Dáýren QÝAT: Men sopy emespin!

Dáýren Qýat – qazaqtyń bas aqyny  Abaıdyń atyn ıelengen portaldyń Bas redaktory. Atalmysh basylym ulttyq máselege kelgende ulttyq partııadaı ún qatyp júrgenine qalyń jurtshylyq kýá. Sonyń áseri shyǵar sheteldegi qara orman qazaq ta «Abaıdy» kózinen tasa qylmaıdy. Endeshe, búgingi «Qamshyny» – Dáýren ustady. Qoıar suraǵyń, aıtar oıyń bolsa aıt, Alash balasy!

Ertóstik: Dáýke, jasap jatqan tirshilikterińizge Alla násip bersin! Biraq ta osy sizder saıttaryńyz arqyly sasyq saıasat júrgizip jatatyn sııaqty bop kórinesizder keıde. Máselen, birdi-birge soǵyp attaryńyzdy shyǵaryp, qoǵamdaǵy oryndaryńyzdy áıgileı túskilerińiz keletin tárizdi. Osy nege kerek? Onsyzda az qazaqty qyrqystyryp qoıyp tapqan abyroıdan ne paıda? Taǵy surarym: Sizder sopysyzdar ma?

- Biz qoǵamda ne bolyp jatyr - sony jazamyz. Qandaı kózqarastar, qandaı oı-pikirler qabyndap tur sony - jarııa etemiz. Jurt bilsin, oılansyn, qortyndy jasasyn deımiz. Qazaq bala emes – ult. Ne nárseniń bolsada parqyn túsinip paıymdaı alatyn ult. Bundaı ultqa aqparatty der kezinde ári ashyq túrde jetkize bilýimiz kerek. Pikirler qaıshylyǵynan, senshe aıtqanda «birdi birge soǵatyn» pikirler qaıshylyǵynan, qazaq qoǵamy azyp-tozyp ketpeıdi. Biz sol pikirler talqysyn ortaǵa salǵannan áıgilene tússekte túbinde ult utady. Onyń ústine ınternette otyratyn adam gazet pen jýrnaldyń «ónimin» tutynyp qana qoıatyn oqyrmannan áldeqaıda belsendi, áldeqaıda sergek. Sebebi ǵalamtordyń oqyrmany qandaı mazmundaǵy materıal bolsyn oǵan qatysty oıyn aıtady, synaıdy nemese rızashylyǵyn bildiredi, rahmetin jaýdyrady.  Sondyqtan bundaı belsendi oqyrmanǵa aqparatty «shaınap berýdiń», aqyl aıtýdyń, kósemsýdiń, nasıhat soǵýdyń qajeti shamaly. Ágárákı, saǵan az qazaqtyń ishin alataıdaı búldirmeýdiń amalymen jazylatyn dúnıeler kerek bolsa, onda eshteńe aıtpaıtyn, eshnársege jany aýyrmaıtyn, ishkenge máz, jegenge toq basylymdar bizde jetip jatyr, solardy jastanyp jatta oqı ber. Byltyr jazda dástúrli emes dinı aǵymdardyń áreketi qazaq jurtynda asqynyp ketti - biz sony kún qurǵatpaı jazdyq. Qaýip etkennen jazdyq. Aqyry ne boldy? Atyraýda, Tarazda, Almatynyń Boraldaı eldimekeninde sumdyq oqıǵalar boldy. Osyny az qazaqtyń ishi búlinedi eken dep jazbasaq, aıtpasaq sen maǵan «nege úndemedińder, nege sony aldyn ala jazbadyńdar?» dep jan alqymnan alyp turyp suraq qoıar ediń, sosyn «bizdegi shyndyqty tek orystildi gazetter jazady» dep baılam jasar ediń. Endeshe, sasyq bolsada, pasyq bolsada saıasat júrip jatqan qoǵamǵa biz beı-jaı qarap otyra almaıdy ekenbiz. Bizdiń osyndaı «mazasyzdyǵymyzdyń»  mánin kem túsinseń ne deımin «Abaı.kz» degen qazaqqa jaý eken» dede teris qarap jata ber. Túsinýge tyrssań  «Abaıdyń» dosy bol, qazaq úshin birge qamyǵyp, birge qýanaıyq.

Naqty suraǵyńa jaýabym: sopy emespin, ózderin sopy ataıtyn azamattar bizge jıi shyǵyp turady, materıaldar beredi. Sol sebepti meni, meniń ujymymdy sopy deıtinder bar eken. «El qulaǵy – elý», estip turamyn. Jalpy biz «Abaı.kzniń» doktrınasynda «bireýdiń aýzyndaǵy sózi men kókeıindegi oıǵa jumys jasamaımyz» dep betimizdi ashyp alǵanbyz.  «Abaı.kz» - qoǵamdyq pikirlerdiń minbesi, ashyq oılardyń alańy. Sondyqtan, bas múftı sheıh Ábsattar qajy Derbisaly da, Ismatýlla qarı da www. abai.kz aqparattyq portalynyń betinen sóz alyp, aıtaryn aıta alady.

Narkesken: Assalaýmaǵaleıkým! Ultty uıytar, namysty qaırap, jigerdi janıtyn portal eldiń súıispenshiligine bólenip úlgerdi. Nege osy Abaıdyń atyn ıelenip, Álıhandy kóp nasıhattaısyzdar? Árıne, qazaqtyń mańdaıyna bitken arysymyz Álekeńe eshqandaı qarsylyǵymyz joq. Kelesi suraq, búkil qazaqsha saıttardy, onyń ishinde ult taǵdyryna qatysty ún qatyp júrgenderin bir jerge shoǵyrlandyryp, uıymdasqan tirlik jasaýǵa bolady ma?

-  «Nege osy Abaıdyń atyn ıelenip, Álıhandy kóp nasıhattaısyzdar?»Durys emes. Álıhan týraly nasıhat áli az bolyp jatyr. Alashorda ókimetiniń prezıdenti Álıhandaı qazaǵyn súıgen, qazaǵyna sengen, qazaq úshin jan aıamaı qyzmet qylǵan adamdy búgingi urpaq jaqsy bilýi kerek. El ishinde Álekeńdeı tulǵaǵa degen saǵynysh bar. Al, Abaı - ǵasyrlardyń túnegin jaryp kele jatqan tulǵa. Bizde irgetasy myqty bir mektep bolsa, ol Abaıtaný mektebi. Abai.kz portaly  Abaıtaný ǵylymynyń jalǵasýyna baryn salýda. Táýba, abaıtanýshylar jas ǵalymdardyń arasynda qazir kóbeıip keledi.

 Qazaq: Sizden ótinish «Abaıdyń» tóte jazýyn shyǵarsańyzdar, óıtkeni shetel qazaqtary orystardiki sııaqty jazýlaryńyzdy oqı almaıdy ekenbiz, raqmet!

- Kezinde «arǵy bettegi» qazaqtardyń arasynda tóte jazýǵa kóshemiz be, álde kırıllısaǵa kóshemiz be degen tańdaý bolǵan. Oqymystylar Ahań jasaǵan tóte jazýdy qup kóripti. Bundaı tańdaý Qazaqstanda da bolǵan.  Arab jazýynan latynǵa, latynnan kırıllısaǵa kóshken Atajurttaǵy qazaqtar osy jazýǵa toqtaǵan. Eýropa, Túrkııa jaǵyndaǵy baýyrlarymyz latyn jazýyn qoldanady. Qazaq úshin árip, tańba tutastyqtyń ólshemi. Biz qaı qaı qıyrda júrsekte bir birimizge hat jazyp, uǵysyp otyrý úshin bir jazýǵa kóshýimiz kerek. Ol jazý latyn jazýy bolatyn shyǵar. Oǵan deıin osylaı amaldaı turamyz. Buǵan qosyp aıtarym qazir qandaı jazýdy bolsada qalaǵan árip tańbaǵa kóshire qoıatyn programma bar. Sol programmany tezdetip ornatýymyz kerek eken. Oı salyp, áreket etetin sóz aıtqanyńyz úshin sizge men de rahmet deımin.

Kúltegin: Dáýren aǵa, jasap jatqan ıgi isterińizge qara qazaq rıza! Sońǵy kezderi saıttaryńyz suıylyp bara jatqan sııaqty. Rýshyldyqqa, jershildikke jeteleıtin, el arasyna iritki salatyn maqalalar keıde jarııalanyp qalady. Soǵan saq bolsańyzdar eken. Sizge qoıar suraǵym: Saıtty kim qarjylandyrady? Keıde Prezıdentke, úkimetke qatty tıetin materıaldar basylady, sol kezde bılik tarapynan qysym jasalmaı ma? Jalpy, saıttyń «kryshasy» kim?

 -   Qazaqty «qara qazaq» dep aıtpańyz. Ol qazaqty qorlap, mazaqtap, kemsitip aıtylǵan sóz. «Qalyń qazaq» deseńiz bek qýanyp qalamyn. О́zimizdi ózimiz tómendetpeı kóterip, erkeletip, qadyrymyzdy arttyryp sóıleıikshi. Soǵan úıreneıikshi. Al, rýshyldyq, jershildik degen másele meniń mıyma kirip shyqqan pále emes. Adam ózi týraly aıtylyp jatatyn sózderge sańyraý bola almaıdy. Meni bireýler rýshyl, jershil deıtin kórinedi. Tipti bir aǵamyz kózine jas alyp, kúńirenip otyryp: «Osy rýshyldyq bizben ketse jón edi, Dáýrenderge de juǵypty, oǵan rýshyldyq dertin juqtyryp júrgen Ulyqbek Esdáýlet qoı» dep soǵypty. Ulaǵam meniń jaqsy aǵam. Aǵa dosym. О́skemenniń qazaǵy. Osy Ulaǵam Altaıdyń tap ózi sııaqty - bárine aspannan qarap úırengen. Sondaı adamǵa úıir bolsaq aıyp pa eken? Álde rýshyl atanbaý úshin Ulekeńdi bekerge kúıdirip, bosqa ǵaıbat sóıleıtinderdiń qatarynda júrýim kerek pe? Ras, bizde qazaqqa qatysty dúnıeniń bári shyǵady. О́tkende han Kene men Sypataı batyr jaıynda daý bolyp qaldy. Bul daý - burynnan kele jatqan «jany siri» daý.  Boıymyzdaǵy irili-usaqty kemshilikten arylý úshin biz ótkenniń áńgimesinde talqyǵa salamyz. Sol talqydan qazaq búlinip ketse, onda qazaqtyń qazaq bolmaǵany, eldik, ulttyq mazmunǵa jetpegeni. Qazaq búlinedi dep báıek qaǵatyndardiki menińshe – poza. Qazaqtyń birligi degen búgingi bılik oılap tapqan ótirik sóz. Bıliktiń bizge uqtyryp júrgen sóz lámine júginsek, qazaq osy ýaqytqa deıin el bolmapty, basy birikpepti, saıda sany, qumda izi joq eken. Sondaı qul-qutandy jıyp alyp Aqordamyz memleket jasap qazaq buryn sońdy kórmegen keremetke keneltip otyr eken. Kúlemiz be, qaıtemiz? Álde osy ótirikke senip joqtan úrkip, joqtan qorqyp júre bereıik pe? Olaı etkimiz kelmese, shyndyq ataýlyǵa shytynamaı qaraýǵa daǵdylanaıyq. Aıtarym – osy.

Saıtymyzdyń «kryshasy» kim?  Aıdos Sarym ekeýmiz osy jobany qolǵa aldyq. Halyqqa usyndyq. Ekeýlep qarjy-qarajatyn taýyp, qyzmet jasap jatqan jaıymyz bar. Demek «krysha» Aıdos ekeýmiz shyǵarmyz...

Jaras: Dáýren myrza, Abaı-aqparat nege qoǵamdyq-saıası oqıǵalardyń órtenip turǵan kezinde ýaqytsha tehnıkalyq «aqaýlyqtarǵa» jolyǵady? Máselen, Jańaózen qyrǵynyna baılanysty birneshe ret tabansyzdyq tanytty ǵoı?

- Qoı, qaıdaǵyny aıtpa. Tıisti mekeme qyzmetkerleri tıisti tapsyrmalaryn alyp qaýyrt jumysqa kirisken kezderi saıtymyzdyń «syrqattanyp» birer saǵat jabyq turatyny bar. Biraq, «oqıǵalar órtenip» jatqan kezde únsiz qalý bizge ólimmen teń. Jańaózen qyrǵynyn aıtasyń, eger ádil sóıleýge ózińdi-óziń úgitteı alsań www.abai.kz portalynyń tap sol oqıǵa bastalǵan kúngi betin muraǵattan taýyp alyp qara: aqparatty aldymen jetkizgen saıttyń biri biz bolamyz. «Jańaózen isi» boıynsha sot zalynan tikeleı reportaj jazyp otyrǵan birden bir saıt ol taǵyda – «Abaı.kz». Osynym ótirik pe? О́tirik emestigin ózińde jaqsy bilesiń.  Endeshe sózdi sozyp ne kerek? Degenmen, «Qamshy» saıty arqyly qoıǵan bul saýalyńdy qamshylanyp sergek júrý úshin qajet saýal dep qurmetpen qabyldaımyn.

Oralman: Oralmandar maselesine aıanyp kalmaıtyndyqtaryńyz úshin búkil qandastaryńyz rıza dep oılaımyn. Jalpy, sondaı órtti maqalalar baskanda telefonyńyzdyń qońyraýy jıilep ketpeı me, joǵary jaqtan?

- Joǵary jaq ekeýimiz bir-birimizdiń telefon nómirlerimizdi bilmeımiz, habarlaspaımyz. Al, qazaq kóshi «Abaı.kz» portalynyń bas taqyryptarynyń biri.Bul taqyryptan qazaq kóshi túzelgenshe aınymaımyz. Teginde meniń armanym toqsanynshy jaldardyń basyndaǵy Prezıdent Nazarbaevtyń armany sııaqty – dúnıedegi bar qazaqty bir jerden – Atajurttan kórý.

 Aqıyq: Assalaýmaǵalıkým, Dáke isterińizge sáttilik tileı otyryp, sizden Qazaqstandaǵy qoǵamdyq-saıası oqıǵalarǵa der kezinde dúrys baǵa beretin basylymdar men aqparattyq resýrstar joqtyn qasy, sol sebepti qalaı oılaısyz osy baǵytty búgyngi qazaq basylymdary atqara ala ma?

- Ulttyń azat oıyn yqpaldy qoǵamdyq pikir men  memlekettik ıdeologııanyń ózegine  sińire almaı otyrǵan qazaq baspasózine janym ashıdy. Qazaq baspasózin jek kórmeńizder, múmkin bolsa túsinýge umtylyńyzdar. Ýaqyt keledi, qazaq baspasózinińde tańy atyp, kúni shyǵady. Sol kezde bir keń otyryp sóılesermiz.

Jeksenbaı: Assalaýmaǵaleıkým! Men Qytaıdan bolamyn. Bul kúnderi Sıngapýrdyń 90 paıyzyn qytaılar ustaıdy. Bul elge aǵylyp kelgen qytaılardyń  "eńbegi". Bul másele qazaq zııaly qaýymynyń sanasyn silkıdi dep bilem. Qazaqstanǵa qaptap ketken qytaılar bılikti alańdatpaıma? Buǵan qalaı qaraısyz? 

- 2007 jyldan bastalǵan álemdik qarjy daǵdarysy kezinde jer túbindegi Eýropa qytaı ınvestısııa berip jarylqaımyn degende bas tartty, sol kezde bizdiń Másimov deıtin «daǵdarysty jeńgen batyrymyz»   shaýyp baryp qytaıdan on mıllıard dollar alyp kelgen bolatyn. Men sol kezde bizdiń bılikti esh nárse alańdatpaıtynyn qapysyz uqtym. Biz eshnársege alańdamaımyz. Siz de múmkin bolsa, alańdamańyz. Aq kóńildiń deýshi edik qoı buryn, qazir alańsyzdyń deýge bolady: «aty aryp, tony tozbaıdy», biraq aram ólýi múmkin...

Arman: Daýke, ótkende Islam Ábish, Qyrymbek Kósherbaevtardy aqtaǵan maqalalardy shyǵarý ne úshin kerek boldy, álde qomaqty aqsha usyndy ma?

- Islam Ábishti qoıa turyńyz, Qyrymbekke eptep janym ashıdy. Jańaózen oqıǵasyna bekerge kúıdi azamat. Zaman ózgerer, shalqalap jatyp shańyraqqa túkiretin búgingelerge de suraq qoıylatyn kez jeter.  Sol kezde Qyrymbektiń shyndyǵyn estıtin bolamyz. «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt nury tasysyn» deıdi qazaq. Islam da О́skemen qalasynda azdy-kópti jumys jasaǵan jigit. Ekeýi týraly jaǵymdy maqala keldi, jarııa ettik. Onda turǵan ne bar eken? Sizge aıtaıyn, «Abaı.kz» bireýdi jerden alyp, jerge tyǵý úshin jasalǵan saıt emes, bardy bar deımiz, joqty joq deımiz. Qalǵany oqyrmannyń erkinde. Aqsha máselesine qatysty aıtarym: men satymsaq jýrnalıst, redaktor emespin. Eger «Abaı.kz» saıtyna aqsha berip jarııa kórgisi keletin adam bolsa, banktegi rekvızıtimizdi beremiz, sondaǵy shotymyzǵa tıynyn aýdarady. Ol aqsha ujymnyń ıgiligine jumsalady. Biraq ondaı «tótenshe» oqıǵadan ázirge aman-saýmyz.  Men tabıǵatymda aqsha suraýǵa epsiz adammyn. Bir ret, onyń ózinde Álıhan Bókeıhannyń beınesi tańbalanǵan tós belgi taǵaıyndaǵan kezimizde Nurtaı Sabılıanovtan qysyla-qysyla aqsha suradym. Núrekeń sózge kelmesten berdi. Demeýshilik jasady. Sodan soń Almas Ahmetbekuly deıtin baýyrym qol ushyn sozdy, Almastyń kásipker dostary kómektesti. Rahmet. Basqańdyń bilmeımin.

Jalǵasy bar