Foto: Almaty oblysynda ótken ıdeologtar sletinen kórinis

Nazarbaevtyń Joldaýyn «túsinbeı» qoıǵan halyq Kemelulynyń da «tápsirshilerge» emes, tikeleı ózderine arnap aıtqanyn túsinbeıtin syńaıly. Álde, Almaty oblysy ishki saıasat basqarmasy isteıtin basqa jumys tappaǵasyn, prezıdent sózin birisin – bir, ekisin – eki túsindirgendi maqtanysh sanaı ma? О́ıtpese, qarapaıym halyqtyń qazir sóz túsinbeıtin saýatsyzy joq bolsa kerek.

Árıne, siz birden mundaı naýqanshyldyq barlyq jerde bar dep aıtaryńyz anyq. Biraq, bul oblystyń basqa oblystan túsindirýi bólek bolyp tur. (Túsindirý «qabileti» týraly bir mysal, ótken jyly bolýy múmkin eki mıtıngi men jıyrmaǵa jýyq ótinish túsken pıketti «túsindirip» qana  toqtatqan – red.).

Sonymen, áńgimeni birden «Almaty oblysyn alashapqyn etken kim?» degen taqyryptyń qoıylý sebebinen bastasaq. Ol úshin qarapaıym halyqtan góri shendiler kóbirek oqıtyn bul maqalada «alashapqyn» sózin sál ǵana túsindire ketsek – utqanymyz bolar. Alashapqyn – aq ter kók ter alasatý, jyǵyla-súrine, súrine-qabyna qyzmet etý. Bir sózben aıtqanda, ólgen-tirilgenine qaramaý: depýtat kelgendegi aýyl ákiminiń «ádebindeı» mysaly.

Endeshe, oblysty osynsha ábigerge salatyndaı Toqaevtyń joldaýynyń ne «kinási» bar edi? Bizdińshe joq. Ol ony kelesi bireý túsindirsin dep emes, kógildir ekrannan kórgen mıllıondar túsinedi dep aıtpady ma?! Olaı bolsa sebep ne dersiz, sebep – Almaty oblysy ishki saıasat basqarmasynyń eń súıikti jumysy, budan da túsinikti tilmen aıtqanda «hobbıi» – ejiktep túsindirý. Onyń aıdarly aty – «aqparattyq súıemeldeý» dep te atalady. Joldaý tustarynda.

Máselen, QRPrezıdenti Q. Toqaevtyń «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty halyqqa Joldaýy jarııalanysymen, Jetisýda «áp bisimillá» dep
33 adamnan turatyn spıkerler pýly qurylǵan. Pýl quramyna máslıhat depýtattary, qoǵamdyq pikir kóshbasshylary, jýrnalıster, ǵylymı ıntellıgensııa, úkimettik emes sektor, kásipodaq ókilderi, kásipkerler kirgen. Dálirek aıtqanda, halyqtan ozyp túsinetin «oramdylar» men oıda-joqta jegilgender kirgizilgen bul tizimge.

Sonyń arqasynda dep bastaıyq: oblys mekemeleri men uıymdarynda 18 000-ǵa jýyq adamnyń (shaǵyn bir aýdan halqy) qatysýymen atalǵan qujatty ujymdyq qaraý uıymdastyrylsa, 1307 adamnan turatyn 227 oblystyq, aýdandyq, qalalyq aqparattyq toptar qurylǵan. Túsindirýshy top dálme-dál 527 eldi mekende kezdesý ótkizip, shamamen Joldaýdy «túsine almaı» júrgen 90 myń  turǵyndy aqparattandyrady (mólsherimen Taldyqorǵan qalasy turǵyndarynyń qaq jartysy degen sóz). 

Iá, Almaty oblysynda adamı kapıtal kóp. Sosyn ǵoı, sosyn prezıdent Joldaýynyń negizgi erejelerin túsindirýdiń ózi bir tóbe ótedi munda. Iаǵnı, atalǵan erejeni "qaqpaıtyndarǵa" 16 523 adam ábiger bolyp, 77 is-sharany ýlap-shýlap júrip ótkizedi. Bunyń da aty «aqparattyq súıemeldeý» bolmaq.  

«Aqparattyq súıemeldeý» demekshi, oblystyq, aýdandyq jáne qalalyq baspa basylymdarda «Joldaý – órleý ózegi», «Joldaýǵa qoldaý», «Joldaý jolymen», «Poslanıe Prezıdenta – rýkovodstvo k deıstvııý», «Za strokoı Poslanııa Prezıdenta», «V ramkah prıorıtetov Poslanııa» turaqty aıdarlarmen 304 maqala jarııalanǵan. Al oblystyq telearnada jańalyqtar toptamasynan qazaq jáne orys tilderinde 53 sıýjet, kúndelikti birneshe ret 2 rolık kórsetilgen. Buǵan san-sanaqsyz ótken brıfıngti qosyńyz... (Eskertý: tek toǵyz aı qortyndysy bul)

Osy rette, biz kórneki úgit quraldary dep esepteletin bılbord, panno, aspaly qondyrǵy, stend, led ekrandardyń esebine jete almaǵanymyzdy moıyndaýǵa májbúrmiz. Moıyndaı otyryp oıǵa qalasyń sosyn. Kóterem men kúni tómendi kúrkeshelisin súıemeldegen qazaq endi Joldaýdy «súıemeldeýge» aýysty ma dep. Eger deımiz, bildeı basqarmada "súıemeldeý" degen sózdi túp maǵynasymen túsinetin bir adam bolsa, "Sap-saý, tórt qubylasy tek dúnıeni qazaq súıemeldeýshi me edi? Prezıdenttiń aýzynan bútin shyqqan sózdi súıemeldeımiz dep urandatqanymyz qalaı bolar eken?" dep qaıyra bir suraq qoıar ma edi. Áı, qaıdam...

Qysqasy, bloger men vaınerlerge, ánshi men saıqy mazaqtarǵa mıllıondap aqsha shashyp (Ortalyǵy Taldyqorǵanda ótetin túrli shoýlarda «Jetisý – alǵa», «Taldy-Parıj, qaıdasyń?», «Jer jánnaty jasaı ber» dep óńeshi jyrtyla aıqaılaıtyndar men jyn ura sekirip bıleıtinder), olarǵa aımaqtyń ımdjin kóterý júgin arta salǵan oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń budan basqa jumysy bolsa ne etti? Basqa jumysyn aıtpaqshy, "Boıaý shashý" deıtin qoldaryndaǵy buıdasy berik bir sharýa bar. Qara basyp umytyp baramyz. Basqa oblys bas tartqanda ózgeniń osy merekesi jyldaǵy ádetimen ótken jyly taǵy da "dúrkirep" ótip edi. Tap Qapshaǵaı jaǵajaıynda jastarmen...

Bálkim, qyzmetkeriniń jartysynan kóbi «oryssha oılaıtyn», ǵımaratynyń syrty da jyltyr, ishi de «jyltyr» basqarmada naǵyz ishki saıasatqa saıatyn din, dil, til máselesi ózekti bolmasa kerek. Tipti, tarıh úshin ótken jyly «qatyryp» tastaǵan «Orbulaq shaıqasy» negizindegi qoıylymnyń «jyry» jaıynda da alda aıtarmyz.  Ázirge «alashapqyn» týraly serıaldy maqalanyń basy osy dep bilińiz, oqyrman.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir