Musylman muralaryn joıýdyń astarynda ne jatyr? (vıdeo)

Saýda Aravııasynda jańa zamandyq ǵımarattar turǵyzý maqsatynda ejelgi arhıtektýralyq nysandardy qıratý oqıǵalary beleń alýda. Mádına shaharynda az ýaqyttyń ishinde Banı-Hashem tarıhı nysany men birneshe meshit  joıylǵan. Meshitterdi qıratý arnaıy baǵdarlama arqyly júzege asyp jatqan kórinedi. Dúnıedegi eń dinı degen óńirde dinı nysandarǵa qarsy joıqyn áreketterdiń oryn alýy sumdyq jaǵdaı ekeni belgili. Saýd Aravııasynda tarıhı meshit dınamıttiń kúshimen qıratylypty. Sońǵy jıyrma jylda  1000 jyldan astam tarıhy bar kóne nysandardyń 95 paıyzy kelmeske ketken.

Meshitterdi qıratýdyń astarynda ne jatyr? Musylman elderiniń biri Iraktaǵy kóne meshitter «kóp qudaıǵa tabyný» dep baǵalanyp, «ıslamdy tazartý» uranymen talqandalǵan. Lańkester Muhammed Paıǵambardyń týystarynyń mazarlaryn qıratý áreketterin toqtatpaı otyrǵan kórinedi.

Kóne dáýir oqymystylarynyń keseneleri men meshitterin, jalpy Paıǵambar atymen baılanysty nysandardy talqandaý lańkesterdiń basty maqsaty ispetti. Saýd Aravııasynda Paıǵambardyń jaqtastarynyń biri Rafah ıbn Rafıal Zýrkıdiń jatqan jerin tegistep tastaý jónindegi qaýly qabyldanypty. «Al-Vatan» basylymynyń deregi boıynsha,  Mádınadaǵy baıyrǵy arhıtektýralyq ǵımarattar ornalasqan aýdandar túgel jańartylady. Bul Mekke men Mádınada Muhammed Paıǵambar zamanyna tıesili nysandardyń ornyna jańa ǵımarattar  salynady degen sóz.

2011 jyly áskerı operasııalar kezinde tarıhı eskertkishterdiń jappaı joıylyp jatqandyǵy týraly aqparat taratyldy. Vavılondaǵy 150 gektar  aýmaqta áskerı  lager oryn tepkende 2,5 myń jyldyq kóne kópirdi tankter qıratqan. Han Al-Rab kerýen saraıy qarý joıatyn polıgon retinde paıdalanylǵan. Osylaısha ejelgi kerýen saraıy jer betinen birjolata joıylǵan.

2003-2004 jyldar aralyǵynda Iraktan 130 myń tarıhı muralar zańsyz shet elge áketilgen. Jalpy urlanǵan kóne zattardyń sany 200 myńnan asady. Bul elge «Fort Vavılon» bazasy ornaǵanda myńdaǵan jyldyq tarıhy bar qaladaǵy jazýy bar jádigerlerge deıin tank talqandap tastaǵan.

Eki aı buryn «Islam memleketi» terrorıstik uıymynyń lańkesteri eldegi eń kóne kitaphanany joıyp jiberdi. Mosýl ortalyq kitaphanasy — musylman órkenıetine tıesili qoljazbalar saqtalǵan ejelgi kitaphana. Lańkester úsh qabatty ǵımaratta jarylys jasap, kitaphanany joıyp jiberedi.  Jalpy 10 myń kóne kitap órtenip ketken. Bıylǵy jylydń basynan beri birneshe apta ishinde «Islam memleketi» lańkestik uıymy Irak aýmaǵyndaǵy birneshe kitaphanany órtep, 100 myńnan astam ejelgi zamanǵa tıesili qoljazbany órtegen. Sırııa memleketi de azmattyq soǵys kezinde baıyrǵy arhıtektýra nysandarynan aıyryldy. Olardyń arasynda meshitter de bar.  Eger soǵys toqtamasa Sırııa búkil mádenı murasynan aıyrylýy múmkin deıdi mamandar. Qaı elge tán bolsa da, ǵasyrlar boıy musylmannyń uly murasy bop tanylǵan ejelgi zaman eskertkishteriniń joıylýy jaqsylyqtyń nyshany emes.

Sharafat Jylqybaeva