QAZAQTYŃ URLYQ ISTEÝI DE BIR HIKMET

 Myqty bolsań Aqtaı men Boztaıdaı bol, ury bolsań Boqaı men Qostaıdaı bol degen mátel bar. Osy Boqaı men Qostaıdyń ulyqtarynan basqa, Baı-О́lkeniń Delúún degen jerinde ataqty Kúńgeıbaı degen ury bolypty. (Alla keshirsin, bul adamnyń aıybyn ashý emes, keıińgi urpaq jadynda júrsin degen nıetpen!). Kúńgeıbaıdyń istemegen urlyǵy qalmapty. Naǵyz baýkespeniń ózi bolǵan desedi jurt. Urlyq isteý – úlken tapqyrlyqty talap etetin is. Jalpy urlyqtyń psıhologııasy asa qıly. Onyń tereń syryna quryq boılamaıdy. Adam urylyqqa joqshylyqtyń kesirinen ǵana urylyqqa boı aldyrmasa kerek. Ol adamnyń janynyń adamǵa kórimbes qaltarysynda jasyrynyp turatyn minez. Keıbiri atadan balaǵa qanmen keletin qasıet. Qazaqta «qan shyqqan ury» degen sóz bar. Bul – bir. Ekinshi, adamnyń qanaǵatsyzdyǵy urlyq isteýge ákeledi. О́ıtkeni, urlyq isteıtin adamdarǵa qarap otyrsańyz tigerge tuıaǵy, syǵarǵa bıti joq kedeı emes az-muz dáýletti keledi.

Urlyq túbi – qorlyq! Árıne urlyqpen tapqan dúnıe mal bolmaıdy. Búgin mal bolǵanymen urpaqqa mıras bolyp ulaspaıdy. Ár kálláǵa Allanyń jazǵan taǵdyr-talaıy bar. Kerisinshe keler urpaqqa jazbaı zaýalyn tıgizedi. Al meniń sanamnyń túkpirinde bir mazaly saýal bar... Alladan basqanyń báriniń eki jaǵy bar. О́mirdiń buljymas zańdylyǵy «jaqsy» men «jamannan» turmaı ma?! Endeshe biz qazaqtyń urlyq isteýdegi psıhologııasyn hám sebep-saldaryn, jaqsy tustaryn qarap kórdik pe?!

Kúńgeıbaıdyń tapqyrlyǵy

 Kúńgeıbaı jalǵandy jalpaǵynan basqan baýkespe maldan mal qoımaǵan ury bolypty. Uranhaılardyń (Ult ataýy) úıir-úıir jylqysyn Altaıdaǵy qazaqtarǵa asyrady. Muny ustap alýǵa  zań-zakon naqty fakt taba almamaı dińkesi quryǵan. Kúńekeń istegen urlyǵyn túlkińiń qardaǵy izin quıryǵymen jasyryp ketetini sekildi jylan jalǵandaı qylady eken. «Júıirikke de bir tomar» degen aqyry Kúńgeıbaıdan seziktengen zań qyzmetkerleri qolyndaryna maı sham alyp izine túsedi. Kúńgeıbaı ońaılyqpen qolǵa túse qoımapty. Bir kúni ortalyqtan tórt saqshy shyǵypty da qulqyn sáride Kúńekeńdi sıraqtan biraq sýryrypty. Ustalyp bara jatqan Kúńgeıbaı saqshylarǵa qıyla ketipti.

– Datym bar. Sózge qonaq!

– Al aıtyńyz,-depti saqshylar.

– Áıelime mal-sul, qasha-qoranymdy durystap tapsyryp keteıinshi,-degen.

Sóıtip aıdaýǵa ketip bara jatqan Kúńgeıbaı báıbishesine aıqaılap:

– Áı, qatyn, úlken eki qora eshteńe emes, kishi qoranyń aýzyn myqtap bekitip júr. Ishinen mal shyǵyp ketetin edi,-degen.

Sonymen Kúńgeıbaı sottalypty. Ol kezdegi tergeý qansha qatal bolǵanymen Kúńgeıbaıdan kóńil kónshiterlik jaýap ala almaǵan. Tergeýshiler kókıtshe timisikilenip Kúkeńniń úı-ishi-balashaǵasyn ospaqtap tergeı bastaıdy. Ádette qazaqta «balaly úıdiń urlyǵy jatpas» deıtin. Al Kúńgeıbaıdyń urlyǵy jatpaq túigili qumǵa sińgen sý sekildi izim-qaıym joǵalyp ketedi. Eresek ekeýi ákesinen ótken ákki tergeýshiniń jaýabynan myqtap sytylady. Endi tergeýshiler kishkentaı balasynan syr sýrypaqtaıdy. Neshe túrli aılamen tergeıdi. Aldaıdy. Urasady. Qorqytady. Tipten Kókeń ózi aıtyp otyr alǵanym ras dedi, úlken aǵań búı dedi, shesheń súı dedi dep suraıdy. Beti búlk etpeıdi, neshe túrli qıǵylyǵyna da qyńq etpeıdi. Jalǵyz jaýaby «kórmedim» deıdi. Sóıtse onyń syry Kúńgeıbaı aıdalyp bara jatqanda áıeline jaqsylap tapsyrǵan «Úlken eki qora eshteńe etpes, kishi qoranyń aýzyn myqtap bekit» degen. Sol eken. Kúńgeıbaı ustalysymen úıdegi áıeli úsh balanyń ásirese kishi balanyń aýzyn myqtap bekitip tastaǵan.

Kúńgeıbaıdyń budan da basqa tapqyrlyǵy kóp desedi.

Myqty bolsań urlap kór...

 Kúńgeıbaı urlapty degen hıkaıa.

Jaz. El jaılaýǵa shyqqan kez. Bir baı Kúńgeıbaımen qońsy qona qalypty. Baı otyryp Kúńgeıbaıǵa aıtatyn kórinedi:

 – Sen ataqqa shyqqan ury dedi. Myqty bolsań meniń qoramdy qoı bastaǵan, talaı boranyń aldynda oıqastaǵan qoıdyń ishinde úlken orserke bar sony urla. Bir shartym bar, dál búgin urla. Qotandaǵy qoı úrikpeıtin bolsyn,-deıdi. Kúńgeıbaıdyń onsyzda kóz jaýyn alyp júrgen orserke edi.

– Maqul,-deıdi de Kúńgeıbaı úıine qaıtyp ketedi. Baıǵa oıyn kerek keshkisin mal qoralanǵan kezde orserkeni ustap, ózi jatatyn úıge alǵyzǵan. Kúńgeıbaıdyń aılaker ekenin biletin baı serkeni óziniń tósegi men onyń tómen jaǵyna ornalasqan kempiriniń tóseginiń ortasyna baılap qoıady.

(Kıiz úıdi kórgen adam biledi, eki tósek tizilip qoıylǵan kezde ortasynda úsh burysh qýys keńistik shyǵady. Serkeni dáp sol araǵa baılaǵan.)

 Al endi urlap kór deıdi de baı jatyp alady. Baı jaı jatpaı álsin-álsin baıqasap kúzetip jatqan. Baı men sereke jata tursyn, endi Kúńgeıbaıdyń aılasyn qarańyz. Kúńgeıbaı urlyq isterdiń aldynda erte jatyp ábden uıqysyn qandyryp alatyn ádetine basyp, eshteńege bas qatyrmaı uıyqtap qalǵan. Jazdyń qysqa tańy bozaryp shyǵystyń jıegi setineı bastaǵanda Kúńgeıbaı turyp  tyshqan ańdaǵan mysaqtaı baspalap baıdyń úıiniń irgesine kelip sıyr bop jaıylyp shóp jula júrip, tyń tyńdaǵan. Myńq etip úre qalatyn ıtiń aýzyn kún buryn alyp qoıǵan. Atyp ákelgen sýyrdyń etin eppen baıdyń ıtine tastaı salǵan da ketken. Muny jep toıattaǵan ıt maı kekirip, quıryǵyn borbaıyna qysqan da bor-bor uıqyǵa basqan. Odan keler qaýip joq. Sóıtip tyń tyńǵan Kúńgeıbaı baıdyń tańǵy tátti uıqyǵa berile bastaǵanyn bilgen. Kúńgeıbaı syqyrlaýyq esiktiń de tilin tapqan... ol qotandaǵy qoıǵa barmaǵan onda orserke jatpaıdy dep jobalaǵan. Kúńgeıbaı mysyq tabandap úıge kirgen. Orserke eki tósektiń ortasynda kúıisin sándep baıdyń tósegine taǵylyp turǵan. Kúńekeńniń aılasyn asyryp, orserkeniń baq etkizip ǵana janyn sýyrǵan...

Sol kezde baı aıqaı salǵan:

– Áı, kempir, serke tur ma qarshy,-degen. Tańǵy uıqy tańdaıyna juqqan bal sekildi báıbisheni tamsantyp jatqan. Kempiri erine-erine jastyqtyń astana tyqqan shyrpysyn izdeı bastaıdy. Sol kezde orserke byrt-byrt kúıseı túsken. Shyrpyny jaǵýǵa eringen kempiri:

– Áı, qaqbas tur ǵoı byrt-burt kúısep,-degen. Baı da qushyrlanyp «Hym» dep aýnap túsken de uıqynyń kelesi serııasyna kirisken. Kempir de tisi joq qyzyl ıegi pysyldap aýany aýyzben úrelep demalyp qorylǵa basqan...

...Kúńgeıbaı orserkeni úıge ákelgen de ústine qylshyq juqtyrmaı sút pisirim ýaqytta járkemdep bitip, qazanǵa sala qoıǵan.

Boz torǵaı tańǵy ánine basa bergende Kúńgeıbaı balasyn jibergen baıdyń túńiligin túr de, atam asqa shaqyryp jatyr de degen.

Túńiligi jarqyryp ashylǵanda baı serkeden aırylyp qalǵanyn sonda kórgen de sandy bir-aq urǵan.

H H H

Kempir shyrpy izdep shyr-pyr bolyp jataqanda sabazyń saspaı eki qoldyń on saýsaǵyn shala búkken de bir birine súıkeı túsken. Quddy serkeniń kúıisin qaıtalaǵan.(О́zińiz de jasap kórseńiz). Baı kempirine seńgen de osylaı orserkeniń orynyn syıpap qalǵan.

Muny urlyq deımiz ba, erlik deımiz be ony oqyrman ózderińizge qaldyrdyq.

Áshkere etý ádisi

 Qazaqtyń bul qaı adam súıer qylyǵy ekenin bileımin bir tamasha qylyǵy bar. Mundaı minez árkim de bar deý de qıyn. Ol ǵajap minezi –  qýanyshty hám ókinishti habardy jetkizý ádisi. Sol ispetti urlyq istegen adamnyń aıybyn áshkere etýi de bir ǵajap. Jalpy Kúńgeıbaı urynyń isi –  qaraý baılarmen bolǵan desedi. О́shikken adamynyń malyna qyrǵıdaı tıgen. Kúńekeń mal ǵana emes basqada turmysyna kerekti zattardy da jymqyryp qoıatyny bar eken. Bir kúni kórshi otyratyn Samarqan degen adam úı salyp jatsa kerek. Úı salyp jatqan Samań tóbege, edenge dep jınaǵan taqtaılary azaıyp qala bergen. Áp, bálem, dáý de bolsa osy Kúńekeńen keldi dep ton tishken de qoıǵan. Bir kúni Samarqan tańǵa jýyq turyp taqtaılaryn baıqastaǵan. Sóıtse Kúńgeıbaı ádetinshe tańǵy tátti uıqynyń kezinde birden-ekiden taqtaı qoltyqtaı ketedi eken. Muny kórgen Samarqan oılanǵan; aıqaı salsam talyp qalyp júrer me, álde óshigip ala jazdaı malǵa maza bermeı qoıyp júrer. Sonyqtan muny basqasha jetkizeıin deıdi de bir taqtaıdy qoltyqqa qysady da Kúńgeıbaıdyń sońyna ilesken. Kúńekeń esh saspastan taqtaılardy úıiniń janyna tastaı bergen de Samarqan da jetken. Samarqan óń túsin ózgertpesten Kúńgeıbaı qoıǵan taqtaıdyń ústine qoıyp jatyp:

– Osy jerge qoıa bereıin be,-degen túk bilmeksigen Samarqan kórshi. Ne derin bilmeı daǵdyrǵan Kúńgeıbaı:

 –  Oıbaı, Sama, bir aǵattyq ketti, ári menen ótken tapqyrlyǵyńa tánti boldym. Budan bylaı senen, seniń úrim-butaǵyńnan synyq shege uralmaspyn,-dep ant sý ishken eken.

Berdibek Soqpaqbaevtiń Boqshabaı urysy

 Jazýshy Berdibek Soqpaqbaev óziniń «Balyq shaqqa saıahat» atty romanynda bir qyzyq epızod bar. О́mirdegi shynaı bolǵan oqıǵaǵa quralǵan tamasha kórkem týyndynyń bir bóliminde ury, jortýylshy Boqshabaıdy bylaı sýretteıdi: «Jortýyl dese kózderi jaınap, arqalary qozyp silkinip shyǵa keletin kókjal jigitteri besnaızada kóp bolǵan. Boqshabaı, Jantaı degen adamdar mine osyndaılar. Elge aty shyqqan batyrlar, ómirde qaýip-qater bolatynyn elep kórmegender.

Boqshabaı da, Jantaı da bul kezde tuǵyrynan taıyp qartaıyp qalǵan...

...Boqshabaı kúdis jondy, býyryl saqaldy, eńgezerdeı zor adam. Alpamsa denesi selkildep, kúrk-kúrk jótelip otyrady. Onysy burynan bar kókjótel. Boqshabaıdyń qolynyń úlkendigi aǵash kúrektiń basyndaı, ári saýsaǵynyń jýandyǵy ketpeniń sabyndaı. Bizdiń aýyldyń eń zor adamy osy.

Baıaǵy jortýyl zamanynń kezinde jurt Boqshabaıdan súraıdy eken:

  –  Báke, siz osy urlyqqa qalaı qoryqpaı barasyz? Kúrk-kúrk jótelińizben barǵan aýylyńyzdy oıatyp, ózińizdi ózińiz ustap beresiz ǵoı?- deıdi eken.

Boqshabaıdyń jaýaby:

–  E, jóteletin men ǵana ma, hóh-hóh! Men sekildi kóksaý mal da bolady. Qoıly aýylǵa barǵanda, hóh-hóh, qoısha; sıyrly aýylǵa barǵanda sıyrsha jótelem, hóh-hóh!

Boqshabaıdyń bunysy shyn sóz ekeni jortýylǵa onymen birge qatysqan adamdar ras deıdi. Qaı maldyń bolsa da daýsyna salyp jótelisi ǵajap deıdi.

Bir ret Bákeń  qalmaqqa urlyqqa barady. Tún. Kózge túrtse kórgisiz qarańǵy. Qalmaqtyń úıiniń tap irgesindegi iri qara qamalǵan qoraǵa kiredi. Itter sezip, sháýildep úre bastaıdy. Qalmaqtar oıanyp, syrtqa atyp-atyp shyǵady. Qoradaǵy maldy tekserip qaraıdy.

Boqshabaı bul kezde qatar shókken eki túıeniń arasyna jata qalǵan eken. Jóteli qurǵyr shydatsyn ba. О́ńeshin jybyrlatyp, tirelip kep qalady. Dál qasynda qalmaqtar júr. Kóksaý Boqshabaı túıe bop jótele bastaıdy. Qalmaqtar eshteńe sezbeıdi.

Qalmaqtar úıine qaıta kirip ketken kezde álgándegi «Kókjótel túıe» qasyndaǵy basqa eki túıeni buıdasynan jetelep taıyp otyrady.»

Jazýshy bul jerde Boqshabaı urynynyń tapqyrlyǵyn sýretteı kele onyń astyndaǵy Jambasqúreń degen atyn da tys qaldyrmaıdy.

«...El ishinde Boqshabaı týraly ańyz kóp bolsa, kúreń at týraly odan da kóp.

Iesi jortýylǵa shyqpaq bop, jınala bastaǵannan-aq kúreń at biledi deıdi. Erttep jatqan kezde birtúrli kóńildi oqyranyp, aýyzdyqty qarshyldatyp shaınap, silkinip, nege de bolsa men daıyn degendeı qalyp bildiredi. Biraz kún sapar shekpeı qalsa boıyna as batpaıtyn Bákeńniń quddy ózi tárizdi. Kózge túrtse kórgisiz qarańǵyda jynys  toǵaıdyń arasymen qoıanjym soqpaq joldy ózi taýyp ótedi. Bir butany sybdyr etkizip, dybys shyǵarǵandy bilmeıdi. Aıaǵyn tyshqan ańdǵan mysyqtaı basady.

Aldyna túsken malǵa ıesi emes, kúreń at ıe deıdi biletinder. Qos qulaǵyn jymqyryp, tistelep, aýylǵa qaraı qýalap aıdap alady. Qashaǵan túgil, odan beter bezegen mal bolsa da kúreń at qutqarmaıdy.

Qaýip tóngen jaǵdaıda Boqshabaı jat dep belgi berse, kúreń at jata qalady eken. Tur degende, atyp turady. Myldyqtyń oqys atylýynan, soıyldaýdan, aıqaı-shýdan úrkip-qorqýdy bilmeıdi.

Jortýylǵa shyqqanda Boqshabaı ózinen góri kúreń atqa kóbirek senedi eken.» (Berdibek Soqpaqbaev «Meniń atym qoja» Almaty «Atamura» baspasy, 2003 j. 168-170 bet.)

(Jalǵasy bar)

Baqytbek Qadyruly