Erbolat Ábikenuly. Jeltoqsan yzǵary (Áńgime)

"Esimdi jıǵanda Janardy álgi maı bas orys qardyń ústinde julmalap jatyr eken. Súzilip túsken kóshe shyraqtarynan barlyǵy anyq kórinip tur. Aq baltyr, aq bókse kózime birden shalyndy. Appaq qardyń ústinde, appaq Janarym bylǵanyp barady. О́zim julmaq tur ǵoı ıiskeýge qımaǵan appaq gúlim nájiske batyp barady. Somadaı kápir taqymyna basyp alyp nyǵyzdap janshıdy-aý kelip, Janarym jantalasa typyrshıdy».

Avtobýstyń ishi sıyr oqyralaǵandaı dúrligip ketti.

– Mynaý alqash qaıdan paıda bola ketti eı, ózi.

– Qusyǵy netken sasyq edi kápirdiń.

– Uıat-aı, á.

– Smotret protıvno!

– Vygonı ego!

Eńgezerdeı eki orys súrepeti ketken bomjdy aldyńǵy jaqtan eki qulaǵynan ustap sýyrdyń aıǵyrynsha shyńǵyrtyp súırep alyp shyqty da artqy esikten laqtyryp jibermekshi bolyp edi. Úlgire almady. Avtobýs qozǵalyp ketti. Búıirden yńq-yńq etkizip eki tepti de, eń artqy qatarda otyrǵan meniń qasyma laqsha laqtyrdy.

Janyma dik etip ornyqty. Jópeldemede ne isterimdi bilmeı qaldym. Aqtarylǵan qaryn sasyǵan mynaý bomjdyń ıisi qolqamdy qaýyp murnymdy bastym. Kózderi óletin qoı kózdenip tóńkerilip otyrdy da qaldy. Júzi bir aǵaryp, bir surlandy. Artynsha búıirin basyp «Al..la..a..aı!» dep yńyrandy.

О́zderinde bomj joqtaı orystar aýzy jabylmaı qarǵanyp-silenip jatyr. Jıirkenip áreń otyrsam da namysqa tyrtysyp bomjdyń qasynda qaqqan qazyqtaı otyrdym da qaldym.

«Al..la..a..aı!»,- dep taǵy yńyrandy. Sosyn jan bite bastady. «Ittiń balalary-aı, sender-aq túbime jetetin boldyńdar ǵoı!» Ashtyq dep atamdy ákettińder. Soǵys dep ákemdi ákettińder! Ol az bolǵandaı «Jeltoqsan» dep áıelimdi ákettińder. Meni múgedek ettińder! Ittiń balalary» dep bar daýysymen aıǵaı saldy. Avtobýs ishi siltideı tyndy. «Jeltoqsan» degenge qulaǵym eleń etip oǵan moınymdy burdym. «Baýyrym», - dedi, jelkeme qolyn artyp. Kómirdeı qoly temirdeı qatty eken. Men qozǵala qoımadym. Dombyǵyp isingen qabaqtyń ary jaǵyndaǵy jasaýraǵan jasty janarynan  ashy shyndyqtyń, júıkesin mujyǵan kimdiktiń jatqanyn sezdim. «Baýyrym, bilesiń be?» taıaqtan dúrdıgen jaraly erinderin tilimen jalap qoıyp kósile sóıledi. «Myna ıttiń balalary ǵoı meniń tánimdi de, janymdy da jaralaǵan. Han ómirine bergisiz baqytty ǵumyrymdy bir-aq kúnde tas-talqan etti ǵoı! Sen bilesiń be? Ol tún men úshin ómirimdegi eń baqytty ári eń baqytsyz tún edi, ólip – qushyp súıgen ǵashyǵym, aspandaǵy juldyzym, jerdegi qyrmyzym, kóldegi qundyzym Janar ekeýmiz úılený toıymyzdyń búkil ábigerligin endi ǵana aıaqtatqanbyz. Búgingi túnniń qarasyn batyrsaq, erteń toıymyz. Baqyt bizdi kútip tur. Nekemizdi qıdyra salyp KazGÝ qaıdasyń dep Esentaı ózenin boılaı taldardyń arasymen joǵary qaraı jubymyz jarasa tartyp kele jatqan betimiz.  Ekeýmiz KazGÝ-den aspırantýrany bitire salysymyzben sonda bildeı aǵa oqytýshy bolyp ornalasqanbyz.

Ol kún dál búgingideı qatýly, shyńyltyr aıaz edi. Tańdaıyń muzdap, demiń keńsirigińde, túkirigiń aýzyńda qatýǵa shaq qalǵan. Aspan túnerip turǵan. Dymqyl syz betińdi shymshıdy. Qarańǵylyqty paıdalanyp sonsha jyl mahabbat besiginde birge terbelsem de jaqyndaýǵa batpaǵan  sulý Janarymdy belinen batyldana ıkemdedim. Janarym uıań júzi bal-bul janyp tońǵany ma? Joq boıyndaǵy tylsym sezimniń býyna mastandy ma? Bilmedim. Qunysa túsip qushaǵyma ıkemdele berdi. Ernine ernim jaqyndaı bergen edi «Úıge barǵan soń» dedi sybyrlap, aýzyn basa tómen qarady. Oń aıaǵynyń ushymen qar tepkileı qaldy. Ilgeri jyljydyq. Úıge jetýge asyǵyp kelemiz. Bul tún bizdiń tún edi. Bul túnde jaǵylǵan árbir shyraq biz úshin edi. Bul túnde aıtylǵan árbir án, jaınaǵan ár juldyz biz úshin edi. Soǵylǵan shapalaq, álemniń shattyǵy bul túni biz úshin edi. Men solaı oılaǵam. Kenet qarsy aldymyzǵa  bir qazaq soldat jetip keldi de: «Tez qashyńdar! Qansha tez bolsa, sonsha jaqsy, qap, áttegen-aı!» -  dedi de lyp etip tal qarańǵylyǵyna súńgip ketti.

Esimnen shyǵyp ketkenin endi sezdim. Stýdentter alańǵa jınalyp jatqan edi-ǵoı! Qalaı umyta qaldym. Men de sonda bolýym kerek edi. Toıdyń qabattasa qalǵany. Sol túni áıgili «Jeltoqsan kóterilisiniń» ekinshi kúni-tuǵyn. Saqtanyp-aq kele jatyr edim, qalaısha alshańdaı qaldym?! Abaılaý kerek edi. Keri buryla bergen edim, úlgirmedim. «Toqta!» - dedi ashy daýys, tasyr-tusyr júgirip jetti de, quraldy tórt jendet jan-jaǵymyzdan qorshaı qalysty. О́zderi ıtshe timiskilengenimen qoımaı, taıynshadaı  qasqyr ıt jetelep alypty. Kózderi tuzdaı tórt orys.

– Narkoman dedi, bireýi myltyqtyń dúmimen mańdaıyma qoıyp ketip. Jabyla ketti, ekeýin uryp qulattym. Tórt jigit úlgirte me? Qolynda temirdiń synyǵy joq men baıǵusty búrkitshe sheńgeldedi de, qolymdy tyrtystyryp kózirlep tastady. Iti tirsegimnen aıamaı qapty. Janar jan ushyra shyńǵyryp kelip meni bas salǵan edi. Maı bas orys qolań shashynan eki orap ustady da, shyqshytynan bir qoıyp sylq etkizdi.

Eki qulaǵym tyrs etip biteldi, tóbe quıqam shymyr ete tústi. Bas súıegimdi kelige salyp janshyp-janshyp jibergendeı shyńyldap ketti. Eki kózimniń asty túıilip aýyra qaldy, bar daýysymmen baqyryp jiberdim. Maı bas orysty tumsyǵynan mańdaıymmen kelistirip otyryp perdim-aı sáti kelip. Qasqyr ıti jambasymnan qyrshı tistedi. Qara qusymnan zildi soqqy tıdi. Bireý kóz aldyma sansyz usaq juldyzdardy ákelip shashyp jibergendeı boldy. Tilimdi jutyp qoıǵandaı kúı keshtim, tamaǵym bitip bara ma?! Kúıip bara ma, áıteýir únim shyqpady. Esimnen tanyp bara jattym.

Esimdi jıǵanda Janardy álgi maı bas orys qardyń ústinde julmalap jatyr eken. Súzilip túsken kóshe shyraqtarynan barlyǵy anyq kórinip tur. Aq baltyr, aq bókse kózime birden shalyndy. Appaq qardyń ústinde, appaq Janarym bylǵanyp barady. О́zim julmaq tur ǵoı ıiskeýge qımaǵan appaq gúlim nájiske batyp barady. Somadaı kápir taqymyna basyp alyp nyǵyzdap janshıdy-aý kelip, Janarym jantalasa typyrshıdy».

Bomj suńqyldap jylady. Sosyn oqys maǵan jalt qarap: «Sen aıtshy, búgin qandaı kún dedi? – dedi, jas shımaılaǵan júzin aqjem bolǵan bas kıimimen súrtip jatyp. Men únsiz basymdy shaıqadym. «Sender aıtyńdarshy!» - dep aqyryp qaldy. Eshkim jaýap qatpady.

«Búgin 16 jeltoqsan, bilesiń be?!». О́z basyn ózi tópeshtedi. Tisin qaırady. Shyqyrlaǵan dybysy júregimdi qajap jatqandaı. Uıalǵanda kirerge tesik taba almadym. Átteń, mynanyń qorlyǵyn-aı dál qazir qolyma qural berse aldyńǵy shepke aıanbaı attanyp-aq keter em.

 - Sen jarymessiń, -  dedi maǵan judyryǵyn túıe.  – Jarym esiń bar, jarym esiń joq, sebebi mıyńnyń jartysyn mynalar bildiritpeı jep alǵan. Al qalǵan jartysyn ıtterine saqtap otyr. Barlyǵyń jarymessiń! Kópshilikke qaraı qolyn sermedi. Barlyǵyń máńgúrtsiń! Qazaqsha aıtyp turmyn. Jaqsylap esitińder! – Maǵan moınyn buryp: «Baýyrym, bilesiń be? Bular qazaqshany senen artyq biledi. Kórdiń be, qyzaraqtaı qalǵanyn». Qoınynan bir bótelke araq alyp shyqty.

   – Ishesiń be?

–  Joq, aǵa, namaz oqýshy em.

–  Durys, sen ishpeı aq qoı! Odan da maǵan duǵa tile. Myna shashty kórdiń be?

– Kórdim, aǵaryp ketipti.

– Durys aıtasyń. Shash degen aq sóńke. Myna shash sol túni-aq aǵaryp ketken. Al júrek sol túni qaraıyp ketken. Sen meni kórmediń ǵoı! Men qandaı edim. Men jigit bitkenniń sarasy bolatynmyn. Meni elder alqash deıdi. Ol ras, biraq bir aýyz ótirik aıtyp kórmegem. Shashyma qarap shal dep oılama. Men áli jaspyn. Múgedekpin. Mendeı ǵarip bar degenge senbeıtin de shyǵarsyń. Janarym-aı! Búgin alańǵa baryp, Janardyń, búkil jeltoqsanshylardyń arýaǵyna baǵyshtap Quran oqydym. Quran bolǵanda da, men túsinedi deısiń be? Qazaqsha shatpaqtadym. Qaıtem endi!? Qudaı túsinedi, á! Al sen otyrsyń kóziń baqyraıyp. Qaıdan shyqqanyńdy, qaıda baratynyńdy da bilmeısiń. Júr sóıtip jaqsy bolsa. Araǵynan bir urttap qoıdy da jalǵasty áńgimege kóshti.

– Azat, qaramashy. Jalynam, qarama maǵan dep shyńǵyrdy Janarym. Maı bas kápir meni kórdiń be degendeı perishtedeı pák Janarymdy ezgilep jatyr. Beıne qansonarda búrkitke jem bolyp bir tamshy qanyn appaq qarǵa shashyp bergen aq qoıandy elestetersiń. Jyrtylǵan kıimder men ish kıimdi ústime laqtyra saldy. Bar qaıratymdy boıyma jınap ornymnan túregeldim, qolym artyma qaıyryla kózirleýli edi. Jan  dármen umtyldym. Úsh jendet ortaǵa ala taıaqtyń astynan aldy. Betim bet emes týlaq dersiń, kóz ketti judyryqtaı bop isip, muryn ornynda joq dep oıladym. Qabyrǵam byrtyldap syndy, tisterim shyrtyldap ushty. Myna saýsaqtarymdy kórdiń ǵoı?! Saper kúrekpen qyrshyp túsirgen. Qyrshyp túsirgeni azdaı «Shirkin tuz bolsa ǵoı! myna buzaqynyń jarasyna sepseń án aıtady», «Aıyzymyz bir qanar edi» dep tamsanǵandaryn qaıtersiń. – Endi baıqadym, oń qolynyń tórt saýsaǵy býynnan joq.  – Jilinshigimdi saper kúrekpen maı bas kápir bir emes, sanap jattym tórt ret shapqanda kúırep tústim. Qulyn daýysym shyqty. Oń jaq aıaǵym jer tartyp jatqandaı sylq etti. Jan joq. Yńyranyp jattym. Ol belbeýin aǵytyp jiberip basyma shaptyrtty. Sálden soń tórt jendet jerden julyp aldy da, taldyń ashasyna tamaǵymnan ile súıep qoıdy. Bireýi júzime jarq túsirdi, ekinshisi ıegimnen kóterip turyp, kári qoıdyń tisin teksergendeı ezýimdi kergiledi, maı bas kápir bajaılap qarady da, saý qalǵan tisterimniń arasyndaǵy eki tal altyn tisimdi baıqap qaldy. Soıǵan túlkideı jırkenishti yrjıdy. Sosyn belinen kishkentaı balta alyp shyqty da, sonyń art jaǵymen janymdy onsha qınamaı aq, asqan eptilikpen álgi kókeıin tesip bara jatqan qazynany tyrs-tyrs etkizip qaǵyp aldy. Janym kózimniń aldynda toqtaýsyz jantalasyp júrdi. Mıym shyń etti. Baqaıym solq etti. Basym tómen salbyrap bara jatty. Ol az bolǵandaı Janar ekeýmizdiń qolymyzdaǵy neke júzigimizdi túgel sypyryp aldy. Ana úsheýine burylyp: «Myna qyz endi senderge qaldy», -dedi.

Úsh jendet tyrdaı jalańash Janaryma ash qasqyrdaı jabyldy. О́mirde sirá, mendeı sorly joq shyǵar-aý! Meni tiri dep oılap tursyńdar ǵoı! Men árýaqpyn. Sen senesiń be? Men bar bolǵany Azattyń árýaǵymyn. Men sol túni-aq ólgenmin. Azat degen esim jer betinen sol túni máńgilikke joǵalǵan. O, jaratqan ıem-aı! Mundaı qorlyqty kórsetkenshe, kózime nege shel bitirmegensiń! Maǵan qos janardan kóri, jalǵyz Janar kerek edi ǵoı. Jaratqanǵa muńymdy shaqtym. Jendetter qumary ábden qanǵan soń Janarymdy jalańash kúıinde shashynan súıregen beti Esentaı ózenindegi muzdyń betine shalqasynan jatqyzyp qoıdy. Sosyn kózderi ot shasha  aıańdap qasyma keldi. Tyǵyrshyqtaı bir jendet rázińke taıaqpen belimnen bar kúshin jınap uryp-uryp qaldy. Kóz aldym jarq-jurq etti. Aspan aýdarylyp túskendeı boldy, belden tómen uıydy da qaldy. Mıym tabanyma túskendeı sezildi, kishi dáretim júrip ketti. Eki birdeı búıregim zaqymdalypty, kúni búginge sheıin kishi dáretime ıe bola almaımyn.

Sol jaq suq saýsaǵyn ernine tıgizdi, oń qolyndaǵy jalǵyz barmaǵymen shalbarynyń aýyn ymdap kórsetti. Aýyna muz qatypty. Boı bermeı ketken neseptiń muzy bolsa kerek. Azat kórdiń be degendeı jymıdy, biraq muńǵa toly júzinen kúlkiden góri qasiret ıisi ańqıdy.

 –  Meni Esentaı ózenine domalata salǵandaı boldy sosyn eki jendet aıaǵymnan dyryldatyp súırep Janarymnyń qasyna aparǵanyn sezip jattym. «О́ldi ǵoı deımin», - dedi bir jendet. Qazir tiriltem dedi maı bas jendet. Sosyn etigimdi sypyryp alyp ózen jaǵalaı sý izdegendeı boldy. Sálden soń  betime shuryldap quıylǵan muzdaı sýdan qalt esimdi jıdym. Shash al dese, bas alatyn eki jendet onyń buıryǵymen qoltyǵymnan ustap jerden julqyp turǵyzdy da súıep turdy. Bireýi muz ústinde shalqasynan sulap jatqan Janardy shashynan tartyp turǵyzyp belindegi saper kúregimen  arqasynan tirep otyrǵyzyp qoıdy. Maı bas orys aspaı-saspaı Janarǵa myltyǵyn kezedi. Etiginiń batqysymen tizemnen aqyryn teýip qoıdy, munysy jaqsylap qara degeni edi.

– Baýyrym, sen túsinemisiń? Sol kezde kórmeımin desem kózim bar boldy. Nege qaradym eken deshi! Múmkin maǵan qyr kórsetken shyǵar, qaraı salsam atpas pa eken degen túısik boldy sanamda. Bulaı bolaryn ózim de sezbeı qaldym. Maı bas orys Janardy nysanaǵa alyp, shúrippeni basyp qaldy. Myltyq tars etti. Oq mańdaıdan tıdi. Qaramaıyn aq degen em. Moınym burylmaı qarysyp qalǵany, kózim qurǵyr solaı qadala berdi. Mańdaıdan noqattaı iz qaldyra tesken oq, bastyń artqy qaqpaǵyn, qaraqustyń tóbemen jalǵasqan bóligin julyp áketti. Janar bylq etken joq. Qımylsyz jatyr. Mıy shashylyp ketti.

Ary qaraı ne bolǵanyn bilmeımin. Qanǵa malshynǵan kıimim saýys bolyp qatyp, óli men tiriniń arasynda jatqan jerimnen bireýler taýyp alyp máıithanaǵa ótkizipti. Sý isherligim bar eken. Baqytma qaraı, sol kúni máıithanada qazaq shal kezekshi bola qalypty da, júrek soǵysymnan tiri ekenimdi bilip, bildiritpeı úıine ákep emdetip alypty. Janarymnan úshti-kúıli habar joq. Múmkin óli men tirilerdiń arasynda qala syrtyna kómilip ketken shyǵar.

«Adam – ıt jandy» degen ras eken, qazir oılasam ózim de tańdanam. Bir mezgil «meńireý» bolyppyn, «jyndy» bolyppyn, tilsiz mylqaý bolyppyn áıteýir tiri qalǵanym ras dep toqtatty Azat áńgimesin.

Kóz jasyn kólegeıleýge tyrysyp, eki alaqanymen betin basa tizesine jabysa tústi. Selk-selk etken denesinen ózin basa almaı qalǵany ańǵarylady. Avtobýstaǵylar oǵan tegis músirkeı qaraıdy. «Toqta!»-dedi basyn oqys julyp ap. Alǵa qaraı shoınańdaı júgirdi. Jurt jaryla jol berdi. Júgirgen beti júrgizýshiniń qasyna kilt toqtady, múmkin jyndanǵan shyǵar, «Eı, toqta! Qazaqsha bilesiń be? Tez toqta! Bolmasa otyrǵan jerińde óltirip, bas súıegińe shaı quıyp ishem», - dep judyryǵyn kóterdi. Avtobýs shart toqtady. Azat aldyńǵy esikten túsip bara jatyp shoferge burylyp: «Biz áli júregińnen shashlyk jasap jeıtin bolamyz. Kút bizdi!»- dedi.

Men sodan qaıtyp Azatty kórgen emespin.

 Sýret ǵalamtordan alyndy