• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
24 Qyrkúıek, 00:30:14
"Shetelde oqý – ómirlik mıssııa men qyzmettik jolyńyzdy tanýǵa kómektesedi"

04 Qyrkúıek, 2019 Aımaqtar

Sypataı batyr kesenesi batyrǵa shynaıy qurmettiń belgisi

Merki aýdany, Sypataı aýylynyń Sypataı batyrdyń kesenesi HIH ǵasyrdyń aıaǵynda Qoqan ámirshilerine qarsy kúresken, qazaq halqynyń ult-azattyq kóterilisinde qol bastaǵan Sypataı batyrdyń basyna turǵyzylǵan. Sondyqtan da bul nysandy 2017 jylǵy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasyndaǵy «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy boıynsha Qazaqstannyń óńirlik qasıetti nysandar jáne jergilikti mańyzy bar memlekettik tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine alǵan, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

1781-1868 jyldary ómir súrgen Sypataı Álibekuly batyrlyǵymen, sózge sheshendigimen, daýǵa ádildigimen halyq arasynda zor bedelge ıe bolǵan tarıhı tulǵa. Qarapaıym sharýa otbasynda týyp ósken aǵaıyndy Sypataı men Andas ta jigerli, namysqoı bolyp erjetip, el isine aralasady.

Sypataı batyrdyń keskin-kelbetin Kenen Ázirbaev bylaısha sýretteıdi: «zor deneli, qulaǵy súıemdeı, omyraý júni bir túp qamystaı, qulaǵyna turǵan qyraýdy qamshysymen qaǵyp tastap júre beretin. Sózge de sheshen, tapqyr bolypty». HIH ǵasyr basynda qazaq dalasyna qoqandyqtar tize batyra bastaǵan tusta dúnıe esigin ashyp, erjetken batyr bala kúninen zorlyq-zombylyqty kórgen. Sondyqtan erjetken soń barlyq sanaly ǵumyryn eldiń azattyǵy úshin kúreske arnaıdy. Atqa qonyp, qolyna qarý alyp qoqandyqtarǵa qarsy kúreske shyǵady. Onyń bul áreket qoldaýshylar tabylyp sońyna eredi. Halyqtan shetten tys alym-salyq jınap mezi etken qoqandyq jasaýyldaryn elden qýǵyndaıdy. Osy isti joǵary deńgeıde uıymdastyra bilgen Sypataı az ǵana ýaqytta erlik isterimen el qurmetine bólenedi.

Tik minezdi Sypataı batyr Kenesaryǵa: «Uly júz elimdi eskermediń, jasymnyń úlkendigin bilip, jón surap qol bermediń», – dese, ózin tildegen Naýryzbaı sultanǵa: «Tórede de tóre bar, tóbet ıtke para-par, bizderde týǵan bala bar, áke kegin ala alar – bas keser ıakı jaralar» dep qaharly handardan da qaımyqpaı sóılegen ótkir sózderi el aýzynda saqtalǵan.

Alaıda taǵdyry almaǵaıyp zamanǵa tustas kelgen batyrdyń aldynda tańdaý jasaýǵa týra kelgen tarıhı kezeńder turdy. Eli men jeriniń amandyǵyn saqtap qalý úshin basyn báıgege tikken batyr basyna ornatylǵan kesene 9,0h9,5 m kóleminde kúıdirilgen qyzyl kesekten órilip, tóbesi dýlyǵa tárizdi kúmbezben jabylǵan.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir