• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
22 Tamyz, 07:08:22
Senim údesinen shyqqan bank

31 Mamyr, 2019 Oqıǵalar

Qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alýǵa arnalǵan jıyn qalaı ótti?

Saǵat 9.00-de bastalǵan "qaraly jıyn"  20 mınýtqa jeter-jetpes ýaqytta támamdaldy.

Qazaqstanda 1997 jyldan bastap 31 mamyr – saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni. Osyǵan oraı Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde qaraly jıyn ótip, qurbandarǵa arnap salynǵan eskertkishterge gúl shoqtary qoılyp jatyr dep estidik, áleýmettik jelilerden kórdik. Al Qazaqstannyń ońtústik astanasy sanalatyn Almaty shaharyndaǵy sharany Qamshy.kz aqparat agenttiginiń tilshisi kózben kórip qaıtty.

Bul kúni qala halqy Naýryzbaı men Qarasaı batyr kósheleriniń qıylysyndaǵy asharshylyq qurbandaryna arnalǵan eskertkish alańyna jınaldy. Oǵan qýǵyn-súrgin qurbandarynyń urpaqtary, zııaly qaýym ókilderi, qoǵam belsendileri jáne qala ákimi Baýyrjan Baıbek bastaǵan barlyǵy 200-ge jeter jetpes adam qatysty. 

Birinshi jınalǵan qaýym 1 mınýt únsizdikpen qurbandardy eske aldy. Odan keıin eskertkishke gúl shoqtary qoılyp, qala ákimi sóz sóıledi. 

«Bul - adamzat tarıhynda buryn sońdy bolmaǵan qandy qyrǵyn. Eshqandaı aqtap alýǵa kelmeıtin qasiretti náýbet. Álıhan Bókeıhan, Mirjaqyp Dýlatov, Sáken Seıfýllın, Beıimbet Maılın jáne basqa da kóptegen sańlaqtarymyz qýǵyn-súrginniń qurbany boldy. Náýbet zamannyń aýyrtpalyqtaryn qazaq halqymen birge elimizge jer aýdarylǵan nemis, polıak, káris, sheshen, túrik, grek jáne basqa da etnos ókilderi bastan keshti. Solaqaı saıasat zobalańy týǵyzǵan ashtyq pen saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń rýhyna árdaıym taǵzym etý – elimizdiń árbir azamaty úshin qasıetti paryz. Endi elimizde mundaı zaman bolmasyn. Árdaıym birligimiz jarasyp, yntymaq pen tatýlyqta ómir súreıik. – dedi qala basshysy.

Ákimnen keıin sóz alǵan tarıhshy Jumabek Ashýuly: "Qazaqtyń baǵy da, sory da ulan-baıtaq, qazynaǵa toly jeri boldy ǵoı. Osy jerge qyzyqqan talaı kórshilerimiz qazaqty ult retinde joıyp jiberýge baǵyttalǵan birneshe solaqaı saıasat júrgizdi. Solardyń ishindegi eń qıyny Keńester Odaǵynyń tusynda boldy. Onyń ústine 1916 jylǵy, 1921 jylǵy, 1931 jyldaǵy asharshylyq halyqty qynadaı qyryp ketti. Mysaly úshin 1932 jyly halyq qyrylyp jatqanda sol kezdegi Halyq Komıssarlar keńesiniń tóraǵasy Oraz Isaev Stalınge: “Halyq qyrylyp jatyr, ań aýlaýǵa ruqsat berińizder” dep  telegram soǵady. Oǵan jaýap retinde  Reseıdegi Halyq Komıssarlar keńesiniń tóraǵasy Kýıbyshevtyń qoly qoıylǵan telegram keledi. Onda: “Ań aýlaıtyn bolsańdar jaýapqa tartylasyńdar” deıdi. Sonda, Halyq qyrylyp jatqanda ań aýlaýǵa da ruqsat bermeýdiń astarynda - ultqa degen óshpendilik jatyr. Ultty joıýǵa degen maqsat jatyr. Biz osyndaı ozbyrlyqtan aman-esen Táýelizdikke jetken ultpyz. Endi sol qııanat pen qıyndyq halyqtyń basyna kelmesin. Al, biz jas urpaqqa  sol qasiretti tarıhymyzdy tanyta bereıik",- dep zulmat zamannyń qazaq dalasyna ákelgen qasiretin aıtyp ótti.

Taǵzym etý alańyna kelgenderdiń arasynda "Aýyl" partııasynyń ókilderi de bar. Olar eskertkishke gúl shoqtaryn qoıyp, qurbandarǵa taǵzym eti. Olardan bólek, "JSDP", jáne "Aq jol" partııalary kelip, qurbandarǵa taǵzym etip jatty. 

Aıta keteıik, Qazaqstanda 1918-1933 jyldar aralyǵynda túrli tarıhı málimetter boıynsha tórt mıllıonnan astam adam qaza tapqan, onyń ishinde 1931-1933 jyldary 1,7 mıllıon adam kóz jumǵan. 100 myńnan astam qazaqstandyq 1937-1938 jyldarǵy stalındik repressııa qurbany boldy. Olardyń arasynda "Alash Orda" úkimetin qurýǵa atsalysqan "Alash Arystary" men túrli salada súbeli eńbek etken zııaly qaýym ókilderi bar.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir