«Kazah+»: Qazaqstannyń jańa bet-beınesi - metıster

Mytys (metıs) bolý maqtanyshqa aınaldy. Bizdiń tanym-túsiniktiń ózgerip bara jatqanyn osydan-aq ańǵarýǵa bolady.  Qazaq pen ózge ulttyń qanynyń qosylýy arqyly paıda bolǵan býdan urpaq- Qazaqstannyń beınesine aınalýy tıis eken. Sondyqtan jobany oılap tabýshylar ony «Qazaq + (qosý)» dep ataǵan. Anyǵynda qazaq ondaıdy «shata» dep aıtady. Al shata ataný maqtanysh emes, kerisinshe namys bolýǵa tıisti edi. Redaksııamyzǵa kelip túsken oqyrman hatyna úńilip, atalǵan jobadan rasymen bizdiń ulttyq beınemiz áldekimderge unamaıtynyn ańǵardyq. Quddy bir qazaqty joıýǵa qaipti qarý emes, qaýipti býdandar jasalynyp jatqandaı.

Sońǵy kezderi «Kazah+» dep atalatyn kúmándi, astarly quıtyrqylyǵy basym fotojobany ınternetten jıi kózim shalyp júr. Bul ne? Qazaqty qurtýdyń taǵy bir oılap tabylǵan amaly ma?

«Krasota ne znaet granıs! I nasıonalnost dlıa nee vtorıchna – chtoby podtverdıt eto, my reshılı pokazat devýshek, rodıtelı kotoryh prınadlejat k raznym nasıonalnostıam. «Senıt cheloveka nýjno za ego kachestva, a ne za pasportnye dannye», – kogda-to rodıtelı etıh krasavıs posledovalı etomý prınsıpý. I segodnıa onı napomınaıýt nam: slýshaıte svoe serdse pochashe!» 

Mine, osy sekildi jarnamalary bar fotojoba (fotoproekt) «QAZAQPYN!» degen ár adamnyń namysyna qamshy bop tıeri daýsyz.

Osylaısha, basqa jobalar quryp qalǵandaı endi metısterdi jarnamalaýǵa kóshtik. «I segodnıa onı napomınaıýt nam: slýshaıte svoe serdse pochashe!» deıdi. Bul ne degen sóz? О́zi attyń tóbelindeı ǵana az qazaqty ózge ulttarmen shatystyryp, ne qazaq emes, ne basqa emes dúbara ult jasaýǵa baǵyttalǵan joba ma bul sonda?! Jáne bul jerde metıs dep joq jerden ult jasap otyrǵan joq pa? Osyny kórgen jastar «E, osy durys eken-aý! Ultta turǵan eshteńe joq» dep, uldarymyz ózge ulttan shúldirlegen kelin túsirip, qarakóz qyzdarymyzdyń arasynda shet jerdiń kelini atanýshylar kóbeımesine kim kepil?!

Bul joba Qazaqstannyń kópulttylyǵyn, ulttar arasyndaǵy dostyq pen syılastyqty kórsetý emes! Bul aralas nekeni nasıhattaý ekendigi kórer kózge ap-aıqyn kórinip turǵan jaıt. «Aralas neke týraly dabyl qaǵatyn ýaqyt jetti. Bulaı kete bersek, ultymyz qurdym­ǵa ketedi» dep jazǵan áriptesimniń sózinde úlken mán jatyr. Sondyqtan «Onda turǵan ne bar eken?» dep jaı qarap óte shyqpaı, ult bolyp atalǵan fotojobaǵa tosqaýyl qoıýymyz qajet! Atsalysaıyq!

"Erik jyldaǵy ádetinshe Qatyn sýyn quldap, tarıhı mekenine barǵan. Arǵy bettegi Shynarǵa janarynan sý aqqansha qarady. Áne, kórindi! Sol! О́zi! Aqboz at mingen sulý! Omartashynyń ǵashyǵy! Attan túsip jetelegen kúıi, ózen jaǵasyna keldi — tym jaqynnan kórindi. Qolyn bulǵady. Erikte es qalmady. Sýǵa túserdeı bolyp, jaǵalaýǵa minbeleı yntyqqan.  «A, qudaı, araǵa aınalsam eken, ara bolyp arǵy betke ushsam eken» dep, tizerleı otyryp, qolyn aspanǵa soza, bar bolmysymen tiledi-aı, tuńǵysh ret zar eńirep jylady-aı...  Qudaıdyń qudiretimen omartashy araǵa aınaldy... Biraq bal arasyna emes, malǵa tynyshtyq bermeıtin kókbas sonaǵa aınaldy.  Aınalýy sol eken, arǵy jıektegi qyzǵa zymyraı ushqan. Ushqan qalpy ǵashyǵyna jetip, ıyǵyna qondy. Ne bolǵanyn bilmeı sasyp qalǵan qyz qolyndaǵy eki búktelgen qamshymen seskene salyp qalǵanda, endi ǵana armanyna jetken «Erik-Sona» qanatyn serpýge shamasy jetpeı, tyrapaı asyp domalap túsken...  Máńgilikke...  Qatyn sýynyń aılaǵyndaǵy keremet úı, kól-kósir baılyq, qora tolǵan mal, bal aralary ıen qaldy.  Qalsa — qalsyn, kóp uzamaı Qatynǵa toǵan ornatylyp, sý kóterilgende, báribir shirip astynda qalady... Sý astynda Nıýra Fadeevnanyń jetimsiregen zıraty da qalady."(Oralhan Bókeı, "Ataý kere" romanynan úzindi)

Venera Muratqyzy

Sýret: 365info.kz