Zeınetaqyny qaıtarý. "Bul joba olıgrahtardyń múddesin kúıtteı me dep kúmándanamyn"

Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev "Syndarly qoǵam dıalog- Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi" atty Joldaýynda birqatar áleýmettik-ekonomıkalyq ıdeıalardy júzege asyrý kerektigin aıtty. Sonyń ishinde eldi eleńdetken máseleniń biri – halyqtyń jınaqtaǵan zeınetaqysyn ózine qaıtarý jobasy. Qarapaıym halyqtyń bir parasy osy jobadan ájeptáýir úmit kútip otyr.

Memleket basshysynyń "jumys isteıtin azamattarǵa ózderiniń zeınetaqysynyń bir bóligin belgili bir maqsatta, baspana alý úshin nemese bilim alý úshin paıdalanýǵa berý máselesin jyl sońyna deıin sheshýdi tapsyramyn" dep Úkimetke naqty tapsyrma bergeni belgili. Al endi osy zeınetaqyny qaıtarý jobasy utymdy ma, álde kúmándi me? Tarqatyp kórelik...

"Biryńǵaı jınaqtaýshy zeı­netaqy qory" AQ derekterine súıensek, atalmysh qorda 10 mln 517 myń­nan astam adamnyń atyna esepshot ashylǵan. Qazir qorda 10 trln 166 mlrd 570 mln teńge kóleminde qarjy jınaqtalyp tur. Degenmen osy 10 mln salymshynyń 68 paıyzy nemese 6,8 mln adamnyń zeınetaqy qorynda 1 mln teńgege jetpeıtin qarjy bar ekenin eskersek, 1 mln teńgege  baspana kelmeıtinin, bul somaǵa joǵary oqý oryndaryna tússe, kóńildegideı bilim de ala almaıtynymyzdy umytpaǵan jón. Buǵan qatysty mamandar "jınaqtaǵan qarjyny qaıtaryp alǵannan góri, ony ári qaraı jınaqtaǵan tıimdi" dep otyr. Bul rette qarjyger Arman Mýsın:

"Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryndaǵy salymshylardyń 68 paıyzynyń nemese 6 mln 800 myńnan astam adamnyń jıǵan-tergeni 1 mln teńgeden az, 26 paıyzynyń nemese 2,6 mln adamnyń jınaǵany 1 mln-nan 5 mln teńgege deıin ǵana. Jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna 20 jyl boıy qarjy aýdaryp kele jatqan azamattardyń ishinde áıelder orta eseppen 3,5 mln, erler 5 mln teńge jınaıdy. Al qordaǵy qarjysy joǵary deńgeıge jetken azamattardyń sany sany shamamen 100 myńdaı bolady. Sonda qazir jınaqtaýshy zeınetaqy qorynda jınaqtaǵan qarjysy 10,5 mln teńgeden asatyndardyń sany 100 myń adam bolady. О́z basym, "bul joba joǵary jalaqy alatyn sheneýnikterdiń, olıgrahtardyń kúıisin kúıtteı me" dep kúmándanamyn. Sebebi, qarapaıym halyqtyń jınaǵan zeınetaqysy baspananyń baǵasyna, kóliktiń baǵasyna, tipti oqýdyń aqysyna da jepteıdi. Bizdiń elde bir bólmeli baspana alý úshin kem degende 10 mln teńge qarjyń bolýy kerek. Mundaıda ózinen-ózi "joba tek qaltalylardyń paıdasyna sheshilip keter me eken, múmkin, bul rasymen de qaltaly azamattardyń qarjysyn ınflıasııa jep qoımaýy úshin jasalýy da ǵajap emes" degen oı týyndaıdy. Sondyqtan bul arada Úkimetke áli de oılaný kerek", – deıdi. Sóıtip, qarjygerdiń paıymdaýynsha, bul joba qarapaıym halyqqa asa tıimdi bola qoımaıdy. Sebebi zeınetaqy qoryna 20 jyldyń ishinde 8-10 mln teńge jınaý úshin ár adam shamamen 400 myńdaı jalaqy alýy kerek. "Al bizdegi ortasha aılyq mólsheri 160 myń teńgeniń kóleminde ekenin eskersek, onda qarapaıym halyqqa zeınetaqy qoryna 10 mln teńge jınaýy úshin shamamen 40 jyldaı ýaqyt qajet. Sondyqtan jınaqtaýshy qorynda 2-3-4 mln teńgesi bar qaýym zeınetaqyny qaıtarý jobasynan úmittenbeı-aq qoısa bolady" deıdi maman.

Jalpy, mamandardyń paıymdaýynsha, zeınetaqy qaıtarý jobasy birqatar elderde sátti júzege asyp keledi. Mysaly, Eýropa elderinde Malaızııada, Izraılde, Polshada, Italııada bul joba óte utymdy júzege asyp otyr. Máselen, Malaızııa elinde adam qajylyqqa barǵysy kelse, ony zeınetaqy qory tólep bere alady. Sondaı-aq Polshada jasy 45-ke kelgen azamat úı alǵysy kelse, ıpotekalyq nesıege kirmeı, zeınetaqy qorynan kómek surap, qajetti qarjysyn ala alady. Biraq mamandar Qazaqstandaǵy jaǵdaıdy Eýropamen salystyrýǵa kelmeıtinin alǵa tartty.

"Mysal etsek, nemistiń qarııasy aıyna 984 eýro zeınetaqy alady. Al fındik qarııalar 1,3 myń eýro kólemindegi qarjy zeınetaqy alsa, Gollandııada tómengi zeınetaqy kólemi 3,2 myń eýrony quraıdy eken. Bir eskeretini, biz úlgi etip otyrǵan elderdiń qarııalary birinshi, jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń esebinen, ekinshi, kásiporyndyq zeınetaqy qorynan, úshinshi memleket bıýdjet esebinen zeınetaqy alady. Demek, bul degenińiz – atalmysh elderdiń óz qarttaryna úsh júıe boıynsha zeınetaqy qoryna qarjy aýdarady. Osydan keıin olardyń zeınetaqy salymy tez ári qomaqty jınalady. Sondyqtan da Eýropada zeınetaqyny qaıtaryp alý jobasy sátti júzege asqan", – deıdi ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Jumadilda Baıahmetov

Al bizdegi jaǵdaımen salystyrar bolsaq, mamandardyń paıymynsha, eger bolashaqta qarjy salasyndaǵy salalyq daǵdarý salqyny sezilse, halyqtan zeınetaqy qoryna jınalǵan aqsha, kóbeıýdiń ornyna kemip, bar-joǵy 45 paıyzy ǵana qalýy múmkin. Bul halyq arasynda zeınetaqy jınaqtaýshy júıesine degen senimsizdikti týdyrady.

"Bul jerde bizge belgilisi qorda bizdiń jınalǵan qarjymyz óz kezeginde kóbeıip, tabys ákelýdiń ornyna, jyldan-jylǵa kemip barady. Mundaı jaǵdaı jalǵasa berse, erteńgi kúni talaı jyl jınaǵan aqshamyzdyń quny bir bólke nanǵa ǵana tatyp qalýy múmkin. Degenmen, elimizdegi qoldanystaǵy zań boıynsha eger biz aqshamyzdy salyp júrgen zeınetaqy qory bankrotqa ushyrap qalsa, memleket qarjymyzdy ótep berýi tıis.  Desek te qazaqstandyq zeınetaqy júıesine qatysty tyńnan túren salatyn reforma kerek. Máselen, búginderi jınaqtalǵan zeınetaqy aktıvteriniń 45 paıyzy – memlekettik baǵaly qaǵazdarǵa, 15 paıyzy – sheteldik memlekettik jáne memlekettik emes baǵaly qaǵazdarǵa, 32 paıyzy – qazaqstandyq uıymdardyń qaǵazyna, al tek 5 paıyzy depozıtterge salynǵan. Alaıda odan túsetin tabys elimizdiń ınflıasııa kórsetkishinen de tómen. Osyǵan oraı aıtarym  Prezıdenttiń zeınetaqyny qaıtarý jobasy ázirge tek qaltaly adamdar úshin ǵana tıimdirek. Zeınetaqysy kóp jınaqtalǵan adamdardyń qoryndaǵy aqsha qunsyzdanyp ketpeýi úshin bul joba tıimdi. Degenmen bul arada qarapaıym halyqqa tıimdi tyń mehanızmder oılastyrý kerek. Úkimet bul arada halyqtyń ál-aýqatyna qarap bir tıimdi dúnıe oılastyrady degen úmit te joq emes", – deıdi Jumadilda Baıahmetov.

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy