta kúrdpen, Saryaǵashta tájikpen qyrylyp, "ornyna qoıyppyz". Kúrdterdiń úıin órtep, malyn talap, ózin kóshirip jiberdik. Biraq "bul ıtter" bizdi áli syılaǵysy kelmeıdi. Metodtaryńda bir kemdik joq pa osy? Álde preslovýtty 130 etnostyń bárin jeke-jeke atyp shyǵasyńdar ma? Múmkin basyna túspegen soń, jetesine jetpeı júrgen shyǵar, a? Prıam bárine "qonaq bop" shyqsańdar ma?

Bul joly oq atyldy, adam óldi. Bir emes, birneshe. Qalǵany kórshi elge bosty. Iá, biz endi saıası bosqyn eksporttaýshy elmiz. Az ulttarǵa qysym kórsetip, qýdalaýshy elmiz, – deıdi áleýmettik jeli qoldanýshysy.

Saıasattanýshy Shalqar Nurseıitov «ózgeniń densaýlyǵyna qasaqana zııan keltirý, adam óltirý, múlikti qıratý – qylmys. Al qylmysty úlken nemese kishi dep aqtaýǵa bolmaıdy» degendi aıtty.

– О́kinishke qaraı, Qordaıdaǵydaı jaǵdaılar kezinde birden "biz" ben "olar" bolyp bólinýge kózimiz de, boıymyz da úırenip bara jatqandaı...Beıbit kúnde azamattarymyzdyń ólim qushýyna etimiz de ábden úırenip qalǵandaı... Qazaqstanda adam jáne onyń ómiriniń túk quny qalmaǵandaı... Oǵan sebep te joq emes, árıne. Memlekettik ınstıtýttar qalyptaspaǵan, zań ústemdigi ornamaǵan, adam quqyǵy kún saıyn taptalatyn elderde azamattar ekonomıkalyq ıgilikti bóliskende kúshke, áleýmettik-ekonomıkalyq-saıası statýsynan aıyrylyp qalmas úshin nepotızm men traıbalızmge, týyndaǵan konflıktini sheshý úshin "samosýdqa" jıi júginedi. О́mirdiń qalǵan salasynda da "po ponıatııam" ómir súredi.

Jalpy alǵanda, Qordaıdaǵy jappaı tóbeleske qatysýshylardyń, oq atqandardyń, úıler men ǵımarattardy órtegenderdiń, kólikterdi qıratqandardyń, "Shańyraqqa qarasyn!", "Qazaq qashanǵy shydaısyń?!", "Jigitter, rýh qaıda?!" degen messedjderdi taratqan kisilerdiń qoǵamdaǵy antıgeroılardan, qoly qysqa demeseńiz, aıyrmashylyǵy shamaly. О́zgeniń densaýlyǵyna qasaqana zııan keltirý, adam óltirý, múlikti qıratý, zańǵa pysqyrmaý, "samosýd" uıymdastyrý, "samosýdty" qoldaý – qylmys. Al qylmysty úlken nemese kishi dep aqtaýǵa bolmaıdy. Qylmystyń aty – qylmys, – deıdi saıasattanýshy.

Onyń pikirinshe, bılik osy oqıǵanyń sebep-saldaryn ádil ári ashyq zertteýdi qamtamasyz etýi qajet.

– Máseleni zertteıtin komıssııanyń quramyna quqyq qorǵaý organdary ókilderinen bólek, memlekettik organdardan táýelsiz úkimettik emes uıymdardyń ókilderi, etnosentrızmmen aýyrmaıtyn konflıktologtar, áleýmettanýshylar, zańgerler men qoǵam qaıratkerleri, jýrnalıster kirip, syrtqy faktorlardan (kitaphana, Aqorda, Feısbýsktegi kóńil-kúı) táýelsiz jumys júrgizýi qajet. Eń bastysy, bılik adam quqyqtaryn saqtaý baǵytyndaǵy, áleýmettik-ekonomıkalyq, etnıkalyq saıasattaǵy qatelikterin joqqa shyǵarýǵa asyqpaı, máseleni búge-shúgesine deıin zerttep, zań sheńberinde tıisti sabaq shyǵarýy tıis.

Sosyn qazaqtyń jaýy basqa ulttar emes ekenin túsinetin kez qashan keler eken?! Qazaqtyń jaýy – jemqorlyq, jaǵympazdyq, jaıbasarlyq, dańǵazalyq, jalqaýlyq, jalǵan namys, saýatsyzdyq. Esi durys el bolamyz desek, qansha ashy bolsa da osy shyndyqty meılinshe erterek qabyldap, travma men kompleksterimizdi eńserýimiz qajet. Jemqorlyq, jaǵympazdyq, jaıbasarlyq, dańǵazalyq, jalqaýlyq, jalǵan namys, saýatsyzdyq sekildi shynaıy jaýlarymyzben kúresý – el retinde jaryqqa jetýdiń uzaq ári qıyn, eń bastysy, durys joly. Qarańǵylyqqa odan saıyn batýdyń joly – ádiletsiz saıası júıeniń elementterimen kúresýdiń ornyna "biz" jáne "olar" dep bólinip alyp, "kelimsektermen" ortaǵasyrlyq tásildermen kúresý. Ekinshi joldyń bárimizdi birdeı qurdymǵa aparatyn jol ekenin túsiný úshin keıingi otyz jyldyq tarıhymyzda Qordaıdaǵy jaǵdaıǵa uqsas qaıǵyly oqıǵalar sany jetkilikti dep oılaımyn, – deıdi ol.

Al jýrnalıst Ertaı Núsipjanov áleýmettik jelidegi paraqshasynda namysty qazaqty fashıske teńemeýge shaqyrdy.

– Ulttyń sózin sóıleı qalsań, keýdesinde bir túıir ulttyq namysy joq nemese fashızm men ulttyq namys degendi paryqtaı almaıtyn bireýler kelip, "Fashıstsiń. Adamzattyń bári teń, tıispeńder olarǵa. Ol da – ana..." deıdi. Biz tıiserge qara tappaı, isterge is tappaǵan soń baryp olardyń basyn jaryppyz ba? Qazaqtyń qaı anasy qasiret kórmep edi?! Bul – ómir. Basqa náýbet kelse, ol qazaqtan emes, eń aldymen – Alladan!.. Dindar dúngender muny bizden jaqsy bilýge tıis.

Bizdi fashıstke teńegender, sender myqty bolsańdar, olardyń ishinen qazaqqa qasiretin tıgizgenderin taýyp, der kezinde nege jazasyn bermedińder? Ádiletti bolsańdar, nege qazaqtyń qyzyn zorlap, óltirgen, basqalarǵa tizesin batyrǵan buzyqtaryn kezinde jazalamadyńdar?! Zań ýaqytynda oryndalsa, ári ol bárine teń qatal bolsa is osylaı nasyrǵa shappas edi. Qazaq dál sol ádiletsizdik úshin jany kúıip otyr emes pe?!

Qytaıdaǵy jóni túzý dúngenderdiń ózi "Nanyn jep, aýasyn jutyp otyryp nege qazaqqa qurmet kórsetpeısińder" dep baýyrlaryna nalyp otyr. Jer basyp júrgen kez kelgen maqulyq óz aýlasy úshin kúresedi, janyn qııady. О́z Otanymyzda otyryp, óz dilimizdi, tilimizdi qorǵamasaq, ult sózin sóılemesek nemenege jer basyp júrmiz?! Biz ultshyl men ultjandy degendi bes saýsaǵymyzdaı tanyp ósken qazaqpyz. Ulshyl bolsaq, bir ǵasyrdan asa ýaqyt olardy alaqanymyzda aıalap ustamas edik, qazaqtan qorlyq kórmeı otyrmas edi. О́sip, órkendemes edi. Erkeletken qazaqtaı-aq bolsyn. Qıraǵan úı ornyna keledi, bul da umyt bolady. Keıbir qazaq úısiz, kúısiz júrse de jaq ashpaı sabyrmen júr!... Bastysy budan keıin olar kózin ashyp, sergek júredi, qatesin túsinip, jastaryna durys tárbıe beredi dep senemin! Namysty qazaqtardy fashıstqa teńemeńder, – deıdi Ertaı Núsipjanov.

Jýrnalıst taǵy bir jazbasynda qazaqty tobyr retinde kórsetýdi doǵarý kerektigin aıtqan.

– Álbette, jaman ult joq, tek ár ulttyń ońbaǵan adamdary bar. Dúngenderge renishi bar kópshilik te osy ustanymda dep senemin. Alla taǵala olardyń qazaq topyraǵyn meken etýin mańdaılaryna jazǵan eken, bizdiń oǵan esh qarsylyǵymyz joq. Basqasyn aıtpaǵanda, buǵan olardyń bir ǵasyrdan asa ýaqyt bizdiń elde beıbit ómir súrip kele jatqany dálel.

Qara jamylǵan árbir dúngen otbasynyń qaıǵysyna ortaqpyz. Bopsalaý, bireýdiń mal-múlkin tárkileý, kúsh kórsetip, qarý kezengenderdiń áreketterin synmen qabyldaımyz. Ultshyldyq sıpattaǵy kózqaras pen pikirlerge qarsymyz. Oqıǵany jeke basynyna paıdalanyp ketken buzaqylar men búlikshiler tıisti jazasyn alýy tıis dep esepteımiz...

Biraq, sonymen qatar, eń aldymen jaǵdaıdyń osynshalyq dárejege jetýiniń basty sebepterin túsinýimiz kerek:

– Jergilikti dúngen halqynyń qazaqtarǵa qyr kórsetý faktileriniń birin de qaldyrmaı búge-shigesine deıin anyqtap, oǵan zań sheńberinde tıisi jazasy berilýi kerek.

– Dúngenderden japa kórgen adamdardyń onyń ishinde qazaq qyzyn zorlaý faktisi boıynsha tergeý amaldary qaıta qarap, jazalap, ol týraly halyqty aqparattandyrý qajet.

– Olar nege ultty mensinbeıdi? Shal-kempirleri qarap otyrmaı aqsaqaldar keńesin qursyn. Jastaryna túzý tárbıe berýdi talap etý qajet.

Búgin dúngen aqsaqaldary basyn ıip turyp jastarynyń buzaqylyǵy úshin keshirim surapty dep jatyr. Formadaǵy adamdardyń jaǵasynan alyp, kıimin jyrtyp, olardy tópelep jatqanda sol shaldardyń birazy tań-tamasha bop turdy emes pe? Qoı dese, keshirim suraıtyn bolsa buǵan deıin qaıda qalypty?

Qysqasy, Qordaı oqıǵasy bir kúnde apaı-topaı bolǵan jaǵdaı emes. Qazaq pen dúngen arasynda talaı jyldardan beri qordalanǵan máselelerdiń jarylysy dep túsinemin. Qazaqtardyń ashýy-yzadan aıtyp, jazyp jatqan oı-pikirlerine oń kózben qaraý kerek. Essiz dúngenderdiń áreketi men qarýly kúshterden, áskerılerden ketken olqylyqtan bolǵan jaǵdaıdy kúlli qazaqqa jaba salyp demokratııashyl emessińder dep olardy órkenıetten qalyp ketken tobyr retinde kórsetýdi doǵarý kerek. Qarapaıym qazaqty shovınıst, ultshyl dep aıyptap jatqan basqa ult ókilderi men shalaqazaqtar, qoıyńdar boldy!, – deıdi jýrnalıst.

Zańger Rýslan Túsipbekov Qordaıdaǵy oqıǵa lakmýs qaǵazy sııaqty boldy degen pikirdi aıtady.

– Sońǵy eki-úsh kúnde qazaq jáne orys tildi belsendilerdiń (blogerlerdiń, tilshilerdiń, t.s.s.) arasyndaǵy aıyrmashylyq jer men kókteı ekendigin sezindim. Jáne muny ázirge is júzinde jeńý múmkin emes.

Ekinshileri jyldar boıy ádettegideı patrıottyq rıtorıkalaryn qoldana berýi múmkin, maqtabastarmen kúresý, Ýkraınaǵa jany ashý, t.s.s., biraq H saǵaty kelgende olar birden "tolerantty", "órkenıetti" jáne "mádenıetti" qazaqtarǵa aınalyp shyǵa keledi. Olardyń oıynsha olarǵa qarsy "ultshyldar", "fashıster" men "jabaıylar" tur.

Qordaıdaǵy oqıǵa tap osyndaı H saǵaty, lakmýs qaǵazy sııaqty boldy. Árıne, bári birdeı emes, biraq ol tek qana osy erejeniń durystyǵyn qýattaı túsedi.

Qalaı degenmen de óz ana tilińdi bilý, bilip qana qoımaı ony ózińniń negizgi tiliń retinde paıdalaný – ol óz halqyńnyń kodyn, onyń kóńil-kúıin sezine bilý ekeni anyq.

О́z halqyńnyń tilin bilmeseń – onda onyń júrek aýrýyn naqty sezine de almaısyń. О́ıtkeni sende sol halyq úshin aıaǵyna deıin kúresetin baılanys bolmaıdy. Sen birinshi qaýipten-aq "órkenıettiler" lagerine ótesiń de, ózińdi-óziń aqtaý úshin halqyńnyń kemshilikterin tere bastaısyń.

Kez kelgen qazaq patrıoty úshin óz halqy – óziniń týǵan ákesi sııaqty. Ol jarly, kem, ómirde joly bolmaıtyn, túri tym qorqynyshty bolýy múmkin. Biraq ol seniń týǵan ákeń ǵoı, odan artyq ne kerek? Onymen seniń qanyń bir, ıisiń bir, sol úshin sen ólýge de ázirsiń, – delingen zańger jazbasynda.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir