• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
26 Aqpan, 12:39:10
Shyńjańdyq dúngen: Dereý qazaqtardan keshirim surańdar! (aýdıo)

25 Jeltoqsan, 2019 Aımaqtar

«Tekturmas» etno-tarıhı kesheni Tarazdyń tarıhyn tórtkúl dúnıege tanytady

Qamshy.kz

«Taraz – tarıhymyzdyń temirqazyǵy». Elbasymyz osylaı dep baǵalaǵan, baıyrǵy kezeńnen tamyr tartatyn kóne shahar buǵan deıin san túleý men túrlenýdi bastan keshkeni málim. Búginde jańasha keıipke enip, jańǵyra túsken tarıhı qala oblys aınasyna aınalǵany aqıqat.

Memleket basshysy Ulytaýda ótken halyqaralyq týrıstik forýmda «Ata-babalarymyzdyń rýhyn týrızmniń ozyq úlgileri arqyly dáripteýimiz kerek» degen edi. Osy tapsyrmany júzege asyrý  barysynda  Jambyl oblysy sońǵy eki jylda qaıta túledi. Mádenı-rýhanı-tarıhı nysandar birinen soń biri boı kótere bastady.

Bıyl oblysqa – 80 jyl. Bul aıtýly datany jambyldyqtar jańa formatta atap ótti. Asta-tók toı-dýmanmen emes, óńirdiń 80 jyldyǵyna oraı 80-nen astam nysannyń el ıgiligine berilýi sonyń kórinisi. Onyń ishinde shoqtyǵy bıigi, taǵlymy bólek «Tekturmas» etno-tarıhı kesheni. Mereıtoı Orta Azııada teńdesi joq tarıhı keshenniń ashylý saltanatymen  jalǵasty.

Igi sharaǵa 800-ge jýyq adam qatysty. Oblys jurtshylyǵy atynan  aımaq basshysy Asqar Myrzahmetov, Qazaqstannyń Eńbek eri, Qazaqstannyń Halyq ártisi Asanáli Áshimov, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Mámbet Qoıgeldıev gúl shoqtaryn qoıdy.

Budan soń babalar rýhyna quran baǵyshtalyp, taǵzym etildi. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Mámbet Qoıgeldıev sóz alyp, Tarazdyń tarıhı bolmysyn aıshyqtap turǵan keshenniń mańyzdylyǵyn atap ótip, óńirdegi  sońǵy eki jyldaǵy oń ózgeristerge toqtaldy.

Ejelgi Taraz qalasynyń tól tarıhyn tolyǵymen beıneleıtin «Tekturmas» etno-tarıhı kesheni Talas ózeniniń joǵarǵy jaǵalaýyndaǵy «Tekturmas» taýynyń bıik taýly betkeıiniń 24 gektar aýmaǵyn alyp jatyr. Tarıhı keshen – Taraz óńirindegi ortaǵasyrlyq túrki elderiniń qasıetti mekenin kórsetetin, túrki tarıhynan syr shertetin tarıhnama retinde ári demalys orny negizinde halqymyzdyń rýhanı jan-dúnıesin baıytyp, týrızmdi damytý maqsatynda salynǵan. Ǵajaıyp keshen Taraz qalasynyń barlyq kezeńderin qamtıtyn birneshe arhıtektýralyq qurylymdardan turady jáne san ǵasyr bolǵan tarıhı oqıǵalardyń tolyq hronologııasyn kórýge múmkindik beredi.

Tarıhı keshendi tamashalaý Talas ózeni arqyly ótetin kópirden bastalady. Kópirge kire beris jerde eki úlken stela turǵyzylǵan: dóńgelek kún tárizdi tastyń birinshi betinde Uly Batys túrki qaǵandarynyń tańbasy beınelense, ekinshi betinde túrki halyqtarynyń nanym-senimindegi táńir qusy Samuryq qustyń beınesi kórsetilgen.

Kópir aıaqtalatyn jeriniń eki jaǵynda túrki halyqtarynyń negizgi aıbarly belgisine aınalǵan bıiktigi 4 metrlik, salmaǵy 3 tonnalyq aq tústi mármár tastan quıylǵan, túr kelbeti qazba jumystary kezinde tabylǵan artefakt obrazy boıynsha jasalǵan eki arystannyń músindik beınesi ornatylǵan. Ejelgi mıfologııada ańdardyń patshasy arystan óz aýmaǵy men óz úıirin qorǵaıtyn, bılik pen baılyqtyń sımvoly bolyp eseptelgen.

Osy jerde «Tekturmas» etno-tarıhı kesheniniń pasporty jazylǵan. Bul aýmaq – kıeli aýmaq. Sol sebepti bul qasıetti jerde shylym shegýge, ishimdik ishýge, lastaýǵa, qoqys tastaýǵa, balaǵat sózderdi aıtýǵa tyıym salynatyny eskertilgen.

«Tekturmas» etno-tarıhı kesheniniń kire beristen-aq aıbatyn arttyryp turǵan — «Kóne Taraz» qaqpasy.  Shyǵys stılinde salynǵan qaqpanyń bıiktigi — 10 metr, eni 14 metrdi quraıdy. Qaqpanyń eki jaǵynda kúzet turatyn bıik munaralary bar, ortasyndaǵy qaspetteri ár túrli oıý-órnektermen bezendirilgen. Aıtalyq, birinshi beti «Tekturmas etno-tarıhı kesheni» degen jazýmen áshekeılense, ekinshi betinde «Tarıh – tektiliktiń belgisi» degen jazýy jazylǵan. Qaqpanyń eki shetindegi munaralardyń irgetasy jergilikti tabıǵı tastan qalansa, al qabyrǵalary taý-ken jynysy – travertınmen qaptalǵan. Munaralardyń aldyńǵy jaǵynda boıy 2 metr, al salmaǵy 300 keli naıza men qylyshpen jasaqtanǵan saýytty eki jaýyngerdiń músindik beıneleri keremet úılesim berip tur.

Keshenge kireberisten bastalatyn baspaldaqtar men keshen ishindegi joldardyń barlyǵy jergilikti tabıǵı qyzyl tastan jasalǵan. Iаǵnı  qurylysqa qajetti materıaldar kıeli jerdiń ózinen alynyp otyr. Baspaldaqtyń eki jaǵyndaǵy ejelgi petroglıftermen áshekeılengen arnaıy aq tastardan jasalǵan eskertkishterge  Taraz óńirinen shyqqan Taraz tarıhynyń tulǵalary – on tórt qaǵan men oıshyl ǵulamalardyń esimderi, bılik etken ǵasyrlary qashalyp tańbalanǵan.

  1. Alyp Er Tońǵa (b.d.d. VIII-VII ǵǵ.) – aty ańyzǵa aınalǵan Turan bıleýshisi.
  2. Shý Qaǵan (b.d.d. IV-III ǵǵ.) – ejelgi saq dáýirindegi bıleýshi.
  3. Shóje (b.d.d. I ǵ.) – qaǵan. Ejelgi Tarazdyń irgetasyn qalaýshy.
  4. Estemi (VI ǵ.) – qaǵan. Batys Túrki qaǵanaty.
  5. Ton Iabǵu (VII ǵ.) – qaǵan. Batys Túrki qaǵanaty.
  6. Sulý (VIII ǵ.) – qaǵan. Túrgesh qaǵanaty.
  7. Satuq Boǵra (H ǵ.) – qaǵan. Qarahan memleketiniń negizin qalaýshy.
  8. Shah Mansur (HI ǵ.) – qaǵan. Qarahan memleketi.
  9. Tekturmas (HI ǵ.) – Dindar. Abyz.
  10. Júsip Balasaǵun (HI ǵ.) – áıgili shyǵys oıshyly, «Qutty bilikti» jazǵan.
  11. Mahmud Qashqarı (HI ǵ.)  ataqty «Dıýanı luǵat at túrk» ensıklopedııasyn qurastyrýshy, túrki ǵalymy.
  12. Dáýitbek-Dadbek (HIII ǵ.) – uly bıleýshi. Tekti qolbasshy. ǵalym. Qylysh pen qalam ıesi.
  13. Qaıdý (hIII ǵ.) – Han. Talas Quryltaıyn uıymdastyrýshy.
  14. Zahır Ád-Dın Babyr (HV-HVI ǵǵ.) – Moǵolstan memleketiniń negizin qalaýshy.

Osy qaǵandar men ǵulamalardy tamashalap, baspaldaqpen joǵary kóterilseńiz, Taraz qalasynyń negizgi sımvoly – uly babamyz Áýlıe-atanyń eńseli eskertkishi aldyńyzdan shyǵady. Salmaǵy 10 tonnalyq aq tústi mármár tastan quıylǵan eskertkishtiń postamentiniń bıiktigi — 8 metr, al  músininiń bıiktigi 13 metrdi quraıdy. Alyp tulǵanyń bolmysyn barynsha ashýǵa basymdyq berilgen. Músinniń ár beder, bólik, keskindemelerine deıin asa yjdahattylyqpen, erekshe yqylaspen somdalǵan. Máselen beldigi qudiret pen bıliktiń, al aq saqaly ulylyq pen danalyqtyń sımvolyn sýretteıdi.  Batysqa baıyppen qaraǵan  uly babamyz, Taraz qalasy halqynyń baqýatty jáne berekeli ómir súrýine óz batasyn berip turǵandaı. Aıta keterligi bul alyp eskertkish bıiktigi men salmaǵy jaǵynan da respýblıkadaǵy eń úlkeni. Odan beride, «Tekturmas» taýynyń Talas ózeni jaǵyndaǵy eń bıik betkeıinde Taraz qalasyn joǵarydan kórýge arnalǵan tamashalaý alańshasy ornalasqan. Bul alańda qus ushý bıiktiginen Taraz qalasynyń tynysy men Talas ózeniniń aǵysyna qarap, aınaladaǵy tarıhı dúnıelerdi tamashalaýǵa barynsha múmkindik jasalǵan.

Tamashalaý alańshasynyń ortasynda arnaıy bıik tastan jasalǵan bılik belgisi – Laýha tuǵyry ornatylǵan. Sımvolıkalyq belginiń  eń ushar basynda álemdi jaratýshy Alla Taǵalanyń Quran Kárimdegi uly sózi «Alladan basqa eshbir táńir joq. Ol tiri, tolyq meńgerýshi» degen Quran súresi jazylǵan Laýhanyń osy Quran aıatynan keıingi astyńǵy jaǵynda túrki halyqtarynyń Tastaǵy tarıhy – Kúlteginniń kóne rýna-túrki tilindegi  jazýy beınelengen.

Jambyl oblysy ákimi Asqar Myrzahmetovtiń ıdeıasymen salynǵan alyp arhıtektýralyq qurylys munymen toqtap qalmaıdy. Josparda ekinshi-úshinshi kezeńderi bar.  «Tekturmas» etno-tarıhı kesheni qosymsha tarıhı jáne tanymdyq nysandarmen keńeıtiledi.

Jospar boıynsha ejelgi qalalar men qamaldar qabyrǵalarynyń úlgisine sáıkes, ortaǵasyrlyq qorǵandar men dýaldardyń kórinisi salynady. «Kóne Taraz» qorǵany ejelgi kerýen-saraılar men sıtadelderdiń dástúrli arhıtektýralyq beınesi boıynsha jasalady.

«Kóne Taraz» qorǵanynan Áýlıe-ata eskertkishine deıin jáne ári qaraı jaǵalaı sozylyp, demalys alleıasy boı kóteredi, onyń eki jaǵynda Taraz qalasy men Jambyl oblysynyń ártúrli aýdandarynda ornalasqan 26 qasıetti tarıhı oryndarynyń kishireıtilgen úlgidegi maketteri  jaıǵasady.

Áýlıeata eskertkishinen «Kóne Taraz» qorǵanyna jalǵasyp jatqan jol boıynda qazaq jeri tarıhyn túbegeıli ózgertken eń iri uly shaıqastar – «Atlah shaıqasy» men «Ańyraqaı shaıqasynyń» tasqa qashalǵan tarıhı beınesi monýmentaldyq qabyrǵa betinde kórinis alady.

Tarıhı keshenniń tómengi jaǵynda, monýmentaldy qabyrǵa men Talas ózenin jalǵaıtyn, taý basynan tógile aǵyp jatqan kaskadty sý sarqyramasy salynady.

Osy ózenniń jaǵalaýynda keshenge keletin týrıster men jergilikti turǵyndarǵa qyzmet kórsetý nysandary, qonaqtarǵa arnalǵan dámhanalar men demalys oryndary, al tasyp aqqan Talas ózeniniń ústinde aspaly kópir ornalasady. Bul kópirdiń ústimen serýendep, Talas ózeniniń qýatyn sińirýge mol múmkindik ashylady.

Odan keıin tóbeniń sol jaq betkeıinde aspaly jol stansasy boı kóteredi. Bul aspaly jol «Tekturmas» etno-tarıhı keshenin Taraz qalasynyń ortalyǵynda ornalasqan «Kóne-Taraz» tarıhı-etnomádenı kesheni men «Kóne Taraz» tarıhı-mádenı ortalyǵyn baılanystyryp týrısterge qalany bıikten tamashalap aralaýǵa múmkindik beredi.

Ilmek sózder: Jambyl oblysy Tekturmas

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir