Qazaqstanda qarttardyń quqyǵyn qorǵaıtyn zań joq

Qart adamdardy kútý, olarǵa jaqsy jaǵdaı jasaý degendi aýyzǵa alǵanda biz «qolyn jyly sýǵa malyp» úıde otyrsa boldy ǵoı, odan artyq ne kerek dep oılaımyz. Keıde tipti kesirlikpen «asaryn asady, jasaryn jasady, otyrsyn endi úıinde, balalarynyń tileýin tilep» dep bir-aq kesemiz. Al beli uıyp, aıaǵy sal bolyp, basy qańǵyryp, túrli oılardyń tutqyny bolyp qalmas úshin bir mezgil olardy qoltyǵynan alyp, taza aýaǵa shyǵaryp áńgimelesý, jaqsy kóretin án-kúıin birge tyńdasyp, áńgimelerine, aqyldaryna qulaq túrý degendi eske almaımyz. О́stip kóńil bólip otyrsaq, olardyń jastary da uzara túsip, densaýlyqtary da jaqsaryp, bala-shaǵasynyń, aǵaıynnyń, eldiń amandyǵyn tilegen batalary da arta túser edi. Parlament Májilisiniń depýtaty Tursynbek О́mirzaqovty keıde tańerteńgi mezgilde 90-ǵa kelip qalǵan anasyn qoltyqtap, jaıaý qydyrtyp júrgenin kórip tánti bolasyń. «Qoly tımeıtin adam» izdeseń naq osy kisini aldymen ataýǵa bolar edi. Ol Májilistegi zań jobalaryn talqylaýǵa ekonomıka ǵylymynyń doktory bolǵandyqtan belsene qatysady, bilikti usynystaryn jasap, oıly pikirlerin qosady, onyń ústine halyqtyń túrli muqtajyn kóteretin depýtattyq saýaldardy da kóp jasaıtyn depýtattyń biri osy. Qala berdi qazir áıeliniń basqarýyndaǵy jeke bıznesine de baqylaý jasap otyrady. Osyndaı, tolyp jatqan mańyzdy jumystaryna qaramaı Tókeń 90-daǵy anasyn qoltyǵynan alyp, qydyrtýdan jalyqpaıdy... Mine, osy depýtat Májilistiń sońǵy otyrysynda Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenovaǵa depýtattyq saýal joldady. Saýaly qart adamdardyń ýaqytyn kóńildi, belsendi ótkizý máselelerin sheshýge baılanysty boldy. Bizdiń halqymyzdyń 10 paıyzy zeınet jasyndaǵy adamdar eken. Al endi osylardyń quqyn qorǵap, jaǵdaıyn jasaý týraly birde-bir zań joq kórinedi. Ras bizdegi «Zeınetaqy týraly», «Uly Otan soǵysynyń ardagerlerimen olarǵa teńestirilgenderge jeńildikter berý týraly» jáne t.b. zańdar men aktilerde olardyń quqy birshama ústirt shalynyp ketedi. Qala berdi Prezıdent talap etkende, Respýblıkalyq ardagerler alqasy qozǵaǵanda, «Dúnıejúzilik qarttar kúninde» bir rettik, jarym rettik kómekter berilip, syılyqtar jasalyp, konsertter qoıylyp jatady. Alaıda turaqty bolmaǵandyqtan bular qarttardy úzilissiz qoldaý dep aıtýǵa bolmaıdy. Sondyqtan depýtat basqa da damyǵan elderdegi sııaqty qarttar týrly arnaýly zań ázirlenip, olardyń demalysyn, boı jazyp qydyrýyn, kóńil kóterýin t.b. uıymdastyratyn arnaıy quqylyq normatıvtik qujat qabyldaýdy usyndy. Shyn máninde, búgin qarttyqty oılamaı shapqylap júrgenderdiń bári erteń qartaıyp, osyndaı zańǵa muqtaj bolaryn búgin at ústinde júrgende oılaǵany durys-aý. Dana qazaq úsh daýasyzdyń biri – Kárilik ekenin qatty eskertti emes pe? Endeshe ózimizdi qartaımaıtyndaı kórmeıik, kárilikti qoldaıtyn, quptaıtyn, belsendi demalystaryn uıymdastyratyn arnaıy zań qabyldaıyq degiń keledi. Mundaıdy órkenıetti elderdiń bári áldeqashan qabyldaǵan. Máselen, Fransııa, Germanııa, Izraıl jáne t.b. elderde mundaı quqylyq qujattar baıaǵydan beri bar. Onda kári adamdardyń medısınalyq kómekke asa zárý ekendigi de eskerilgen. Sondyqtan gerontologııa (qarttyq týraly ilim) men gerıatrııa (qart adamdardy emdeý) ǵylymdaryn damytý da qarastyrylǵan. Bizdiń maqtap júretin «Salamatty Qazaqstan» baǵdarlamamyzda bular ústirt qana shalynǵan. Polıklınıkalardyń bárinde gerontolog bolý kerek delingenimen olar da jetpeı jatady. О́ziniń saýalynda depýtat mazmundy qarttyqqa eń basty qajettilikteriniń biri – ózara, nemese sózderine qulaq túretin jastarmen áńgimelesý deıdi. Sondyqtan qarttar klýby qurylyp, bir mezgil oǵan baryp tursa, aqsaqaldarymyz ben apalarymyz bir jasap qalar edi-aý deıdi ol. Mysal úshin qarttar klýby uıymdastyrylǵan jerlerdi, olardyń kórkemónerpazdar ujymdaryn atap, oǵan qatysyp júrgenderdiń júzi jarqyn ekeni birden baıqalatynyn da aıtyp ketipti. Kárisin syılaýda óz ónegesimen de úlgi kórsetip júrgen depýtat osylaı deıdi. Al endi mınıstrimiz buǵan ne der eken?

Serik ELEÝ, sarapshy