• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
19 Qazan, 16:08:06
Nazarbaev: "Nur Otan" halyqty mazalaıtyn máselelerge aralaspaıdy

08 Qazan, 2019 Aımaqtar

Baýyrlas elder bas qosqan bastama

Jambyl oblysyndaǵy «Jibek jolyndaǵy suhbat» atty ekinshi otyrystyń moderatory bola otyryp, halyqaralyq kezdesýlerdi uıymdastyrý men ıdeıanyń bastamashysy, qazirgi zamannyń eń jarqyn eýrazııalyq kóshbasshysy Áýezov Murat Muhtaruly fılosofııalyq paıymdaýlardan ortaq is-qımylǵa kóshetin kez kelgendigin eskertti dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. - Búginde Ortalyq Azııa túsinistikke, qurmetteýge, bostandyqqa muqtaj, sebebi orta Azııanyń birde-bir eli geosaıası jaǵy jete damymaǵan, al ol úshin biz birigýimiz kerek. Sondyqtan jahannyń osal tustaryna jáne qoǵamdyq-áleýmettik máseleleriniń ońtaıly sheshim tabýyna batyl qadam jasaýymyz qajet. Osy oraıda, Qazaqstan jáne kórshiles memleketterdiń zııatkerlik elıtalarymen belgili bir deńgeıde Ortalyq Azııa elderiniń ózekti máselelerin talqylaýǵa, olardy sheshý joldaryn qarastyrýǵa múmkindigimizdiń zor ekeni jáne búgingideı ashyq formatta kezdesý uıymdastyra alatynymyzdy óte qýantady, - dep atap ótti Murat Muhtaruly óz sózinde.

Sondaı-aq, «Suhbat» barysynda problemalardyń ózektiligi men mańyzdylyǵyn eskere otyryp, konferensııanyń baıandamalary mádenı qundylyqtardy saqtaý turǵysynda, týrızmdi damytýǵa, týrıstik baǵyttardy qalyptastyrýǵa jáne Ortalyq Azııa elderiniń yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Uly Jibek joly taqyrybynda kitaptar kórmesi uıymdastyryldy, al joba qorytyndysy boıynsha «Jańǵyrý. Orta Azııa halyqtarynyń tarıhı jáne zamanaýı taǵylymy» taqyrybyndaǵy «Jibek joly boıyndaǵy suhbat - 2019» halyqaralyq mádenıettaný jobasynyń nátıjesi boıynsha fılm túsirý de josparlanýda.

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy «Qoǵamdyq kelisim» RMM dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Májıtov Sattar Fazyluly óz sózinde osy jobanyń shaǵyn kezdesýlerden bastalyp,ózekti máselelerdi talqylaı júrip, iri dıalog alańyna aınalǵany jóninde áńgimelep berdi: «Joba maqsaty - Uly Jibek jolynyń tarıhy men áleýmettik-mádenı turǵydan jańǵyrýyn saralaý, Orta Azııa memleketteri arasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtý, ortaq mádenı jáne tarıhı qundylyqtardy saqtaý, órkenıetaralyq dıalogty damytý. Búginde joba búkil Jibek jolynyń keńistigine shyqqanyn senimdi aıtýǵa bolady. Onyń qatysýshylarynyń mindeti-óz elderi úshin beıbitshilik pen yntymaqtastyq ıdeıalaryn sabaqtastyrý, elder men halyqtar arasyndaǵy jan-jaqty baılanystardy qaıta jandandyrýǵa jáne nyǵaıtýǵa, mádenıetaralyq dıalogty damytý kontekstinde jalpy mádenı jáne jalpy tarıhı qundylyqtardy saqtaýǵa yqpal etý. Uly Jibek jolyn jahandanýdyń bir túri dep tanýǵa bolady, ásirese, kerýen júgi burynǵy ǵasyrlarda tek jibek pen parchadan ǵana emes, sonymen qatar kitaptardan da,sonymen birge saıahatshylar arasynda tarıhshylar men fılosoftar da boldy. Ortalyq Azııa aýmaǵynda soǵys pen beıbitshilik qatar júrdi. Jibek joly qubylysynyń fenomeni sapaly ómir súrýge shaqyrdy. Al qazir ýaqyttyń erekshe talaby – ejelgi órkenıet odaǵyn qalpyna keltirý jáne nyǵaıtý jolyndaǵy úlken mura. Taraz qalasynda ótken bul «Jibek jolyndaǵy suhbattardyń» eń basty ereksheligi – Qazaqstandaǵy bıylǵy jastar jylynda jastarmen birige ótkizgen ıgilikti is-shara boldy».

Forým qatysýshylarynyń pikirinshe, bizdiń halyqtarymyzdy biriktirýdegi basty qural - lıberaldy ıntellıgensııanyń joǵary mıssııasy men jaýapkershiligi, tolyqqandy mádenı, rýhanı ıntegrasııanyń mańyzdylyǵyn dáleldeýge, týyndaǵan synaqtardy birige eńserýge úıretetin bolady. Tek qana joǵary mádenıet pen joǵary adamgershilik qana álemdi rýhanı ajyrasý men saıası bytyrańqylyqtan qutqarýda kúsh beredi. «Jibek jolyndaǵy suhbat» tarazdyq kezdesýinde túrli ınterpretasııa ıntellektýaldarynyń qorytyndylary osyndaı.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir