Internet-konferensııa: Názııa Joıamergen(I jaýap)

Qurmetti, oqyrman! Internet-konferensııamyzdyń qonaǵy – «Túrkitildes jýrnalıster qory» QQ prezıdenti, Qazaqstandaǵy Áıel jýrnalıster klýbynyń basshysy Názııa Joıamergenqyzy oqyrmandar suraǵyna jaýap berdi.

saıajan:

orystardyń :”taýyq-qus emes, jýrnalıstıka-ǵylym emes” ,-degen maqaly bar. qazirgi jýrnalıstere qarap tursaq bilimi rasynda taıazdyq tanytyp jatady.jalpy jýrnalıstere oqytalatyn pánderdiń kerektisinen keresizi kóp. bolashaqta jýnalısterdiń kemshiligin betke ala otyryp, jańadan pánder qosý kerek bolsa siz qandaı pánderdi oqytýǵa usynys tastar edińiz?

Jaýap:

«Jýrnalıstıka –  ǵylym emes», «jýrnalısterdi oqytyp qajeti joq» degen saryndas pikirlerdi estigende quddy «dárigerdi oqytyp qajeti joq, baqsy-balgerler aýrýlardy ózderi-aq emdep jazady» degen sııaqty áser etedi maǵan. Ras, jýrnalıstıka ǵylymdarynyń kandıdaty nemese doktory bola almaısyz, biraq jýrnalıstıka – tereń taldaýdy, jan-jaqty izdenisti talap etetin sala. Siz durys aıtasyz, ókinishke qaraı, qazir jýrnalısterge qajeti joq pánder men tek teorııalyq qaǵıdalarǵa súıenetin jaıttar jıi kezdesedi. О́kinishtisi, bul kez kelgen mamandyqqa tán kemshilik. Menińshe, jýrfaktyń birinshi kýrsyna túsken boıda jastarǵa stýdent dep emes, daıyn jýrnalıst dep qaraý qajet. Olardyń moınyna osy jaýapkershilikti artyp, olar sol aýyr júkti shyn sezingende ǵana 4 jyldyń ishinde kásibı biligi men bilimi mol maman retinde qalyptasyp shyǵady. Sońǵy kezderi, ásirese, «Túrkitildes jýrnalıster qoryn» qurǵaly beri stýdenttermen jáne jas jýrnalıstermen tyǵyz jumys isteı bastadyq. Baıqaıtynym, jýrnalıstıkanyń qarapaıym zańdylyqtaryn meńgermegender kóp. Tipti, keıde 3-4 kýrstyń stýdentinen janrlar men olardyń basty talaptaryn surasań, jaýap bere almaı múdiredi. Qoldarynda qyzyl dıplomy bar, ýnıversıtet qabyrǵasynan jańa ǵana shyqqandardyń ózi keıde qarapaıym zametkany jaza almaı qınalady. Jýrnalıstik zertteý, saraptama, reportaj ben satıralyq janlar týraly aıtý artyq. Engizilýi tıis pánderge kelsek, menińshe, tájirıbege basa nazar aýdarý qajet. Sosyn telearnalardan góri, gazet, jýrnal, ınternet saıttarǵa jazýdy talap etken jón. О́ıtkeni telearna kásibı turǵyda shyńdalýǵa asa tıimdi emes. Izdenis pen terleýdi qajet etetin – basylymdar. Sosyn qalyptasyp bolǵan soń telearnalarǵa aýysýǵa bolady. Álbette, týabitti talanttarǵa qatysty emes bul talap.

Turdybek Qurmethan:

Názııa hanym, siz qoǵamdaǵy qazaqqa qatysty kez kelgen máseleden tys qalmaısyz, qazaqqa degen zor qurmetińiz ben adal mahabbatyńyzǵa Alla rıza bolsyn! Al, aldaǵy ýaqytta qandaı josparyńyz bar? Qazir Názııa hanymdy jýrnalıst, qoǵam belsendisi retinde kórip júrmiz, bolashaqta úlken saıasatker retinde kórýimiz múmkinbe?

Jaýap:

Jyly lebizińiz úshin Sizge de Alla razy bolsyn! Negizi Qazaqqa, ultqa qatysty kez kelgen máseleden Sizdiń de tys qalmaıtynyńyzdy bilem. Meniń uǵymymda, árbir azamattyń MENI men ULTTYQ NAMYSYN bólejarý múmkin emes. Ultqa janashyrlyq – urpaǵyńnyń jarqyn keleshegine janashyrlyq. Qara bastyń qamyn kúıttegender men tabanynyń búri joq satqyndar eshqashan ult týraly isterge aralaspaıdy. Ustanǵan qaǵıdasy, maqsaty men muraty bólek olardyń. Armanym, ultqa qyzet etetin uldar kóbeıse eken qazaqta. Saıasatkerlikke kelsek, ómirden bárin kútýge bolady. Eger elge, Týǵan jerge, qarapaıym halyqqa qyzet etýdi násip etetin saıası laýazym bolsa, men qarsy emespin. Tek qolbala saıasatkerlikten Qudaı saqtasyn!

Qýangúl Moldajanova

«Túrkitildes jýrnalıster qorynyń» maqsat-múdesi ne? Naqty qaı sallaardy nazarǵa alady?

Jaýap:

«Túrkitildes jýrnalıster qory» Qoǵamdyq qoryn qurýdaǵy basty maqsat – qazaq, túrik, ázirbaıjan, tatar, qyrǵyz, ózbek, túrkimen, bashqurt, uıǵyr t.b. túbi bir túrki jýrnalısteriniń yntymaqtastyǵyn kúsheıtý, ózara tıimdi seriktes ornatý, jedel aqparat almasý, túrkilerdiń aqparattyq keńistigin qalyptastyrýǵa jáne qazaq jýrnalısteriniń kásibı biligin arttyrýǵa yqpal etý. Byltyr Túrkııanyń Bodrým qalasynda ótken Túrki keńesiniń IV sammıtinde Qazaqstan prezıdenti Nursultan Nazarbaev túrki áleminiń aqparattyq keńistigin qalyptastyrýǵa usynys bildirdi. Júkteletin mindet  – túbi bir túrkiniń tarıhyn, rýhanı qundylyqtaryn, salt-dástúri men mádenıetin nasıhattaý. Elbasy osy maqsatta ortaq telearnaǵa qurýǵa shaqyrǵan. VVS, ál-Jazıra sııaqty álemdi moıyndatqan qurylym bolsa degen. Qoldan keletin sharýa, nege júzege asyrmasqa? Tek nıet pen qulshynys kende túspese. Ásirese, aqparattyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýde, naqty da jedel aqparat alýda túrkilermen birligimiz asa mańyzdy. Biz Túrkııa, Ázirbaıjan, Túrkimenstan men Tatarstan turmaq, murnymyzdyń túbindegi qyrǵyzdar elinde ne bolyp jatqanynan beıhabarmyz. Reseılik BAQ arqyly alamyz. Onda da Reseıdiń jáne aqparatty alǵan BAQ-tyń múddesin kózdeı jazylǵan derekter qolymyzǵa tıetini. Qazaqtyń, Qazaqstannyń múddesine, baýyrlas túrki elderdiń saıasatyna qarsy kelýi múmkin. Biraq oǵan bas aýyrtpaımyz, orysshadan tarsyldatyp qazaqshaǵa aýdaramyz da, astyna ózimizdiń aty-jónimizdi sart etkizemiz. Aqparattyń ras-ótirigin tekserýdi talap etetin basshy az. О́ıtkeni olardyń da basy aýyrmaıdy. Eki jyl buryn Stambuldyń Taksım alańynda bolǵan oqıǵa týraly Qazaqstannyń jýrnalısteri reseılik BAQ-tan aldy. Orystar ne jazsa, sony aıny-qatesiz kóshirip basty. Túrkııaǵa tikeleı shyǵyp, jaǵdaıdy suraǵandar az. Mundaıda shet tilin bilý de asa mańyzdy ekeni belgili. Tym quryǵanda aǵylshynsha bil. «Túrkitildes jýrnalıster qoryn» qura otyryp, biz túrkilermen qatar óz qandastarymyzǵa, ıaǵnı, qazaq jýrnalısterine basa nazar aýdaramyz. Áleýmettik jeliler arqyly baıqap júrseńiz, keıingi kezderi qazaq jýrnalısterge arnalǵan semınar-trenıng, sheberlik sabaqtaryn júıeli de jıi ótkizýdi qolǵa aldyq. Biz álemdik deńgeıge umtylǵan qandas áriptester kóp bolsa deımiz. «Túrkitildes jýrnalıster qory» Qoǵamdyq qorynyń janynan Qazaqstandaǵy Áıel jýrnalıster klýby, Jas jýrnalıster klýby quryldy. Olardyń maqsat-múddesi de Qordyń ustanǵan baǵytymen úndesedi.

Araı:

Qazaqstandaǵy Áıel jýrnalıster klýbynyń basshysy ekensiz, os klýb týraly aıtyp ketseńiz, qandaı maqsatta quryldy? qandaı áreketter jasalyp jatyr? Aralaryńyzda qandaı máseleler talqylayp neler jasalady? Qazaq jýrnalıstıkasy úshin klýb ne istep jatyr?

Jaýap:

Araı, qazir Qazaqstan baspasózinde ǵana emes, jalpy álemdik jýrnalıstıkada qyz-kelinshekterdiń salmaǵy basym. «Jýrnalıstıka – erlerge arnalǵan mamandyq» degen uǵym qazir eskirgen. Esesine, anaý-mynaý saıasatkerińniń mysyn basatyn qalamy qarymdy jýrnalıst áıelder kóbeıdi. Qazaqstandaǵy Áıel jýrnalıster klýbyn qurǵandaǵy maqsatymyz da qazaqtan shyqqan jýrnalıst qyz-kelinshekterdiń bilimi men biligin, kásibı sheberligin arttyrýǵa úles qosý. Qazir Klýb Qormen birge birneshe tegin semınar-trenıng, sheberlik sabaqtaryn ótkizdi. Jýyrda ǵana túrki aqparattyq keńistigin qalyptastyrý, qazaq jýrnalısteriniń kásibı birligi men biligin kóterý taqyrybyna áriptesterdi jınap alyp, keleli keńes ótkizdi. Sharaǵa «Aqıqat» jýrnalynyń Bas redaktory, belgili jýrnalıst Amanhan Álimuly aǵamyz, «Ulan» gazetiniń basshysy Juldyz Ábdilda, «Jas qazaq» gazetiniń jaýapty hatshysy Gúlzat Nurmolda, qazaq jýrnalısteriniń quqyǵyn qorǵaýda talaı áriptestiń alǵysyna bólingen, «Ádil sóz» halyqaralyq sóz bostandyǵyn qorǵaý uıymynyń ókili Ǵalııa Ájenova t.b. qatysty. Sonymen qatar Klýb músheleri túrki elderimen yntymaqtastyq ornatýǵa kirisip ketti. Jýyrda ǵana Túrkııanyń Bursa, Inegól, Stambul qalalarynda bolyp, ondaǵy túrik áriptestermen seriktestik ornatyp qaıtty. Buıyrtsa,     bıyl mundaı saparlarymyz jıileıdi.

Aıgerim Sydybaeva:

Názııa hanym, Qazaqtyń mańdaıyna bitken aıaýly qyzdarynyń birisiz, biregeı jýrnalıstsyz, saıası máselelergede ún qosyp jatasyz, jalpy áıel adamnyń saıasatpen aınalysyp, tipti prezıdent bolyp el basqarýyna qalaı qaraısyz? О́zińizdi bolashaqta prezıdent, bolmasa basqada joǵary laýazymdy orynda elestete alasyzba?

Jaýap:

Rahmet, Áıgerim! Alla razy bolsyn. Menińshe, eger Qazaqstannyń árbir azamaty laıyqty qoǵamda ómir súrgisi kelse, Otanǵa paıdaly istermen aınalysýǵa mindetti. Saıasatkerlik te sol sııaqty. Jalpy qazaq ózge ulttarǵa qaraǵanda, qyz balalaryn erkin ósirgen. Beti-aýzyn tumshalap, párenje kıgizip, kópshilik ortadan oqshaý ustamaǵan. Qazaq qyzdarynyń jigerli de ór rýhty bolyp ósýi sondyqtan. «Jaý shapty» dep attandaǵan sátte atqa jaıdaq mine sala, erlermen birge dushpanǵa qasqaıa qarsy turǵan da – qazaq qyzdary. Abyroı men ardy, uıat pen namysty ólimnen kúshti dep sanaǵan qazaq qyzdaryna qyryq úıden tyıý bolǵan. Tekti atanyń urpaǵynan taraǵan Analardyń arasynda el basqarǵandary barshylyq. Demek, aqyly kórkine saı qazaqtyń sulýlary sýyrylyp shyǵyp, el basqaryp jatsa, tańǵalmaımyn. Biraq solardyń ornyna ózimdi qoıa almaımyn. El basqarý – meniń maqsatym emes qazir. Jýrnalıstıkaǵa, ultty damytýǵa qatysty josparlarym men jobalarym kóp. Solardy júzege asyrsam deımin. Memleket pen ultqa qyzmet etetin er azamattar barshylyq, solarǵa senip tapsyrǵan jón.

Dárıǵa:

Sizdi bilikti jýrnalıst, ultshyl túlǵa retinde jaqsy tanımyz, al otbasynda qandaı áıel, qandaı anasyz?

Jaýap:

Otbasynda kádimgi áıel, kádimgi anamyn. J Dalada qalamdy qarý etsem, úıde qolymnan qazanym túspeıdi. Kir jýý, ydys, tamaq, úı tazalyǵy bári meniń moınymda. Balalarym men pisiretin baýyrsaq, tátti toqash, tort pen bálishke úırengen. Mánti, palaý, laǵman, buqtyrylǵan taýyq pen túshpara – balalarymnyń súıikti asy. Sońǵy kezderi pechene jasaýdyń qas sheberi bolyp aldym. )))) Vanıldi, kokos qosylǵan, shokoladty ne jańǵaqpen... Internet aman bolsyn, balalar tańerteń mektepke, balabaqshaǵa ketip bara jatyp, tapsyrys beredi. Keshke deıin sol tapsyrys daıyn turýy kerek. «Maqala jazam, kezdesýim bar, jýrnalısterge shara ótkizetin edik» degen syltaý ótpeıdi mundaıda... Sabaqtaryn qadaǵalaý, mektepte muǵalimdermen kezdesý, ata-analar jınalysyna barý da meniń moınymda. Keıde áıelderge de tán qýlyq ta qajet. Altynshy synyptaǵy úlken ulymnyń sabaǵyna ákesi kóbirek bólýi úshin sońǵy kezderi ata-analar jınalysy bolatyn kúni «aýyryp qalatyndy» shyǵardym. J Minzi tentekteý, anaý-mynaýdy moıyndaǵysy kelmeıtin ulym jınalystan keıin mindetti túrde ákesiniń adynda esep beredi. Sońǵy kezderi kúndeligi beske tola bastaýy da sonyń arqasynda. Áıeldiń muraty men maqsaty – arqasúıer azamatynyń tútinin tútetip, urpaǵyn jalǵastyrý. Al Ananyń mindeti – balasynyń boıyna ulttyq qundylyqtardy sińire otyryp, tártipti de meıirimdi, aqyldy da ımandy, bilimdi de bilikti etip tárbıeleý. Allaǵa shúkir, ózim tańdap, súıip tıgen azamatymnan úsh balam bar. Tuńǵyshym Nurahmetim bıyl birinshi múshelin toltyrady, eki uldyń ortasyndaǵy qyzǵaldaǵym Altynaıym segizge tolady, al kishi ulym Asqarym beske aıaq basady. Úsheýi -  úsh túrli álem. Úsheýiniń minezi úsh túrli, talǵamy men qyzyǵýshylyqtary da. Alaıda, úsheýine de qoıylatyn talap bir: tek qazaqsha sóılesý, kitapty kóp oqý, sabaqty jaqsy oqyp, elińdi, rýyńdy bilý, QAZAQ ekenińdi umytpaý, ótirik aıtpaý, bireýdi jamandamaý, qyzǵanbaý jáne kúndemeý, adamdardy bóle-jaryp, alalamaý, synyptaǵy barlyq balamen dos bolý, qınalǵandarǵa kómektesý, «óle jegenshe bóle jeý» t.b. Iаǵnı, bizge bala kúnimizde áke-sheshemiz neni úıretse, biz de balalarymyzǵa sony sińiremiz. Meniń sharýalardan sharshaǵanym nemese qınalǵanym esiktiń syrtynda qalady. Otbasyndaǵy bereke men birlik eń aldymen áıeldiń sabyry men aqylyna tikeleı baılanysty. Qazir qıt etse, tórkinge qaraı tura shabatyn kelinder kóbeıgen. «Qaıtyp kelgen qyz jaman» degen atalardyń naqyly adyra qalǵandaı. Úı ishindegi áńgimeni sheshesine sońǵy jańalyqtaı asyǵa jetkizetinder de barshylyq. Ne bolǵanyn aıtyp, kúndelikti esep berip otyratyn kelinderimdi kórgende shydamaı keıde aqyl aıtam: «Otbasyń – seniń qorǵanyń, alynbas qamalyń. Onyń ishindegi syr syrtqa shyqpaýy kerek, tórkinińe de muń shaǵýdy ádetke aınaldyrma» dep. «Basyna tartsań, aıaǵyna jetpeıtin» qý tirshiliktiń kesirinen urys-keris jıilegen shańyraqtarda. Biraq qoldyń kirine bola bet jyrtyspaýǵa tyrysý kerek. Balalar bar jerde joldasymyz ekeýmiz bir birimizge qatty sóılemeýge tyrysamyz. О́ıtkeni bala psıhologııasy shań-shuńdy, aýyr sózderdi kótere almaıdy. Árbir Ana balasyn jamandyqtan, keri áser etetin jaǵymsyz energııadan qorǵaıdy ǵoı.

  Móldir Keńes:

Qazyrgi kóshi qon máselelerine qalaı qaraısyz? oıdaǵydaı júrip jatyrma? shettegi jáne shetten kelgen qandastaryńyzǵa kózqarasyńyz qandaı?

Jaýap:

Bastapqyda qarqyndy kósh tońtańqyrap qalǵany belgili. Memlekettiń saıasaty shettegi qazaqtardy barynsha kóptep elge, Atajurtqa tartýy tıis. Ásirese, orystanyp ketken soltústik aımaqtarǵa oryssha bilmeıtn qandastardy shoǵyrlandyrsa, az ýaqyttyń ishinde aq qazaqylanyp shyǵa keledi. Men álbette, oralmandarǵa, shetten kelgen qandastarǵa jaqsy kózqarastamyn. Adam óz baýyryn, qandasyn jek kórýi múmkin emes qoı. Keıde shekara syrtynan kelgen qazaqtardy qyjyrtyp, keketkisi, arandatqysy keletinder kezdesedi. Ondaılardyń betin qaıtaryp tastaımyn birden. Oralmandarǵa oń kózben qaraı almaıtyn «syńarjaqtar» bılik basynda kezdesse, tipti jaman. Sosyn Qazaq eline kelgeli jıyrma jyl ótse de, qolynda QR azamaty degen tólqujaty bolsa da, «oralman» dep aıdar taǵý durys emes. Olardyń bári belgili bir kásipti meńgergen, saýda men sharýaǵa myǵym keletindikten, kóre almaýshylyq ta baıqalyp qalatyn sııaqty ishimizde. «Oralman» statýsy – ýaqytsha qubylys. Qolyna tólqujat tıgennen keıin ol qandas oralman emes, QAZAQSTAN AZAMATY! Biz oıratqa, shúrshitke qıǵan osy mártebeni elin, Atajurtyn ańsap jetken baýyrǵa qıǵymyz kelmeıdi. Bul durys emes! Keıde qazaqqa qarsy jumys isteıtin bir jymysqy top shetten kelgen qandastarǵa bizdi aıdap salyp, ishten iritkisi keletindeı áserde qalam.

Beıbit:

Sálemetsizbe! sizge shyǵarmashylyq tabystar tileımin! О́zińiz bir talaı aqparat quralynda jumys jasaǵan ekensiz, sizge eń jaqyn bolǵan, kózińizge ystyq, kóńidlińizge qymbat jumys orynyńyz qaısysy?

Jaýap:

Rahmet! J Ár sekýndym, ár mınýtym ótken mekender maǵan tek jaqsylyq syılady. Jaqsy adamdarmen tanystym, jaqsydan úırendim,jamannan  jırendim, tájirıbe jınaqtadym. Sondyqtan qyzmet etken ár redaksııa maǵan óte ystyq.

Ilelik Qazaq:

21-ǵasyr aqparat soǵys ǵasyry, al osy soǵys maıdanynda bizdiń aqparat quraldary qanshalyqty daıyn? neden utyp, neden utylyp kelemiz?

Jaýap:

Aqparattyq soǵysqa bizdiń BAQ daıyn emes, qazirdiń ózinde ese jiberip jatyr. Otandyq ónim, baǵdarlamalar, kórkem fılmder joqtyń qasy, keleshek urpaq qazaqqa «úsh qaınasa, sorpasy qosylmaıtyn» sheteldik serıaldarmen sýsyndap ósýde. Iаǵnı, sanalar ýlanýda. Dabyl qaǵýdan kende emespiz, tek estıtin qulaq joq. Qazaq qoǵamynyń qazaq jáne orystildi bolyp ekige bólinýi – basty kedergi. Oryssha jazatyn áriptester «jylý berilmeı qaldy», «sý qubyry jarylyp ketti», «tegin dári bermeı jatyr» degen saryndas «otbasy, oshaq qasylyq» taqyryptardan asa almasa, qazaq jýrnalısteri ulttyq jáne memlekettik ıdeologııa, terrıtorııalyq tutastyq, ulttyq qaýipsizdik, til, dil, din, tarıh pen rýhanı qundylyqtar sııaqty el irgesiniń berik bolýyna yqpal etetin taqyryptardy kóteredi. Álbette, jýrnalıstiń basty mindeti – qoǵamdy aqparatpen qamtamasyz etý. Biraq dál qazirgideı almaǵaıyp zamanda memlekettik máseleler asa mańyzdy. Ári áleýmettik máselelerge qumar áriptester kóbinese óz redaksııalarynyń saıasatymen úndesetin aqparatty ǵana beredi. Qazaqstanda habar taratady, lısenzııasyn Qazaqstannan alǵan biraq ózge eldiń soıylyn soǵatyn telearnalar men basylymdar, Internet portaldar men saıttar bar. Menińshe, Ulttyq qaýipsizdik qyzmetindegiler Qazaqstannyń memlekettik saıasatyna qarsy áreket etetinderdi tezge salýda belsendi bolýy tıis.

 Aıajan:

Jýrnalıstıka salasy áıel adamdarǵa aýyr keleme? aldaryńyzdan túrli kedergiler shyqqanda názik jandylar qınalyp qalmaıma?

Jaýap:

Kez kelgen mamandyqtyń ózine tán aýyrtpalyǵy men qıyndyǵy bar. Jýrnalıstıka jynys talǵaaıdy. Qazir áıel jýrnalısterdiń kóbeıýi – sonyń dállleli. Kedergiler bolǵan, bar, bola beredi. О́mirdegi sııaqty. Kúres arqyly, jyǵylyp, súriný arqyly qatelikterden sabaq alý arqyly kúsheıedi adam. О́z basym jýrnalıst mamandyǵyn tańdaǵanyma, jýrnalıst bolǵanyma qatty qýanamyn. Kásibimdi adaspaı tapqanyma shúkir deımin.

Turar:

“Qazaqstandaǵy Áıel jýrnalıster” klýbynyń basshysy retinde myqty áıel jýrnalıster kimder dep bilesiz?

Jaýap:

Nebir myqty jýrnalıst kelinshekter bar. Kásibı turǵyda kez kelgenmen básekege túse alatyn, tipti, shań qaptyryp ketetin. Biraq eshkimdi atyn atap, túsin tústemeımin. Maǵan basqalar ishteı renjip qalatyny anyq. J

 Danııar Ermek:

Saıasatqa jaqyn júretin jýrnalıssyz, sizge kedergi jasaǵandar, turmysyńyzǵa, ómirińizge qaýyp tóndirgender boldyma?

Jaýap:

Joq, bolǵan emes, bolmasyn dep tileımin.

Jarqyn Asýbaev:

Túrkiler bir odaqqa uıysa alama? «Túrkitildes jýrnalıster qory» osy maqsatta jumys isteıme?

Jaýap:

Túbi bir túrkiniń jumyla judyryq bolýy qıyn qazir. Túrli kedergiler, syrtqy kúshterdiń yqpaly, ishki túsinbeýshilikter, keıbir memleket basshylarynyń jeke bastaryna tán ambısııalary, jaǵrapııalyq qıyndyqtar t.b. «Túrkitildes jýrnalıster qorynyń» basty maqsaty – túrki jýrnalısteriniń birligin qalyptastyrý.

Ǵalym:

Byltyr osy ýaqytta Muhtar Taıjan saıasattan ketip edi, ol kisi saıasatqa qaıta oralýy múmkinbe? qabarlasyp turasyzdarma?

Jaýap:

Muhań, Muhtar Taıjan – men qatty syılaıtyn, qadirleıtin tulǵalardyń biri. Ultqa, elge sińirip jatqan eńbegi mol. Sol úshin de syıly kópshilikke. Al saıasattan nege ketkeni, qaıtyp oralý ne oralmaýy týraly suraqty Muhańnyń ózine qoıǵan jón. Habarlasyp turamyz, ásirese, ultqa, Qazaq qoǵamyna qatysty máselelerdi telefon arqyly aqyldasamyn. Keıde maǵan aqylshy aǵa retinde keńes suraımyn.

Ushqyn:

Soltústik óńirlerdiń aqýaly sizdi alańdatama? Ol jaqta Qazaqqa toltyrý úshin ne isteý kerek?

Jaýap:

Qazir soltústik aımaqtardy qazaqylandyrýǵa qatysty mmemlekettik baǵdarlama júzege asyrylýda. Ońtústik aımaqtardan sol jaqqa qonys aýdarǵandarǵa jeńildikter bar. Soltústiktegi joǵary oqý oryndaryna jyl saıyn arnaıy qosymsha granttar bólinip, jastarǵa jaǵdaı jasalady. Bul qazaqylandyrý saıasatynyń alǵysharttary. Endi shekara syrtynan keletin qandastardy da sol soltústik aımaqtarǵa kóptep shoǵyrlandyrý qajet.

(Jalǵasy bar)