Qazaq zııalylarynyń forýmy: "Nurly kóshti" sorly kóshke aınaldyrǵan kim?(vıdeo)

Seısenbi kúni Almatyda ótken qazaq zııalylary forýmynyń kezekti otyrysy qazaq kóshi-qony máselesine arnaldy. «Abaı.kz» ınternet portalynyń uıymdastyrýymen ótkizilgen jıynǵa elge tanymal zııalylyar, belgili saıasatkerler, qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdar, jýrnalıster, ata jurtqa oralǵan azamattar qatysty.

Tómende forýmnan túsirilgen beınejazba men «Dat» gazetinde jarııalanǵan materıaldy usynyp otyrmyz.

Qaıdasyńdar, qazaqtar?!

«Qaıda barsań da Qorqyttyń kóri» degen qazaqtyń maqaly «Nurly kóshke» arnalǵandaı. «Nurly kóshtiń» qańtarylýyna el ishindegi jantyqtar bar kináni burynǵy úkimet basshysy Másimovke japsa, qazaqqa jany ashıtyn azamattar prezıdent Nazarbaevtyń ózi sebepshi bolǵanyn seısenbi kúni Almatyda ótken qazaq zııalylarynyń «Qazaq kóshine » arnalǵan forýmynda ashyq aıtty. «Uly dala» qoǵamdyq qozǵalysy men «Abaı.kz» ınternet portalynyń uıymdastyrýymen ótkizilgen jıynǵa elge tanymal zııalylyar, belgili saıasatkerler, qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdar, jýrnalıster, ata jurtqa oralǵan azamattar qatysty.

Qańtarylǵan kóshtiń úzilgen buıdasyn jalǵap, jetelep erte jóneletin quzyrly mekeme joqtyń qasy bolyp turǵan zamanda, «qazaqty qaıtsek kóbeıtemiz» degen arman saǵymǵa aınalar túri baryn osy forým barysyndaǵy áńgime aýanynan anyq baıqadyq.

Qabdesh JUMADILOV,  Halyq jazýshysy:  Kóshti toqtatqan - BIR ADAM...

Sheteldegi baýyrlarymyzdy kóshirip ákelý - Táýelsiz Qazaqstan úshin nómiri birinshi mindet. Qara shańyraqtaǵy qazaqtardyń shette júrgen qandastarymyzdy kóshirip alýy - paryz.

Shyny kerek, áýelde kósh jaqsy bastaldy. Kele-kele toqyraýǵa ushyrady. Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵynda sarqylyp, toqtap qaldy. Menińshe, bıliktiń, bılik basynda otyrǵandardyń salǵyrttyǵynan osy kúıge tústik. Kóshti Másimov te, Mýsın de toqtata almaıdy. Toqtatqan bárińiz biletin «danyshpan» - bir adam ǵana. Sonyń qalaýymen ǵana toqtady. О́z qazaǵynan, óz ultynan qoryqqan osylardy kórdim!

Bılik qazaqtyń kóbeıýine múddeli emes. Qajet deseńiz - qorqady, úreılenedi. Máselen, osydan 3 jyl buryn jalpyulttyq halyq sanaǵy ótti. Halyqtyń sany úsh dúrkin ózgerdi. Alǵashynda Qazaqstandaǵy qazaqtyń sany 67,8 paıyz dedi. Eki aıdan keıin 65 paıyzǵa túsirdi. Taǵy 3 aı ótkennen soń 63 paıyzǵa azaıtty.

Menińshe, búginde qazaqtyń sany 70 paıyzǵa jetip, monoult boldy. Qazaq eli ulttyq memleketke aınaldy. Qazaqstan halyqtarynyń assambleıasynyń kók tıyndyq quny qalmady. Biraq bılik qazaqtyń sanyn qoldan kemitti. Qazaq kóshin qoldan toqtatty. Kóshtiń ıisi tanaýyna barmaıtyn adamdardy kóshi-qon saıasatyn basqarýǵa jiberdi. Shetten kelgen aǵaıynnyń muńyn túsinedi dep, oblystardaǵy kóshi-qon polısııasy basqarmasy basshysynyń orynbasarlyǵyna qandastarymyzdy usyndyq. Qulaqqa ilmedi.

Sondaı-aq qazaq kóshiniń tarıhyna, shejiresine úńilý joq. Máselen, aldaǵy sáýir aıynda qazaq kóshine 50 jyl tolady. Sol kóshti eske alý kerek. Bir aıdyń ishinde 200 myń qazaqtyń Tarbaǵataıdaǵy, Sháýeshektegi shekaradan asýy úlken mánge ıe. Muny ýaǵyzdaý qajet. Dál qazir kóshtiń nasıhaty joq. Máselen, Reseı orys halqynyń sany kemigeninen qaýiptenip, amal jasaýda. Al Qazaqstannyń aıdaǵany bes eshki, ysqyryǵy jer jarady.

Shette júrgen qazaqty kóshirip alýǵa asyǵý kerek. О́ıtkeni kún ótken saıyn shetelde qalǵan dıasporalarymyz assımılıasııaǵa ushyrap, jutylýda. Qazaq bolýdan qalyp barady. Dıaspora qoımadaǵy zat emes: búgin bolmasa, erteń alam deıtin. Ol - jandy organızm. Halyqtyń júregi qazaq dep soǵyp turǵanda, Qazaqstanǵa kóshirip alý qajet.

Buryn qarjy tapshy deıtinbiz. Qazir qaltamyz qalyńdady. Ulttyq qordaǵy qarajat az emes. Ulttyq qordy ulttyń basyn biriktirýge jumsamaǵanda, qaıda jumsaımyz? Jekeshelendirý saıasaty qolǵa alynǵan kezde, qazaqtyń úshten biri syrtta júrgende, jerdi satý ne sumdyq dep, óre túregeldik. «Qandastarymyzdyń da ata-babalary osy jerdi jaýdan qyzǵyshtaı qorǵaǵan. Úlesi, enshisi bar!» - dedik. Sonda da jerdi satty.

Rahym AIYPULY:Oralmandar mártebesiKELIMSEKTERMENbirdeı bolyp qaldy

Dúnıe júzi qazaqtarynyń tuńǵysh quryltaıy san ǵasyrǵa sozylǵan bodandyqtan soń, tutas álem qazaqtaryna ǵalamat rýhanı silkinis týdyrǵan tarıhı ýaqıǵa boldy. Ata-babamyz armandaǵan osy kúnge deıin otarshyldyq ústemdik tusynda bizdiń týǵan halqymyz óz basynan qandaı náýbetterdi ótkermedi?!

О́kinishke qaraı, táýelsizdikten beri qazaq kóshi dál sońǵy jyldardaǵydaı daǵdarysty jaǵdaıǵa tap bolǵan emes. Dálirek aıtqanda, qańtarylyp toqtaýdyń az-aq aldynda tur. Bul jaǵdaıǵa baılanysty ótken jyly dúnıe júzi qazaqtarynyń IV quryltaıynda prezıdent N.Nazarbaevtyń ózi de sońǵy eki jyl boıy kóship kelý kvotasynyń oryndalmaǵanyn ashyq málimdedi. О́tken jyldyń jeltoqsan aıyndaǵy resmı málimetke sáıkes, kóship kelý kvotasynyń nebary 33 paıyzy ǵana oryndalǵan. Atalǵan quryltaıda elbasy «qandastarymyzdyń qujat tapsyrýda, tirkeýge turýda, azamattyq alýda kezdesetin túrli kedergilerdi joıýdy» qadap tapsyrǵan bolatyn. О́kinishke qaraı, prezıdent tapsyrmasyn oryndaýǵa bizdegi atqarýshy bılik asyqpaıtyn sııaqty. Sebebi ol kisi bul sózdi ótken jyldyń alǵashqy jartysynda aıtqan bolatyn. Mine, osy jyldyń sońǵy jartysy da aıaqtalýǵa jaqyn, biraq baıaǵy jartas - sol jartas kúıinde qalyp otyr. Tipti elge oralǵan qandastarymyzdyń jaǵdaıy odan beter qıyndaı tústi. Munyń eń basty sebebi - bizdegi quziretti bıliktiń óz qandastarymyzdyń jaǵdaıyn jyldan-jylǵa qoldan qıyndatyp otyrǵandyǵy der edim. Atap aıtar bolsaq, respýblıka úkimeti eń aldymen osydan birneshe jyl buryn-aq eshbir negizsiz, sebep-syltaýsyz 1992 jyly 23 qyrkúıekte qabyldanǵan «Shetelderdegi qazaq dıasporasy ókilderiniń Qazaqstan Respýblıkasynda bolǵan kezinde áleýmettik-ekonomıkalyq jeńildiktermen qamtamasyz etý týraly» №791 qaýlysynyń kúshin joıdy. Sonyń kesirinen elge kelgen óz qandastarymyzdyń mártebesi kelimsektermen birdeı bolyp kaldy.

Budan keıin, 1999 jyldan bastap qoldanysqa engen taǵdyr tálkegimen bólinip-jarylǵan otbasylardyń halyqaralyq adam quqyǵy paktileri negizinde shetelderdegi týystaryn ózderiniń jeke kepildigi arqyly shaqyrtyp alýynyń jolyn japty. Prezıdenttiń tapsyrmasyn aıaqasty etip otyrǵan Úkimet halyqaralyq paktilerdi qaıtsin?! О́tken jyldyń 14 sáýirinde premer-mınıstrimiz ózi qol qoıǵan №307 qaýlysymen «Sheteldikterdiń Qazaqstan Respýblıkasynda bolýyn quqyqtyq retteýdiń jekelegen máseleleri» dep atalatyn 2000 jyly 28 qańtarda qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń №136 qaýlysyna ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý arqyly elge keletin óz qandastarymyzdyń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jaǵdaıyn múlde qıyndatyp jiberdi. Sonyń kesirinen vızasynyń merzimi bitken san myńdaǵan qandasymyz sot sheshimimen elden qýylyp, bes jyl merzimge deıin óz otany Qazaqstanǵa qaıtyp oralý quqyǵynan aıryldy. Mine, osyndaı óz úkimetimiz tarapynan jasalyp otyrǵan jasandy tosqaýyldardan keıin kóshi-qon kvotasynyń oryndalýynan qalaı úmittenýge bolady. Odan da soraqysy, osy jyly úkimet kóship kelý kvotasyn 2015 jylǵa deıin toqtatý jóninde qaýly qabyldady. Elbasymyzdyń «túrli kedergilerdi joıý» jónindegi tapsyrmasynyń kerisin istep kelgen Másimov úkimetiniń otstavkaǵa ketýin qandastarymyz jyly qabyldady ǵoı dep olaımyn. Sebebi el-jurt atalǵan kemshilikterdi S.Ahmetov úkimeti túzeıdi dep úmittenedi.

Al dál qazir oralman qandastarymyzdyń basyndaǵy eń úlken qıyndyq - olardyń elge kelgennen keıingi azamattyq alýdaǵy ákimshilik kedergilerdiń esińnen tandyratyndyǵy. О́tken jyly qabyldanǵan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańnyń jańartylǵan nusqasynda oralmandarǵa azamattyq alýdyń jeńildetilgen tártibi qoldanylatyndyǵy aıtylǵan. Árıne, zańdaǵy bul jańalyq quptarlyq jaǵdaı. Biraq jaqynnan beri oralman aǵaıyn azamattyq alýda ózi kelgen elinen qylmys jasamaǵandyǵy jóninde anyqtama ákelýi shart degen talap qosylypty. Jáne oǵan sol eldiń osyndaǵy dıplomatııalyq ókildikteri rastap mórin basady eken. Basqa eldi bilmeımin, Qytaıda bul másele áldeqashan zańmen rettelgen. Mysaly,»Qytaı Halyq Respýblıkasy azamattarynyń shekaradan kirip-shyǵýy týraly» QHR Zańynyń 8-babynda: «Tómendegi jaǵdaılardyń bireýi bolsa, azamattardyń shekaradan shyǵýyna tyıym salynady» - dep aıqyn jazylǵan. Buǵan mynalar kiredi: «1.Qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵandar jáne qoǵam qaýipsizdigi, prokýratýra nemese sot oryndarynyń bireýi kúdikti dep tapqan azamattar; 2. Soty aıaqtalmaǵan azamattyq daý-sharǵa ilikkender; 3. Jazasyn óteýshiler; 4. Eńbekpen túzeý mekemesiniń tárbıelenýshileri».

Zańnan álippelik saýaty bar adamdardyń barlyǵy osyǵan uqsas zań talaptarynyń barlyq elde bar ekenin bilmeýi múmkin emes. Soǵan qaramastan, oralman qandastarymyzǵa 20 jyldan asa ýaqyt qoıylmaǵan basy artyq talap qoıý kimge kerek bolǵanyn óz basym túsine almadym. Almaty qalasynda turaqty tirkelýdiń adam aıtqysyz mashaqatyn da aıtpaı ketýge bolmaıdy. 2010 jyly Almaty qalalyq máslıhaty qabyldaǵan tirkeýge turýdaǵy adam basyna 15 sharshy metrden kem bolmaýy jónindegi sheshimi qandastarymyzdyń basyndaǵy jaǵdaıdy erekshe qıyndatyp jiberdi. Budan tys, elimizge oqý izdep kelgen shetelderdegi qazaq dıasporasy ul-qyzdarynyń jaǵdaıy da kisi qyzyǵarlyq emes. Olardyń oqýǵa qabyldanǵanǵa deıingi ýaqytsha tirkelý oryndarynyń bolmaýy jáne tirkelý merzimin sozdyra almaýy, oqýǵa qabyldanǵannan keıin azamattyqqa qujattaryn rásimdeı almaýy olardyń ómirindegi eń basty qıyndyq sanalady. О́tken jyly qabyldanǵan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańnyń 33-bap, 1-tarmaǵy, 2-abzasyndaǵy: «Qazaqstan Respýblıkasyna bilim alý maqsatynda kelgen etnıkalyq qazaqtar oqýǵa túskennen keıin turaqty turýǵa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn qabyldaý týraly ótinish berýge quqyly», - degen erekshe taǵdyrlyq mańyzy bar normalardyń bolýyna qaramastan, joǵary jáne arnaýly oqý oryndarynyń kóbisi olardy jataqhanalarǵa turaqty tirkelýge qoldaý hat bermeıdi.

Árıne, quqyqtyq bazadaǵy ózindik kemshilikter de jetip artylady. Mysaly, 23-baptyń 6-tarmaǵynda: «Oralmandardyń kóship kelý kvotasyna engizýge kelisim alǵan etnıkalyq qazaqtar men olardyń otbasy músheleri, sondaı-aq oralmandardyń kóship kelý kvotasyna engizilgen oralmandar men olardyń otbasy músheleri Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵyna kelgen kezde, kólik quraldaryn qospaǵanda, jeke múlkine keden tólemderin tóleýden bosatylady», - dep jazylǵan. Baıqap qaraǵan adamǵa munda da mysyq tileýli bireýdiń aǵaıyndy alalap, bir bólimin shómishten qaǵýǵa baǵyttalǵan jat pıǵylynyń qulaǵy qyltııady. Tutas 23-bap oralmandarǵa arnalǵan jeńildikter men basqa da kómek túrlerine arnalǵan soń, memleketke salmaq salmaı, óz múmkindigimen elge oralǵan aǵaıyndy naq bir kináli adamdaı, bar jıǵan-tergenińdi jat jurtta qaldyryp, kedennen 50 keli júgińmen ǵana ótesiń dep mindetteýdiń qandaı qajettiligi bolǵanyn túsinsem buıyrmasyn. Mine, endi kóship kelý kvotasynyń 2015 jylǵa deıin toqtatylýyna baılanysty elge oralǵan qandastarymyzdyń barlyǵy da bar jıǵan-tergenin jat jurtta qaldyryp ketýge májbúr. Atalǵan jaǵdaıǵa baılanysty qazaq kóshin qalypty arnaǵa burý maqsatynda tómendegi quqyqtyq jáne ákimshilik sharalardy qolǵa alý qajet dep bilemiz.

Rysbek SÁRSENBAIULY, «Jas Alash» gazetiniń bas redaktory:Bılik syrttan keletinQAZAQTAN QORQADY

Syrttan keletin aǵaıyndarǵa qarjylaı, áleýmettik kómek kórsete almaıtyndaı elimizde ekonomıkalyq daǵdarys bar ma? Joq! El basyna ekonomıkalyq náýbet týyp otyrǵan joq. Jerimizdiń keńdigi men baılyǵy ishtegi ǵana emes, syrttan keletin qandastarymyzǵa jaǵdaı jasaýǵa jetkilikti. Demek, ekonomıkalyq daǵdarys syltaý bola almaıdy.

Álde el ishinde soǵys, ultaralyq qaqtyǵystar sııaqty kedergi bolarlyq sebepter bar ma? Ondaı nárseler de joq. Basqa dıasporalardyń ókilderi de syrttan keletin qazaqtarǵa qarsylyq tanytyp otyrǵan joq. Bálkim, demokratııasy shamaly, erkindigi shektelgen, ádiletsiz qoǵamda ómir súredi dep, syrttaǵy aǵaıyndardyń ózderiniń Qazaqstanǵa kelgisi joq bolar? Mundaı da sebep joq. О́ıtkeni týǵan jerdiń topyraǵyna jete almaı, armanda ketken Qajyǵumar aqsaqaldyń tilegin syrttaǵy mıllıondaǵan qandastarymyzdyń ańsap júrgeni anyq. Júzdegen nemese myńdaǵan qazaqty emes, eń aqyry bir ǵana Qajyǵumar aqsaqaldy elge jetkize almadyq.

О́z qandastarymyzdy elge kóshirý saıasaty nege ózgerdi? Nege bastalǵan isti bıliktegiler aıaqsyz qaldyrdy? Menińshe, joǵarydaǵylar syrttan keletin qazaqtardyń belsendiliginen qaýiptenedi, seskenedi. О́ıtkeni olardyń elge janashyrlyǵy, táýelsizdikti qadirleýi óte joǵary. Sondyqtan da syrttan kelgenderge týǵan jerindegi keleńsiz qubylystar túrpideı tıedi. Nege bulaı ómir súremiz, nege memlekettik til ústemdik qurmaıdy, nege el baılyǵy shetel asady dep, saıası belsendilik tanytýy avtorıtarly bılik júıesine qater bolyp sanalady. Ulttyq sananyń nyǵaıýy, ulttyq máselelerdi kóterip, jaǵdaıymyzdy qıyndatyp, bıligimizdi álsirete me degen qorqynysh bolýy múmkin.

Eger syrttan mıllıondap qandastarymyz keletin bolsa, qazaq tiliniń máselesi ózinen-ózi sheshiledi. Orys tiliniń ústemdigi joıylady. Qalaǵa qazaqtardy meılinshe kóbirek shoǵyrlandyrsa, ulttyq másele de kedergisiz sheshiledi. Sondyqtan osydan seskenetinder bılik basynda az emes. Orystildi sheneýnikter men qazaq tiline shorqaq basshylardyń syrttan keletin kóshti toqtatýǵa jymysqy saıasatty astyrtyn júrgizip otyrǵanyn baıqaý qıyn emes. Bul meniń sýbektıvti pikirim. Bul máseleni sheshýdiń birden-bir joly - janaıqaıdy prezıdentke tikeleı jetkizý dep bilemin. Taǵy da «men bilmeı qaldym» degizbes úshin, elge, halyqqa, ultqa shyn jany ashıtyn aǵalarymyz ben azamattarymyzdyń qolyna búgingi jıynnyń qorytyndy qararyn ustatyp, sol kisige jiberýimiz kerek. Sonda ǵana osy jıynda kóterilgen máseleler men suraqtardyń jaýabyn prezıdenttiń ózinen tikeleı surap, naqty jaýabyn alýǵa bolady.

Nábıjan MUHAMETHANULY, ǵalym: QUJAT JINAÝDYŃ ÁLEGI syrttaǵy qazaqtardy keýdeden ıteredi

Oralman stýdentterdiń bilim alýyna baılanysty máseleler kóp. Bir mıllıon halyq otanǵa oraldy. Degenmen, bir halyqtyń úshten bir bóligi shetelde ómir súrip jatqandyqtan, Qazaqstanǵa etnıkalyq qazaqtardyń oralý úrdisi jalǵasa beredi. Sonyń ishinde eń keremet saıasat - táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda bastalǵan bolatyn. Qandastarymyzdyń ul-qyzdary men bala-shaǵasy Qazaqstan Respýblıkasynda bilim alýyna tolyq jaǵdaı jasalǵan bolatyn. Onyń zańdyq negizderi de bar. Bir erekshiligigi - jyl saıyn bólinetin kvota joǵary oqý oryndaryna túsetin stýdentterdiń eki paıyzyn ǵana qamtyǵan. Naqtylap aıtqanda, 1400 stýdentke arnalǵan.

Etnıkalyq qazaqtardyń elge kelý saıasaty ózgergen joq, Máselen, 1995 jyly qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń 30-babynda, 12-babynyń 4-tarmaǵynda QR sheteldik azamattardyń quqyqtyq jaǵdaıy týraly, 1995 jyly maýsymnyń 19-da qabyldanǵan №23/37 zańynda oralman jastardyń elde bilim alýyna tolyq zańdyq negiz jasalǵan bolatyn. 2011 jylǵy qabyldanǵan «Kóshi-qon týraly zańnyń» 4-baby 9-tarmaǵynda «atqarýshy mekemelerge etnıkalyq qazaqtardyń tarıhı otanyna qonys aýdarýyna járdemdesý kerek dep kórsetilgen».

Biraq keıbir zańnama men keıbir erejelerde oralman stýdentterdiń Otanyna oralyp, bilim alýyna kedergi keltiretin tustary bar. Mysaly, QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń «Qazaqstan Respýblıkasynda sheteldik bilim uıymdary bergen bilim týraly qujattardy taný jáne nostrıfıkasııalaý (balamasyn belgileý) týraly ereje bekitilgen. Osy ereje 2003 jyly 8 tamyzda №542 buıryqpen jarııalanǵan. Erejede «bilim alýǵa ótinish bildirgen bilim týraly qujattardy bergen oqý ornynyń akkredıtteý týraly nemese lısenzııasynyń kóshirmesi oqý oryndarynyń nómirimen rastalǵan qujatyn usynýy kerek» dep jazylǵan.

Demek, shetelde orta mektep nemese joǵary oqý ornyn bitirgen azamattar Qazaqstanda bilim alam dese, osy qujattardy ótkizýge tıis eken. Basqa memleketterdi bilmeımin, Qytaı mundaı qujatty bermeıdi. Pekındegi Ulttar ýnıversıtetin bitirgen bir azamat osynda ǵylymı dáreje qorǵaý úshin lısenzııa alýǵa barǵanynda, «keshe ǵana memleket bolyp qurylǵan Qazaqstan qandaı elsińder ózi? Bizdiń shákirttermizden Eýropadaǵy joǵary oqý oryndary mundaı qujat suraǵan emes, kerek bolsa, ınternetten qarap alyńdar», - dep qaıtarǵan.

Ásirese orta mektep bitirip kelgen 17-18 jastaǵy balany Astanaǵa jiberip, kýáligin ótkizýge qandaı múmkindik bar? Oralman jastardy qujat jınaýdyń álegi shoshytty, kelem deýshilerdiń azaıýynyń basty sebebi osy. Moraldyq ári ekonomıkalyq jaǵynan da úlken shyǵynǵa batyratyn sebepteri osynda tur.

Ekinshi, sońǵy jyldarda vıza alý máselesi óte qıyndap ketken, Qazaqstanǵa Qytaıdan kelip oqıtyndar aldymen qonaqqa kelý vızasy boıynsha úsh aıǵa kelip, emtıhan tapsyrady, úsh aı ótken soń ǵana joǵary oqý oryndarynda turaqty tirkeledi. Sońǵy kezde Úrimjiden nemese Pekınnen oqý vızasyn ashyp kelýdi talap etýde, sondyqtan qaıtadan Qytaıǵa baryp álgi qujatty alyp kelgeninshe, alpys kún de óte shyǵady. Demek, vıza jasaýǵa jarty jyl ýaqyty ketedi. Oqý oqı ma, álde vıza jasaýǵa shapqylaı ma, tıimsiz jaǵdaı osy bolyp tur.

Qytaıda joǵary oqý ornyn bitirip kelgender magıstratýra men doktarantýraǵa qabyldanbaı, daıyn mamandar orta joldan keri qaıtyp jatyr. Biz bul máselede zańdyq erejelerdegi sáıkessizdik kedergi bolyp otyr dep túsinemiz.

Oralmandar saıasatyn durys júrgizý - ulttyq birtutastyqqa bastaıtyn birden-bir jol. Sondyqtan bul saıasatty álsiretip, qoldan kedergi jasamaı, ol ary qaraı damýǵa tıisti dep oılaımyz.

Beısenqul BEGDESINOV, Túrkimenstannan kelgen qazaq: ELShILIK ESIKTI JAPTY

«Oralman» degen termın maǵan unamaıdy, Qazaqstanda osy sóz «boǵaýyz sóz» sııaqty bolyp ketken, máselen, Reseıge kóship baram desem, olar úshin men «otandaspyn». Al Qazaqstanǵa kelgende «oralman», qaıdan keldiń degen kekesin sóz sııaqty.

Jańaózen oqıǵasyna Túrkimenstannan kelgen oralmandar kináli deý - baryp turǵan jala. Shynyn aıtsaq, sol Jańaóznge shapyrashtylardy aparyp turǵyzyp qoısa, kóterilistiń kókesi sonda bolar edi. Oralmandardy ákelýde myna Reseıden úlgi alaıyqshy. Olar halqy eń az óńirlerge qonystandyrady da, jumyspen de, úımen de, ózge de kómekpen qamtamasyz etedi. Al Qazaqstannyń sheteldegi elshilikteri sondaǵy qazaqtar úshin esh jumys jasamaıdy. Túrkimenstanda Qazaqstannyń elshiligi bolmaǵanda, ondaǵy qazaqtar otanymyzǵa tezirek oralar ma edi. «Teatr kıim ilgishten bastalady» demekshi, Qazaqstannyń syrttaǵy memlekettiligi elshilikten bastalady. Túrkimenstanda Qazaqstan elshiligi ashylǵannan beri, kóp máselege shekteý qoıylǵan. Elshilik bolmasa, qazaqtar úshin jaqsy bolatyn edi. О́ıtkeni onyń qyzmetin basqa elshilik atqaratyn edi. Sol elshiliktiń arqasynda solar jergilikti telearnada biz qazaq-túrkimen týysqan halyqpyz, dinimiz, tilimiz bir dep málimdeme jasaǵan soń, Túrkimenstandaǵy 33 qazaq mektebi jabylyp qaldy. Tilimiz bir bolsa, senderge jeke mekteptiń qajeti ne dedi.

Baqytgúl MÁKIMBAI,«D»

 Qarardaǵy qadalar 

 TOQTAP QALǴAN KО́Sh  qaıta jandanýy qajet...

 Respýblıka aýmaǵynda Kóshi-qondy basqarý quziretin IIM-nen alyp, arnaıy mınıstırlik nemese agenttik etip qaıta jasaqtaý qajet;

 1992 jyly 23 qyrkúıekte respýblıka úkimeti qabyldanǵan «Shetelderdegi qazaq dıasporasy ókilderiniń Qazaqstan Respýblıkasynda bolǵan kezinde áleýmettik-ekonomıkalyq jeńildiktermen qamtamasyz etý týraly» №791 qaýlysyn qaıta qalpyna keltirý kerek;

 2010 jyldyń 14 sáýirinde QR premer-mınıstri qol qoıǵan №307 qaýlysynyń kúshin joıyp, «Sheteldikterdiń Qazaqstan Respýblıkasynda bolýyn quqyqtyq retteýdiń jekelegen máseleleri» dep atalatyn 2000 jyly 28 qańtarda qabyldanǵan QR úkimetiniń №136 qaýlysyn qaıta qalpyna keltirý jáne jetildirý kerek;

 Jyl saıyn 20 myń otbasyǵa arnalǵan kóship kelý kvotasyn 2015 jylǵa deıin ýaqytsha toqtata turý jónindegi úkimet qaýlysynyń kúshin joıý qajet;

 Shetelderdegi qazaq dıasporasy ókilderiniń Qazaqstan Respýblıkasyna kedergisiz oralýy úshin, olarǵa elimizdiń sheteldegi dıplomatııalyq ókildikterinen, óz ótinishterine sáıkes, bir jylǵa esh kedergisiz kóp márte vıza berý qajet;

 О́tken jyly qabyldanǵan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańnyń jańartylǵan nusqasynda oralmandarǵa azamattyq alýdyń jeńildetilgen tártibi qoldanylatyndyǵy aıtylǵan. Biraq jaqynnan beri oralman aǵaıyn azamattyq alýda ózi kelgen elinen «qylmys jasamaǵandyǵy jóninde anyqtama» ákelýi shart degen talap qosylypty. Jáne oǵan sol eldiń osyndaǵy dıplomatııalyq ókildikteri rastap, mórin basady eken. Qytaıda jáne basqa da alys-jaqyn shetelderde bul másele áldeqashan zańmen rettelgen. Mysaly, «Qytaı Halyq Respýblıkasy azamattarynyń shekaradan kirip-shyǵýy týraly» QHR Zańynyń 8-babynda: «Tómendegi jaǵdaılardyń bireýi bolsa, azamattardyń shekaradan shyǵýyna tyıym salynady» - dep ashyq jazylǵan. Buǵan mynalar kiredi: 1) Qylmystyq jaýapkershilikke tartylǵandar jáne qoǵam qaýipsizdigi, prokýratýra nemese sot oryndarynyń bireýi kúdikti dep tapqan azamattar; 2) Soty aıaqtalmaǵan azamattyq daý-sharǵa ilikkender; 3) Jazasyn óteýshiler; 4) Eńbekpen túzeý mekemesiniń tárbıelenýshileri». Demek, elge oralǵan qandastarymyzǵa jıyrma jyl boıy qoıylmaǵan mundaı basy artyq talap qoıýǵa tyıym salý qajet;

 Respýblıka aýmaǵyndaǵy barlyq joǵary jáne arnaýly oqý oryndaryna etnıkalyq qazaq stýdentterin jataqhanamen qamtýǵa jáne QR azamattyǵyn qabyldaý týraly ótinish berýshilerge esh kedergisiz qoldaý hat berýge mindetteý kerek;

 «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańnyń 23-baptyń 6-tarmaǵynda: «Oralmandardyń kóship kelý kvotasyna engizýge kelisim alǵan etnıkalyq qazaqtar men olardyń otbasy músheleri, sondaı-aq oralmandardyń kóship kelý kvotasyna engizilgen oralmandar men olardyń otbasy músheleri Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵyna kelgen kezde, kólik quraldaryn qospaǵanda, jeke múlkine keden tólemderin tóleýden bosatylady» - dep jazylǵan. Tutas 23-bap oralmandarǵa arnalǵan jeńildikter men basqa da kómek túrlerine arnalǵan soń, memleketke salmaq salmaı, óz múmkindigimen elge oralǵan aǵaıyndy bar jıǵan-tergenińdi jat jurtta qaldyryp, kedennen 50 keli júgińmen ǵana ótesiń dep mindetteýdiń eshqandaı qajettiligi joq. Mine, endi kóship kelý kvotasynyń 2015 jylǵa deıin toqtatylýyna baılanysty elge oralǵan qandastarymyzdyń barlyǵy da bar jıǵan-tergenin jat jurtta qaldyryp ketýge májbúr. Sol sebepti barlyq kóship kelýshi etnıkalyq qazaqtardyń jeke múlkine keden tólemderin tóleýden bosatý kerek;

 Qazaq kóshiniń jaǵdaıy, ony jandandyrýdyń naqty joldary haqynda QR parlamentinde arnaıy tyńdaý ótkizý qajet.

qabyldandy.

Almaty qalasy, 2012 jylǵy 4 jeltoqsan

«Obshestvennaıa pozısııa»