• USD 383.43
  • EUR 429.83
  • RUB 5.96
  • CNY 55.39

03 Maýsym, 2019 Dástúr

Muhamedjan Tazabek: Biz aqsaqaly joq jetim qoǵambyz

Bıylǵy jyl elimizde "Jastar jyly" bolyp jarııalanǵannan keıin, belsendi jastardyń qatary kóbeıip keledi. Qýanarlyq jaǵdaı bolǵanmen, kemshin tustary da joq emes.

Jastar - jańalyqqa qushtar ǵoı. Sondyqtan da bolar, áleýmettik jeli, ınternettegi jańalyqtardyń bárin júregin ashyp qabyldap jatyr. Prank, vaıner, ázilkeshter, pop-mádenıet otbasy qundylyǵyna shaqyryp jatqan joq. Jastyq qýatyńdy oına da kúlge sarqa paıdalan dep nasıhattaýda. Oıla da bil dep jatqan joq. Bir mysal aıtaıyn. “Gaýhartas” degen áıgili án bar. Sonda «Ajaryń ashyq eken atqan tańdaı. Nurly eken eki kóziń jaqqan shamdaı. Anańnan seni týǵan aınalaıyn. Kúlim kóz, oımaq aýyz, jazyq mańdaı» deıdi. Bylaı qarasań, qyz balaǵa qatysty aıtylyp turǵan, mahabattyń tamshysyndaı, móldirep turǵan án. Biraq bir detal - keshegi ótken tekti, namysty babalarymyz qyzǵa sezimin jetkizgen kezde ony áke-sheshesinen bólip qarastyrmaǵan. Qarańyz, “anańnan seni týǵan aınalaıyn” deıdi. Qyzdyń tegin maqtap, tárbıe bergen ata-anasyn qurmettep, qyzdyń otbasylyq qundylyǵyn birge qarastyrýda. Sol kezdegi elge ege bolatyn, tizgindi ustaıtyn, bala-shaǵasyna, áıeline tárbıe beretin, bolashaq áke bolatyn jigittiń senimi men kózqarasy osylaı edi.

Tipti kúni keshe – eki myńynshy jyldary hıt bolǵan “Kórshiniń qyzy” esterińizde me? Bekjan Áshirbaev dosymnyń áıgili áninde “Kórshiniń qyzy keremet edi, Ákesi de onyń jaqsy adam” demeı me? Iаǵnı, Bekjannyń dástúrinen ajyramaǵan, Maqtaaral, Myrzashól sekildi quıqaly ortada ósken, qazaqylyǵy keshegi babalarmen jalǵasyp jatqan jigit ekenin týyndysynan-aq ańǵarsaq bolady. Áıtpese, aıtysker aqyn Bekjan Áshirbaev basqa uıqas tappaı qalǵan joq qoı. Ári ánniń keń tarap, kóńilimizden oryn alýynyń ózinde de bir gáp bar - genimizde onsyz da bar, biraq úsh júz jyl otarlyq ıdeologııadan keıin qalǵyp ketken adamnyń qadirin bilý, kisini baǵalaý qundylyqtaryn qozǵap, júregimizdegi rýhanı jadty túrtip tur. Al qazir jigitter áleýmettik jelide, klýbta, túrli basqosý keshterinde qyzdyń osyndaı qasıetterine mán bere me? Ol qandaı tekten shyqty, tárbesi qandaı, áleýmettik máselesi, kózqarasy degenniń bári umyt qalyp qoıady. Sóıtip úılenedi. Al ondaı jigit otbasylyq qundylyqqa toly jaýapkershilikti moınyna júkteýge daıyn emes. Qyz bala ana bolýǵa daıyn emes. Sodan qazaq dalasynda jas otbasylardyń ajyrasýy úshten birge jetti. Bul – óte ózekti másele.


Otbasylyq qundylyqty júıeli nasıhattaý Jastar jylynda eń úlken qajetti dúnıe. Qomaqty qarjy tabý, eldiń qamyn oılaýdan buryn, otbasynyń tizginin ustaı bilýge daıynmyn ba deıtin bir qam-qareket asa qajet qazir. Stıv Djobstyń sózi oǵan keremet dálel ǵoı. «Meniń búkil ómirimniń máni – dúnıe tabý, eldi tań qaldyrý boldy» deıdi. «Iá, eldi tań qaldyrdym, ıá men mıllıarder boldym. Biraq meniń otbasylyq qundylyǵym qaıda? Qaıda meniń týysym men týǵandaryna jumsalmaǵan altyn ýaqyttarym» deıdi emes pe?!


Biz neden kende bolyp jatqan qoǵambyz? Biz tulǵaǵa kende bolyp jatyrmyz. Aqsaqaly joq jetim qoǵambyz. Biz qyzǵa qyryq úıden tyıym salatyn, kelinge ymmen-aq túsindiretin aq jaýlyqty ájege muqtajbyz. Qyz kezinde keremet kelinshek bolýdy oılamasa, kelinshek bolǵan kezde áje bolyp, qartaıýdy oılamasa, qazyna qarııa aspannan jaýmaıdy ǵoı. Jaqsy kelinshek bolatyn adam qyz kezinen soǵan yńǵaılanady. Ákesine erkelep ósken qyz óskende qylyqty kelin bolady. Kúıeýiniń otbasyna bereke kirgizedi. Ul jaýapkershilikti sezinse, qyz bolashaq ana ekenin sezinip ósse, odan qaıratker de shyǵady, kásipker de shyǵady. Ultqa sóz keltirmeıtin tulǵalar shyǵady. Jastarǵa ulttyq qundylyq bárin beredi.

Muhamedjan Tazabek

«Facebook» áleýmettik jelisinen alyndy

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

0 pikir