• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
25 Tamyz, 02:51:54
Qoryqshylardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy kúsheıtiledi

16 Maýsym, 2019 Zań

Zııatkerlik menshik: Sizdiń eńbegińizdi zań qorǵaıdy

«Qazaqstan Respýblıkasynyń 2010 jyldan 2020 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan quqyqtyq saıasat tujyrymdamasynda" zııatkerlik menshikke arnaıy toqtalǵan. Onyń da sebebi bar. О́ıtkeni qazirgi ýaqytta memleket tarapynan zııatkerlik menshikke kóp kóńil bólinýde.

Qazaqstandaǵy zańnamalardyń bir shoǵyry osy zııatkerlik menshikke arnalǵanyn aıta keteıik. Tipti Ádilet mınıstrliginiń osy salaǵa qatysty ári ony baqylaıtyn arnaıy departamenti de bar. Quqyqtyq saıasat tujyrymdamasynda zııatkerlik menshikke arnaıy toqtalǵan taraý bar. О́ıtkeni óner salasyndaǵy kez kelgen adam, ánshi, sazger kompozıtor bolsyn, óz týyndysynyń ıegeri bolyp tabylady. Demek, qarapaıym tilmen aıtqanda, ol óz týyndysynyń ıegeri. Demek, ol óz týyndysynan  tabys taýyp otyr. Al ony zańdastyrmasa bolmaıdy. Sondyqtan da tujyrymdamada  avtorlyq quqyqty qorǵaýǵa barynsha mán bórilgen jáne munyń barlyǵy ashyq atap kórsetilgen. Durys-aq.

Ras, qazir naryqtyq ekonomıka damyp keledi. Ár salada ónertapqysh jobalar júzege asyp jatyr. Sondyqtan munyń barlyǵyn da zańdyq turǵydan qoldaý kerek. AQSh-tyń ataqty kompozıtory B. Shermannyń mynandaı qanatty sózi bar:«Belgili bir memlekette shyǵarmashylyq tulǵa qandaı qurmetke ıe bolatynyn bilýdiń eń ońaı tásili osy memlekettiń avtorlyq quqyq týraly zańnamasymen  tanysý».

Qazaqstan Respýblıkasynda «Avtorlyq quqyq jáne sabaqtas quqyqtar týraly» týraly arnaıy zań bar. 1996 jyly qabyldanǵan bul zańnan basqa da quqyqtyq normatıvtik erejeler men qosymsha zańdar qabyldanǵan.

Qazaqstan táýelsiz memleket bolǵandyqtan álemdik zııatkerlik saladan tys qala almaıdy. Bul saladaǵy zańdar álemdik standartqa saı ekenin aıta ketken jón.

Qazaqstan táýelsiz el retinde  dúnıejúzilik zııatkerlik menshik uıymyna múshe. Negizi zııatkerlik týyndy ár azamattyń jeke menshigi bolyp tabylatyndyqtan ol zańmen qorǵalady. Menshik ıeleriniń bar múlki men eńbegi jáne týyndysy  Ádilet mınıstrliginiń Zııatkerlik menshik komıtetinde tirkelgen. Sondtan eshnárse de ıesiz emes.

Jalpy zııatkerlik menshikke ne jatady?

Birinshiden, adamnyń oı-eńbegimen jasalǵan jobasy;

Ekinshiden, ádebı jáne dramalyq týyndylar;

Úshinshiden, óndirisshiniń nemese jeke kásipkerdiń ózi oılap, óndirgen taýary.

Jalpy qarapaıym oqyrman osy arada myna bir nárseni túsine bilýi kerek. Atap aıtsaq, menshiktiń ózi ekige bólinedi. Ádilet mınıstrliginiń baspasóz qyzmetin alǵan derekterimiz boıynsha olar avtorlyq quqyq jáne ónerkásiptik menshik bolady eken. Avtorlyq quqyqqa óner adamdarynyń barlyq shyǵarmalary jatady. Tipti fotograftyń túsirgen sýretine deıin. Demek, avtor óz týyndylarynan tabys tabady. Orasan zor qarjy bolmasa da, oryndalǵan týyndylarynan oǵan belgili bir deńgeıde qalamaqy túsip turady. Al ónerkásiptik menshikke ónertapqyshtyń ózi jasaǵan týyndylary, taýar tańbalary kiredi eken. О́nertapqysh azamat Ádilet mınıstrliginiń arnaýly departamentine jobasyn tirkep, maquldaǵannan keıin arnaıy patent alady. Eger onyń týyndysy óndiriste qoldanylyp jatsa, oǵan da belgili bir deńgeıde tabys túsip otyrady.

Jalpy zııatkerlik menshikke búkil álem barynsha mán beredi. О́ıtkeni keleshekte bul osy saladaǵy azamattardyń turmysynyń deńgeıin anyqtaıtyn, qarjy túsip turatyn mańyzdy júıege aınalmaq. Sondyqtan da óner ıesiniń nemese avtordyń týyndysyn kez kelgen adam óz menshigine aınaldyra almaıdy. Munyń barlyǵy Qazaqstanda arnaıy zańmen qorǵalǵan. Joǵaryda atap ótkenimizdeı, Qazaqstanda «Avtorlyq jáne sabaqtas quqyqtar týraly», «Patent týraly» zańdar bar. Munyń barlyǵy arnaıy zańdyq aktilermen rettelip otyrady.

Mysaly, qarapaıym ǵana mysal keltireıik: Top ánshileri  prodıýserimen kelisimshartta kórsetilgen mindetterdi oryndaıdy. Al ánshi kompozıtordyń belgili bir týyndysyn nemese ánin oryndaıtyn bolsa, olar zańdyq negizde kelisimshartqa otyrady nemese adamı turǵyda aýyzsha kelisimge de kelýi múmkin. Biraq kez kelgen nárseniń barlyǵy da zańnyń aıasynda júzege asqany durys. О́ıtkeni kez kelgen ýaqytta kelispeýshiler bolyp qalýy múmkin. О́ndiriste de solaı. Eger kelesi bir tulǵa zııatkerlik menshik nysanyn paıdalaný úshin avtormen lısenzııalyq kelisimshartqa otyrýy kerek. Eger mundaı jaǵdaı bolmasa, keıin daý týyndaýy da múmkin.Sondyqtan zııatkerlik menshik quqyna árkim talasa almaıdy. Árıne, kóp avtorlar mundaı máselelerge nazar aýdara bermeıdi.

Eger Sizdiń týyndyńyz nemese shyǵarmańyz jáne eńbegińiz tirkelip, patenttelmese,  onda muny bazbireýler paıdalanyp ketýi múmkin. Sondyqtan quqyqtyq jaǵynan árkez saýatty bolýymyz kerek. Bul oraıda quqyqtyq saıasat tuyrymdamasy azamattardyń quqyn qorǵaý men ony qoldaıtynyn aıta ketken jón.

Ilmek sózder: tujyrymdama baǵdarlama

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir