Áleýmettik jelide májilis úıindegi kezekti otyrystardyń birinde Qazaqstandaǵy eń egde depýtat 82 jastaǵy Vladıslav Kosarevtiń uıyqtap otyrǵan vıdeosy taralyp jatyr. Ol qulaǵynyń túbinde mıkrofonmen sóılep turǵan áriptesiniń daýsynan da oıanar emes.

Burynǵy depýtat, ekonomıst-ǵalym Orazaly Sábden "Kosarevtiń uıqysy depýtattardyń ǵana emes, bıliktiń de qalǵyp-múlgip júrgenin bildiredi" degen pikirde.

– Kosarevtiń uıyqtap ketken kórinisi depýttattardyń ǵana emes, bıliktiń de qazirgi krızıske qarsy laıyqty deńgeıde is jasaı almaı, qalǵyp-múlgip júrgenin bildiredi. Olar shynaıy ómirden, halyqtan alshaqtap ketken. О́zderiniń qyzmetiniń máni halyqqa qyzmet qylý ekenin formaldi túrde júrgizetin sııaqty. Árıne, depýtattardyń barlyǵy ondaı emes, ishinde kásibı deńgeıi de, biliktiligi de joǵary azamattar bar ekenin men bilem. Biraq olardyń is qımylyn, jasaıyn degen áreketin qazirgi qalyptasqan ákimshilik-bıýrokratııalyq júıe jibermeıdi. Sol júıeden olar shyǵa almaı otyr. Qazir uıyqtaıtyn ýaqyt emes.

2020 jyl – qıyn jyl bolady. Álemdik daǵdarystyń ekinshi tolqyny kelip jatyr. Ol tek ekonomıkalyq krızıs emes. Onyń ishinde soǵysy bar, ekologııa, klımattyń jylynýy bar, Qytaıdaǵydaı epıdemııalar bar. Reseıge salynyp jatqan sanksııalar Qazaqstanǵa tikeleı áser eteýde.

Bıyl Konstıtýsııadan bastap, kóptegen zańdar jáne jergilikti ózin-ózi basqarý zańyn qosa, memleketimizde saıası reformalar júrgiziletin jyl bolýy kerek. Sondyqtan halqymyzdyń jaǵdaıyn, ál-aýqatyn, turmys-tirshiligin kóterý úshin bılik uıyqtamaı jumys isteý kerek, – deıdi akademık ǵalym.

Akademık prezıdent Q.Toqaevqa osydan biraz aı buryn memleketti 5-tik spıralmen jańasha basqarý paradıgmasyn jibergenin aıtty.

Pýblısıst-jýrnalıst Marat Toqashbaev depýtattar ózderin halyq saılamaǵandyqtan, qoǵam aldynda qandaıda bir jaýapkershilikti sezinbeıdi degendi aıtady.

– Búgingi parlament – halyqtyq saılaý jolymenen, tikeleı saılaý jolymen saılanbaǵan parlament. Bulardy halyq depýtaty dep aıtýǵa bolmaıdy. Olar negizinen partııa depýtattary. Olar saılanbaıdy, taǵaıyndalady. Partııalyq júıemen saılaný kezinde Qazaqstanda daýys berýge quqyly 4-5 mln partııada joq azamat ne ózderin ózderi usyna almaıdy, ne ózderi bireýdi usyna almaıdy. Iаǵnı olardyń quqyqtary shektelgen. Tipti Keńes odaǵy kezinde kommýnıster men partııada joqtardyń blogy degen bolatyn. Al qazir partııada joq azamattardyń toby 4-5 mln. Solardyń quqyǵy qorǵalmaı otyr. Prezıdent Toqaev tusynda reformalar jasaýǵa degen yntalar baıqalyp júr ǵoı. Osy rette saılaý júıesin partııalyq emes, majorıtarlyq saılaý júıesine kóshirý kerek.

Al Kosarevtiń mańyzdy jıynda uıyqtap otyrýy, is júzinde óte uıat nárse. Depýtattar ózderin halyq saılamaǵandyqtan, qoǵam aldynda qandaıda bir jaýapkershilikti sezinbeıdi. Olar halyqpen kezdeskende kózboıaýshylyqpen aınalysyp, rejımdi aqtaıtyn sózder aıtady. Shyn máninde halyqqa qajetti máselelerdi kótere almaıdy. Sondaı-aq Qazaqstan eki palataly emes, bir palataly parlamentke kóshetin kez keldi, – dep atap ótti jýrnalıst.

Depýtattyń bul qylyǵyn áleýmettik jeli qoldanýshylary arasynda synap jazyp jatqandar barshylyq.

Máselen belgili aqyn Amanjol Áltaı "myna sýretten búgingi parlamentimizdiń keıpin kórýge bolady eken" dep jazǵan.

"Qulaǵynyń túbinen serpile sóılep jatsa da sabazdyń uıqysy ashylar emes. Osyndaı boıkúıez kórinisterdi kórip, adam qorlanady, nalıdy... Seksen úshtegi shaldyń eteginen aıyrylmaı, ulyqtaı berýdiń qandaı saıası astary bar? Kerek deseńiz, "Kommýnıstik partııany" jasandy túrde parlament minbesine shyǵarýdyń ózi úlken qatelik.

О́rkenıetke umylýdyń ornyna qurdymǵa ketken "Qyzyl ókimet uranshylaryn" eldegi eń joǵarǵy zań shyǵarýshy bılikke ómirlik depýtat etýimiz progressıvti minez emes.

Bizdiń elde qazir Álıhan Bókeıhanulyn nasıhattaýdan Kosarevtiń qurmeti basym. Tragedııalyq kórinis...

Abaı nalyǵan, synaǵan "О́ńkeı qıqymnan" qutylmaı, talantty jastarǵa jol ashpaı, is ońbaıdy!" dep jazǵan aqyn.

Qamısha Esmuhambetqyzy degen jeli qoldanýshysy "Bizge Kosarev degen depýtat nege kerek? Uıyqtaý úshin be? Sonda ne uıqysyn qandyrý úshin memleket qarjysynan 900 000 teńge tóleımiz be? Úkimet amartızatory otyrǵan shaldardan qashan qutylamyz, Kosarev degen depýtat ornynan ketýin talap etemin!!" degen ol "Kosarevty tekserý kerek, ol úkimetten zeınet aqy alýy múmkin, sonymen qosa eńbek aqy alatyny anyq, sondyqtan qarny toq, ýaıymy joq. 65 jasqa tolǵan depýtttar jastarǵa jol berip, ornyn bosatsyn!!!" deıdi Qamısha Esmuhambetqyzy.

Al belgili teleprodıýser Serik Abbas-shah óziniń facebook-tegi paraqshasynda tómendegideı ázil-shyny aralas jazba qaldyrǵan:

 "Aýyl shopyrynyń suraǵy:

48 jarym jastaǵy áriptesi qolyn sermep sóılep jatqanda, 83 jarym jastaǵy májilisker V.Kosarev ne istep otyr?

Jaýap nusqalary:

  1. Eldiń jaǵdaıyn qatty oılap otyr;
  2. Bir kisiniń 80 jyldyǵynda qandaı syılyq jasaıtynyn oılap otyr;
  3. Kelesi saılaýdan keıingi taǵdyryn ýaıymdap otyr;
  4. Kóz shyrymyn alyp otyr;
  5. Májilistiń jumysyna komedııa sııaqty kúlip qarap otyr;
  6. Birǵanym Áıtımova týraly erotıkalyq tús kórip otyr;
  7. Jumyssyz qalǵan Darhan Kaletaevtyń taǵdyryn ýaıymdap otyr;
  8. ”Koronavırýspen” aýyryp otyr;
  9. ”Posle vosmıdesıatı vse odnogodkı - drýzıa”
  10. ...sizdiń nusqańyz?"

 

Melis Seıdahmetov

Almaty oblysy Kerbulaq aýdany Qyzyljar aýylynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti fılosofııa jáne saıasattaný fakýltetin bitirgen. 2015-2019 jyldary «Prezıdent jáne Halyq» gazetinde tilshi, shef-redaktor bolyp istegen. 2019 jyldan beri Qamshy portalynda qyzmet atqarady.

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Kosarev depýtat

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir