Sultan Janbolat: Qazaqstan basylymdary barmaıdy,telekanaldary kórilmeıdi, radıosy estilmeıdi

Sultan Ramazanuly JANBOLATOV. 1936 jyly1 qańtarda, QHR ShUAR Tarbaǵataı aımaǵy Shaǵantoǵaı aýdanynyń Qarakemer aýylyndaǵy malshy otbasynda dúnıege kelgen. 1956 jyly Shynjań ınstıtýty Fız-mat fakýltetin, 1961 jyly Chańchundaǵy Jılın (Gırın) ýnıversıteti Fızıka fakýlteti radıo-elektronıka mamandyǵyn bitirgen. 1961-1986 jyldary Shynjań ýnıversıtetinde oqytýshy, lektor, Qytaı qazaqtarynan tuńǵysh dosent, keıin kele magıstr jetekshisi, kafedranyń jáne ınformasııa zerthanasynyń meńgerýshisi (júrgizýshisi), dekannyń orynbasary (1980 jyldan), prorektor (1983 jyldan), QHR Elektronıka qoǵamynyń basalqa múshesi, QHR Azult jazýyndaǵy ınformasııalardy óńdeý qoǵamynyń tóraǵasy, ShUAR Ǵylym jáne tehnıka qaýymdastyǵynyń turaqty jorasy, ShUAR JOO kásiptik qyzmet ataqtaryn attestattaý komıssııasynyń bastyǵy, t.b. qyzmetterdi atqarǵan. Radıo-elektronıka mamandyǵyn (qazirgi Shınjııań Ýnıversıteti Elektronıka fakýltetininiń taǵanyn) quryp shyqqan. Azult jazýlaryn kompıýterde birjaqty etý júıesin jaratyp, «Tehnıkalyq Progres» syılyǵyn alǵan. «Kompıýter prınsıpteri», «Magnıtofondy radıoqabyldaǵysh», «Kalkýlıator» t.b. kitaptary jaryq kórgen.

– Qytaıda til týraly zań qandaı erekshelikterimen daralanady ?

– Qytaıdyń 5000 jyldan astam tarıhqa ıe kóne mádenıet oshaǵy ekeni álemge aıan. Onyń memlekettilik tarıhy da soǵan taıaý. Árıne memlekettilik degen de evolıýsııalyq uzaq ta kóp satyly  prosesti bastan keshken. Qazaqstan memlekettiligi de solaı qalyptasty. Alǵashynda taıpalyq odaqtan bastaý alyp, birtindep búginge jetken. Keı shala «moldalar» myńdaǵan jyldyń arǵy jaǵynan búgingideı memlkettilikti izdep, ondaıdy taba almasa, joqqa sanap, qatelesip júr. Ár zamannyń, ár eldiń ózine laıyq memlkettiligi bolǵan. Qytaıda bir ortalyqqa myqtap  baǵynǵan memlekettiń shańyraq kótergenine de 2000 jyldan asty. Sol tustyń Hán ( Han da emes, Han tipti de emes. Biz, ózgege elikteýdi doǵaryp,  tilimiz jetip turǵandy ózimizshe dál jazyp daǵdylanýymyz kerek!) áýleti ózinen burynǵy ár salalyq zań-erejelerin Kuń Fýzy ilimine súıene otyryp, jóndep kemeldendire tústi. Qytaı taıpalarynyń jazýy men tilin birlikke keltirý de sol kezden bastaý alǵan bolatyn. О́z til-jazýyna qaratylǵan jarǵylar da sol kezden bastap tolyǵa berdi. О́zge etnostardyń, shet jurttardyń, basqa memleketterdiń onomastıkondaryn hánshe (qytaısha) ıeroglıfpen qalaı hattaý týraly bastapqy belgilemeler de sol kezde shyǵa bastady. Demek, qytaıdaǵy quqyq, zań, qaǵıda, ereje t.b. tarıhy tym aryda jatyr jáne ol óz dáýirine saı kemeldi bolýǵa umtylǵan.

Búginde, Qytaı úkimeti óz elin zańmen basqarylatyn (quqyly) memleket sanaıdy jáne zań-quqyq júıesin barǵan saıyn tolyqtyryp, jetildirip keledi. Sonyń ishindegi eń bir mańyzdy sala óziń surap otyrǵan til-jazýǵa baılanysty zańdar men erejeler. Al, bul zańdardyń múltiksiz atqarylýy degen basqa taqyryp. Bálkim búgingi qazaqstanda da solaı shyǵar.

Eń áýeli, Qytaı Atazańynda (konstıtýsııasynda) «Ár ulttyń báriniń de óz tili men jazýyn qoldaný jáne damytý erkindigi bar, báriniń de óz salt-ǵurpyn saqtaý nemese reformalaý erkindigi bar» delingen. Sonyń 121-inshi tarmaǵynda, «Ulttyq avtonomııaly jerlerdegi avtonomııa organdary qyzmet atqarǵan kezde, osy ulttyq avtonomııaly jerdiń avtonomııa erejesi boıynsha, sol tusta jappaı qoldanylatyn bir ne birneshe til men jazýdy istetedi» dep te jazylǵan. Sondyqtan ShUAR-da bertinge sheıin hán, uıǵyr, qazaq, qyrǵyz, monǵol, sibe syndy alty ulttyń tili men jazýy bilim berý men úgit-nasıhat jáne úkimettiń barlyq salalarynda resmı qolanylyp keldi.

«Juńhýa Halyq Respýblıkasynyń Ulttyq Aýmaqtyq Avtonomııa Zańy» da osy ustanymdy qaıtalaıdy jáne onyń atqarylýyna kepildik etýdi eskerte kelip, «Az ult oqýshylaryn qabyldaýdy negiz etken mektepterde, jaǵdaıy barlar az ult til-jazýyndaǵy oqýlyqtardy paıdalanýy jáne az ult tilimen sabaq ótýi, bastaýyshtyń joǵarǵy jyldyqtarynda nemese orta jyldyqtarda hánshe sabaqty engizip, búkil memleketke ortaq tildi jalpylastyrýy tıis» dep ashyq aıtylǵan. Qytaıda «Juńhýa Halyq Respýblıkasynyń memlekette ortaq qoldanylatyn til men jazý zańy» degen de bar. Bul memlekettik til týraly, ıaǵnı hán tili men jazýy týraly zań. Sonda, «Ár ulttyń báriniń de óz tili men jazýyn qoldaný jáne damytý erkindigi bar. - degendi qaıtalaı otyryp, - Az ulttardyń til-jazýyn qoldaný konstıtýsııadaǵy, ulttyq aýmaqtyq avtonomııa zańyndaǵy jáne basqa zańdardaǵy qatysty belgilemelerge negizdeledi» delingen.

Budan myna erekshelikterdi óziń de ańǵarǵan bolarsyń:

1. Zańdarda az ult tili men jazýyna joǵary qurmet pen keń erkindik berilgen;

2. 93 paıyzdan astamy hán tildi elde hán tili men jazýyn ıgermese bolmaıtyny jáne oǵan múmkindik jaratý kerektigi de eskerilgen;

3. Zańdaǵy bul mazmundardy atqarý men oǵan kepildik etý mindetteri men quqyqtary ólke jáne odan tómengi satylarǵa tapsyrylǵan. Joǵarydaǵy «osy ulttyq avtonomııaly jerdiń avtonomııa erejesi boıynsha» degen sóz sony ańǵartady. Qazir ShUAR-da jumys «avtonomııa erejesin» negiz etkenimen, isjúzinde ShUAR basshylǵynyń reformalyq saıasaty boıynsha júrip jatyr.

– Avtonomııaly oblys, aýdandardaǵy til saıasaty qandaı? Ákimshilik basqarý, isqaǵazdary, jarnama tili sııaqtylarda qaı tilge basymdylyq berilgen? Ile Qazaq Avtonomııaly oblysynda qazaq tiliniń qoldanylý aıasy qanshalyq?

–Búkil Qytaıda úsh birdeı aımaqty basqaratyn jalǵyz oblys bola tura, Ile Qazaq Avtonomııaly oblysynyń (IQAO) ózge oblystar men aımaqtardan esh qandaı da aıyrmasy joq. Aıyrmashylyǵy – tek avtonomııa ıesi bolǵan az ult tili men jazýy qoldnyla qalsa, ol IQAO-da qazaq tili men jazýy bolady. Oblys, aımaqtaǵylardyń barlyǵy da joǵaryda men ataǵan zańdar men ondaǵy mazmundardy biledi. Olardyń qolynda odan ózge jergilikti til saıasaty degen bolmaıdy. Barlyǵy búkil ShUAR boıynsha júrgizilip jatqan jańaǵy reformalyq saıasatqa baǵynady. Al, ákimshilik basqarý , isqaǵazdary, t.s.s. árıne hán (memleket) tilinde júriledi. Jumystaǵylardyń, ásirese memlekettik qyzmetkerlerdiń bári birdeı hán tilin jetik biletindikten burynǵy jyldardaǵydaı qos tilmen is júrgizý, qos tildi jıyndar, qos tildi isqaǵazdaryn paıdalaný qalǵan. Biraq áli de keı mańyzdy qujattar qos, tipti kóp tildi kúıde taratylady. Basylymdar men tele-radıolar da qos, tipti kóp tildi. Táýlik boıy qazaq tilinde habar taratatyn eki radıo, eki telekanal, tolyp jatqan merzimdi basylymdar men baspalar bar. Mundaılardyń uıǵyr tildileri tipti kóp. Al, endi jarnama tili alarmanyna beıimdeletindikten qos ne kóp tildi bolýǵa májbúr.

– Qazir Qytaı memleketinde, ásirese, avtonomııaly aýmaqtarda birtutas júzege asyrylyp jatqan «Qos til» oqytýynyń artyqshylyqtary men kemshilikteri qandaı?

–      «Qos til» oqytýynyń men biletin eki joly bar. Biri – ózim belsene atsalysqan jol – ár ult balasyn óz ana tilinde oqytyp, memleket tilin shynaıy da barynsha myqtap úıretý arqyly urpaqty naǵyz qos, tipti kóp tildi etip shyǵarý joly. ShUAR-da ótken ǵasyrdyń sońǵy jyldaryna deıin bilim berý osy ustanymmen júrgizildi. Men 1986 jyly Shınjıań Ýnıversıtetiniń prorektorlyǵynan ShUAR oqý-aǵartý Komıtetiniń (daǵdy boıynsha bilim mınstri, isjúzinde bilim departamenti) Tóraǵasyna (ol ShUAR premermınstriniń orynbasary edi) orynbasar bolyp, sonda 1996 jylǵa deıin qyzmet atqardym. Iаǵnı joǵaryda aıtylǵan «Qos til oqytýyn» atqarǵan basshylardyń biri boldym. Odan burin ózge elde júrgizilgen  «Qos til» oqytýy degendi ábden biletinmin. Qazaqstanda onyń nege aparǵany maǵan málim edi. Sondyqtan Qazaqstandaǵylar basyp ótken «keńester odaǵynsha qos til oqytýyna» emes, ózimnen burynǵy ardagerler jetektegen osy jolǵa janymdy salýǵa tyrystym. 1987 jyldyń basynda, búkil ShUAR mektepterinde hánzý tilin myqtap oqytý týraly jıynnyń ashylýyna muryndyq boldym. Oǵan ShUAR partkomynyń birinshi hatshysy Ýań Inmaý bastaǵan barlyq basshylar qatysty. Jıyn qortyndysy boıynsha ana tilinde oqıtyn balalardy, sol júıede oqyta berip, mektep bitirgenshe memlekettik til hán tilin ıgerý mindeti alǵa qoıyldy. Amal ne,  bálkim qazirgi júrgizilip jatqan «qos til» oqytýyn jaqtaıtyndarǵa bul jaqpaǵan bolar, biz umtylǵan bul jol praktıkada jeterlik qoldaý tappady. Oǵan myqty oqytýshy, ár alýan oqýlyq, til labortorııasy, t.b. kerek edi. Munyń bári aqshaǵa jáne oqytýshylardy aýystyrý men sapalandyrýǵa, batyl da ónimdi sharalar qoldanýǵa baryp tireletin. Qolymyz bularǵa jetpedi. Eń ókinerligi – óz ultymyzdaǵy nadandar bizdiń munymyzdy úlken ultqa jaǵympazdyq sanap, búgingi jaǵdaıdyń erteń aldyna kelerin mólsherleı almaı, kerenaý ustanymmen bóget jasady. Sóıtip munyń joly bolmady.

«Qos til» oqytýynyń ekinshi joly – osy ǵasyr bastalǵaly beri resmı júrilip jatqan, az ult balalaryna óz ana tilindegi til-ádebıet sabaǵynan ózge pánderdi tegis úlken ult (memleket) tilimen oqytý joly. Mundaı saıasatty Sizderge tanystyrýym artyq bolar. Munyń bir «artyqshylyǵy» – balalar hán tiline barynsha jetiledi. Orny tolmas ókinishtisi – óziniń ulttyq ýyzyna qaný túgil, erteń odan jerýi de yqtımal... Al, bar úmit – sanaly ata-analarda, solardyń otbasylyq til arqyly óz urpaǵyn ulttyq ýyzǵa qandyrýynda. Marksızmdik teoreıa men sosııalıstik qoǵamnyń assımılııasııany progressıv qubylys sanaıtynyn Siz de biletin shyǵarsyz. Endeshe jaqsyǵa basyn aıtý jeterlik bolmaq.

Sóz reti kelip turǵasyn aıta ketýim artyq bolmas. Qazaqstandaǵy  aǵaıyndardyń qytaıdaǵy isterdi sógýinen esh nátıje shyqpasyna kámil senemin. Menińshe ony qoıyp, Qytaı óz memleket tilin qaı dárejedegi mártebege kóterip otyr, ol úshin nendeı sharalar qoldanýda, hán tili men jazýyn álemge taratý úshin ne isteýde degen syqyldy kesek máselelerdi zerdelep, onyń qonatyn tustaryn Qazaqstannyń memleket tiliniń mártebesin kóterýge paıdalanǵany jón bolar...

 –      Endi keshegi, búgingi, erteńgi eki el ara ádebıettik baılanysqa burylsaq. Qazaqstandaǵy qazaq ádebıeti men Qytaı ádebıetiniń baılanysy, kimderdiń aýdarylǵandyǵy, aýdarmanyń sapasy qaı deńgeıde ekenin aıta ketseńiz.

– Jaraıdy. Biraq kelisip alaıyq. О́ziń bilesiń. Men, ádebıettaný mamany turmaq, ádebıet synshysy da emespin. Sondyqtan seniń suraýlaryńa tek bilgenimshe jáne múmkindigimshe ǵana jaýap qaıyraıyn.

Qazir Qytaıda hán tildi qalamgerlerdiń aldy mıllııarder! Úkimet te, baılar da, baspalar da, basqa qaırymdylyq uıymdary da kórkem ádebıetti kókke kótere demeýde. Olar búgingi Qytaıdyń keshegi Lý Shúnderdiń yıǵynda turǵanyn jaqsy biledi. Halyqtyń kórkem ádebıetke degen suranysy óte joǵary.

Qytaıda ózge janrlardy aıtpaǵanda jylyna bir-eki myń roman jaryq kóredi. Bir aıta ketrligi - Qytaı basshylary mádenıettegi táýelsizdikti el táýelsizdigimen tike baılanystyra qaraıdy. Al ulttyq mádenıettiń serkesi sol ulttyń tili men ádebıeti ekeni aıtpasa da túsinikti jaıt.

Jalpy alǵanda bul sala qoǵamnyń damýymen, zamannyń ilgerileýimen jarysyp keledi. Bul árıne Qytaı jazýshylyrynyń dúnıeni, qoǵamdy, adam taǵdyryn tutastaı tanýy men bilýin áıgilep otyr. Bulardyń shyǵarmalyrynda qarapaıym adamdardyń tirshilik kúıi tipti de basty nazarǵa alynýda (mysaly, Ja Pıńoýdyń «Shattyq» syqyldylarynda); Syrtqy órkenıet jetip kelgendegi az ult adamynyń jan dúnıelik arpalysy men ózin retteý barysy da qalys qalmaýda (mysaly, Alaıdyń «Ien taýy»); Adam janyna ishkerleı enip, adamı durys pıǵyldardy dáriptegenderi de az emes (mysaly, Beı Shoýmıńniń «Psıholog áıeli», t.b.); Qoǵamdyq jaýapkershilikti arqalaǵan tarıhı taqyryptaǵy týyndylar da kóp. Bul arada Qytaı jazýshylarynyń óz ulttyq tarıhyna degen tereń súıispenshiligi men túsinigi de jatyr. Alǵa basýdyń dınamıkasyn tarıhtan tabýǵa degen berik nıeti de tur ( mysaly, Ýań Anıdiń « Oıaný kezeńi», Shúı Kúnniń « Jabaıy shóptiń tamyry» sııaqtylar); Qytaıda ǵalamtor (ınternet) ádebıeti de bul salany damytýǵa kúsh salýda. Bul arada men sizge tek ótken jyldyń romandarynan ǵana mysal keltirip otyrmyn. Al arǵy jyldarǵa nemese hıkaıat , áńgime jaǵyna burylsaq sóz tipti uzaryp ketedi .

Keshegi dáýirde, sizdershe KSRO zamanynda Qytaıdaǵy qazaq ádebıeti qazaqtyq, qytaılyq, keńestik, álemdik syndy tórt muhıttan qatar sýsyndady.  Qytaı qazaqtaryna Qazaqstan ádebıeti tike baryp jatty. Abaı men onyń arǵy jaǵyndaǵylar ǵana emes, Muhtar Áýezov pen onyń zamandas qalamgerleri bizge bala jastan tanys boldy jáne olardyń týyndylaryn oqyp, nár alyp óstik. 1960 jyldardan soń eki el ara qyrǵıqabaqtyq aýyrlady. Bul kezde Qazaqstan ǵalymdary men jazýshylarynyń keıbireýi (I.Esenberlın, Sh.Ýálıhanov, t.b.) saıası turǵydan synǵa alynyp, oń qabyldanbady. 1980 jyldardan bastap Qytaıda reforma etek aldy, jaǵdaı ońalýǵa bettedi. Bul tusta Keńestik jazýshylar qatarynda Sh.Aıtmatov maqtalyp, shyǵarmalary aýdaryla bastaldy.

Qazaqstan saıası ádebıeti (mysaly N.Á.Nazarbaevtyń, Q.Toqaevtyń eńbekteri) men kórkem ádebıeti Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń ǵana, qazaqsha tóte jazýmen shyǵa bastady. Mysaly, tek kórkem ádebıet óńirin ǵana sóz etsek, Shınjıań Halyq baspasynan M.Áýezovtiń «Abaıy» men «Abaı joly», «Kinámshil boıjetkeni», Ábdijámil Nurpeıisovtiń «Qan men teri», Ǵ.Músirepovtiń «Jat qolyndasy», Oralhan Bókeevtiń «Mynaý appaq dúnıesi» men «Ataý keresi», Muhtar Shahanovtyń «Dáýir dastandary» men «Quz basyndaǵy ańshynyń zary», Qalmahan Ábdiqadyrovtyń «Qajymuhany» men «Myń bir túni» (aýdarmasy), Beıjindegi ulttar baspasynan Ǵ.Músirepovtiń «Qazaq soldaty», Ǵ.Mustafınniń «Qaraǵandysy», S.Muqanovtyń «Botagózi», A.Qunanbaevtyń «О́leńderi» men «Qara sózderi», Shınjıań jastar-órender baspasynan Ilııas Esenberlınniń «Altyn ordasy» men «Kóshpendileri», Nurlan Orazalınniń «О́leńderi», Janat Ahmadıdiń «Esengeldi bıi» syqyldy talaı shyǵarma tóte jazýmen jaryq kórdi.

Al osy baspalardyń kúsh salýymen «Abaı óleńderi», «Abaı qarasózderi», M.Áýezovtiń «Abaı» epopeıasy qytaıshaǵa (hán tilimen) aýdaryldy. Degenmen qazaq ádebıetin qytaı tiline aýdarý jaǵy únemi kemshin túsip jatatyn. Jýyq jyldardan beri tanymal qalamger Qaısha Tábárakqyzy ózi sııaqty hán tilinde qalam terbeıtin 20 shaqty jigit-qyzdardy uıymdastyryp arnaıy aýdarý ortalyǵyn qurdy. Ony qazir ShUAR basshylyǵynda júrgen Ashat Kerimbaıuly, Nurlan Ábdimájinuly, Tilebaldy Ábdirashıtuly, Mamyt Toımyluly syqyldy baýyrlarymyz qos qoldap jebeýde. Bul ortalyq dál qazir «Abaı jolynyń» (tipti de sapaly bolýy úshin) jáne «Ataý kere» men «Qorqyt ata» kitabynyń aýdarý jumystaryn qolǵa aldy. «Osyzamanǵy Qazaqstannyń 15 áıgili aqynynyń óleńderi» degendi de hán tilinde sóıletkeli jatyr. Qaısha Tábárakqyzy Qazaqstan jazýshylar odaǵymen (Tóraǵa Nurlan Orazalınmen) tyǵyz baılanys jasaýda. О́z shyǵarmalaryn mıllııardtar tilinde sóıletkisi kelgender Nurlan Orazalınmen nemese Qaıshanyń Almatyda turatyn uly О́rken Serǵazyulymen baılanys jasasa bolady.

 – Latyn qarpine kóshý jónindegi qytaıdaǵy qazaqtardyń oı- pikirleri, oǵan úkimettiń kózqarasy qandaı?

– Bul bir óte mańyzdy taqyryp.Qytaıdaǵy qazaq álipbıi HH ǵasyrda san ret ózgerdi. Iаǵnı  Ahmet Baıtursynov taǵanyn qalaǵan, sosyn Ánýár Kókeev reformalaǵan tótejazý(1982-jyldan buryn),   krıllısa (1957-jylǵy birer aı), odan keıin latynsha ( tóte jazýmen qatar, 1958-1982 jyldar ), sosyn qaıtadan tóte jazý (1982-jyldan soń ) bolyp san qubyldy. 1982 jyldardyń basynda, birshama  jalpylasyp qalǵan latynsha jazýdy tastaı salyp, qaıtadan tóte jazýǵa shegingende men oǵan qarsy shyqtym. Mańymdaǵylardan zııaly qaýymnan ózgesi sózime qulaq aspaǵan soń, sol kezde oqý-aǵartýdy basqarýǵa jaýapty vıse-premerge hat jazdym. Ol hat Beıjin tarapynan qoldaý syńaıly raımen ShUAR-dyń pikirin alýǵa qaıtaryldy da, aıaǵy joly bolmady. Sosyn «Ulttar» jýrnalynda maqala jarııaladym. Bıliktegi bireý bul jýrnaldy meniń maqalama baılanysty sógip, taratqyzbaı qoıyp, aıaǵy jarym jyldan keıin eriksiz taratty. Jastar men ǵalymdardyń, zııaly qaýymnyń erekshe qoldaýyna ıe boldym. Sonymen jastar latynsha jazýdy ınternet arqyly jalpylastyrýǵa ótti. Buǵan serkelik qylǵandar – qytaıda eń alǵashqy «Aýyl» atty saıtty ashqan, qazir Almatyda turatyn kásipker Asqar Jakýlınder edi.

Al, búginde jazý túgil tilimizdiń ózi otbasylyq tilge qaraı quldyrap bara jatyr. Jańaǵy «qos til» oqytýy keıde, keı jerde «bir til aǵartýy » bolyp barady. Sondyqtan qazaq tiliniń mundaǵy bolashaǵynan men qatty alańdaımyn. Ol týraly jazyp ta, sóılep te kelemin. Qazirshe buǵan sanaly ata-analar ǵana otbasyndaǵy tárbıe arqyly tótep berýi múmkin. Odan qala berdi úmit – sanaly jastardyń ózinde, ózdiginen úırenýinde. Meniń ózim kezindegi syrtqy jaǵdaıǵa baılanysty, qazaqsha oqymaǵan adammyn. Qazirgi ýaqytta mundaǵy qara kózderimizdiń jazý reformasy men latyn qarpin qoldaný týraly oılaýǵa murshasy joq. Bıliktegileri hán jazýy men tilin jalpylastyrýǵa kúsh salýda. Uzaqty oılaıtyn zııaly qaýymnyń oıy ári-sári. Degenmen hán jazýyn jalpylastyrý latynsha jazýdy qosa jalpylastyrýda. О́ıtkeni hán ıeroglıfterin durys oqyp-úırený latynsha jazýǵa negizdelgen pıńıńzymý (hánshe latyn jazý) degenge súıenedi. Biraq onyń ishinde qazaqsha qaripterdi tańbalaýǵa kelmeıtin birneshe árip bar jáne qazaqsha áripterge jetpeıdi de. О́zge túrik tildi elderdegi qazaqtar qoldanýǵa májbúr bolyp júrgen latynsha jazý jobalary da ár alýan ekenin bilesiń. Túrkııanyń jazýy da bir ǵasyrǵa jýyq buryn jasalǵan, búgingi dáýirge tym qolaıly emes jazý úlgisi. Jalpy Qazaqstannan ózge elderdegi qazaqtar latynsha jazýdyń alýan úlgisine bet-betimen ketip barady.

Menińshe shynaıy zııaly qaýym dúnıedegi qazaqtyń ortaq bir ǵana jazýy bolýyn arman etedi. О́kinishke qaraı qazir mundaı ortaqtyqqa qol jetkize almaı otyrmyz. Latynshanyń ártúrli nusqalyryn qosa esepteseń 5-6 túrli jazý qoldanyp júr. Bul, mádenı aýys-túıiske ǵana emes, ult tutastyǵyna da zor zalaldy jaǵdaı. Men mynalardy aıtqym keledi:

1. Qazaqstannyń latyn álipbıine kóshýi qazaq tiliniń mártebesin kóterýge bóget bolsa, asyqpaı birte-birte júzege asyrý kerek. Tipti biraz ýaqyt eki jazýdy qatar qoldansa da bolady.

2. Qazaq eli bolashaqta paıdalanatyn latynsha jazý jobasyn dál qazir jarııalap tastaǵany jón. Bul Qazaqstan men onyń bılik basyndaǵylardyń keshiktirýge bolmaıtyn tarıhı boryshy. Sonda ǵana ózge elderdegi qazaqtar (dıasporadaǵylar) birtindep sol jobaǵa beıimdeletin bolady, sol arqyly jazý birligine qol jetkizemiz.

4. Kez kelgen ult úshin de dıaspora máńgilik. Qazaqstan sheteldegi qazaqtardy túgeldeı atajurtqa kóshire almaıdy.  Biraq álemdegi qazaqtardyń mádenı tutastyǵyn oılaýǵa boryshty.

   5. Jalpy alǵanda, jazý ózgertý sán de, ermek te, saıası oıyn da emes. Ulttyń tutastyǵynyń, mádenı aýys-túıistiń, jazýdyń, tildiń ómirsheńdiginiń, sol úshin zaman damýynan artta qalmaýynyń zárýligi.

6. Tóte jazý da, krıllısa jazý da tehnıkalyq, baǵdarlamalyq jasampazdyqtar men óńdeýlerge qansha súıense de, latynsha jazýǵa jete almaıtyny beseneden belgili. Qazaq endi eń sońǵy ret jazý ózgertip, budan bylaı máńgi ózgertilmeıtin jazýǵa ýaǵynda kóship alǵany abzal.

 – Qytaıdaǵy qazaq jastaryna Qazaqstan kitaptaryn taratý, olardy krılısaǵa úıretý jaǵy eskerilgen be? Jalpy Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy mádenı baılanysty damytý Shınjıańdaǵy qazaqtarǵa qanshalyqty septigin tıgizedi?

–      Ondaı múmkindik eskerilmegen. Qazaqstan basylymdary Qytaıǵa barmaıdy, telekanaldary kórilmeıdi, radıosy estilmeıdi. Kóp sandy qazaqtar jóninen alǵanda, eki el arasyndaǵy jolaýshylar aparǵan azdaǵan dúnıelerdiń yqpaly joqqa tán. Qytaıdaǵy qazaqtar qolyna túse qalǵan kúnde de krıllısamen jazylǵan shyǵarmalardy oqı almaıdy. Bulardan tamtumdap paıdalanatyndar azdaǵan zııaly qaýym ǵana. Al, Qytaıdaǵy tóte jazýmen shyqqan sonshama kóp qazaqsha dúnıelerdi Sizder de tanymaısyzdar. Qazirgi mádenı aýys-túıistiń bir shyndyǵy osy.

Degenmen, Qytaıdaǵy qazaq jastarynyń kóbi Qazaqstanǵa ystyq yqylaspen qaraıdy. Onyń órkendegen tustarynan, ásirese óner óńirinen nár alýǵa, úırenýge mán beredi. Oǵan Qazaqstandyq óner adamdarynyń Shınjıańǵa baryp óner kórsetýi de oń áserin tıgizýde.

Bir tańǵalarlyǵy Qazaqstan tarapynan eki el arasyndaǵy ádebıet pen mádenıettiń aýys-túıisine, ondaǵy qazaqtardyń atajurtpen rýhanı baılanysyn úzbeýge yqpal etý jaǵy kemshin túsip jatyr.   Mysaly, Qazaqstanda jaryq kóretin «Kórshi» jýrnaly Qytaı mádenıetin Qazaqstan men qazaq tildi álemge tanystyryp jatyr. Al qazaq pen Qazaqstandy tanystyratyn hán tildi dúnıe áli jaryqqa shaqqan joq. Qazaq elinde «Kuń Fýzy ınstıtýty» quryldy, Qytaıda «Abaı synyby» da joq. Qazaqstanda «qytaılyqtar mádenı ortalyǵy » jumys isteıdi...

– Qytaıdaǵy qazaq ádebıeti qaı deńgeıde?

–      Qytaıdaǵy qazaq ádebıeti hán tildi ádebıetten san men sapa jaǵynan kesheýildep turǵanymen, gúldený, damý barysynda. Byltyr ǵana tórt tomdyq  Qytaı qazaqtarynyń «Ádebıet tarıhy » jaryq kórdi. Seniń suraýyńa jaqsy jaýapty sol tórt tom bermek .

– Mıllıardtar elinde turyp, ana tilimiz jaıynda súbeli suhbat bergenińizge rahmet! Qart qalamger retinde búgingi qazaq jastaryna ne aıtasyz...

–      Men aqyn emespin. Alaıda jaqsy óleńderge áserlengishpin. Mysaly, Ábdilda Tájibaevtiń :

              Iilme bas, ıimpazdar ıgenge,

              Kúnshilderge sen de kúsh aıt,

                                   ımenbe.

              Búgin úıren jalań aıaq shoq basyp,

              Erteń órtke laqtyrsa da kúımeýge. –

Degen óleńi árqashan jadymda júredi. Osyndaı otty óleńderden nár alyp, sanaly urpaq sanasynda qalar degen nıetpen mende jastarǵa bir shýmaq óleń arnaǵym keledi:

          Shoshyma estip minbedegi dúrildi,

          Bosatpa áste ana tildik dilińdi.

          Qalamyńmen óz anańsha jaza ber,

          Álde bireý kessedaǵy tilińdi!!!

Sultan Janbolat ómir joly

Sultan Ramazanuly JANBOLATOV. 1936 jyly1 qańtarda, QHR ShUAR Tarbaǵataı aımaǵy Shaǵantoǵaı aýdanynyń Qarakemer aýylyndaǵy malshy otbasynda dúnıege kelgen. 1956 jyly Shynjań ınstıtýty Fız-mat fakýltetin, 1961 jyly Chańchundaǵy Jılın (Gırın) ýnıversıteti Fızıka fakýlteti radıo-elektronıka mamandyǵyn bitirgen. 1961-1986 jyldary Shynjań ýnıversıtetinde oqytýshy, lektor, Qytaı qazaqtarynan tuńǵysh dosent, keıin kele magıstr jetekshisi, kafedranyń jáne ınformasııa zerthanasynyń meńgerýshisi (júrgizýshisi), dekannyń orynbasary (1980 jyldan), prorektor (1983 jyldan), QHR Elektronıka qoǵamynyń basalqa múshesi, QHR Azult jazýyndaǵy ınformasııalardy óńdeý qoǵamynyń tóraǵasy, ShUAR Ǵylym jáne tehnıka qaýymdastyǵynyń turaqty jorasy, ShUAR JOO kásiptik qyzmet ataqtaryn attestattaý komıssııasynyń bastyǵy, t.b. qyzmetterdi atqarǵan. Radıo-elektronıka mamandyǵyn (qazirgi Shınjııań Ýnıversıteti Elektronıka fakýltetininiń taǵanyn) quryp shyqqan. Azult jazýlaryn kompıýterde birjaqty etý júıesin jaratyp, «Tehnıkalyq Progres» syılyǵyn alǵan. «Kompıýter prınsıpteri», «Magnıtofondy radıoqabyldaǵysh», «Kalkýlator» t.b. kitaptary jaryq kórgen.

1962-1966 jyldary “ultshyl”, “revızıonıst”, “shetelge qashqannyń uly”, “aq maman” sııaqty “bóriktermen” kórgen saıası qaqpaıy “Mádenıet Tónkerisinde” (1966-1976) aıdalý, kúreske alyný men myrza qamaqqa alynǵan Sultekeń bertingi Dyń Shıaýpıń saıasatynan soń ǵana oń kózge túse bastaıdy. Ol 1986-1996 jyldary ShUAR Oqý-aǵartý komıteti tóraǵasynyń (bilim mınstriniń) orynbasary, Oqý-aǵartýdy zertteý ınstıtýtynyń professory (1988 j), ShUAR-dyń tótenshe úlesi bar mamany (1990), buǵan qosa Chıaýgýań shyǵys ǵylymy men mádenıeti akademııasynyń múshesi, JOO-larda bilim berýdi zerdeleý ınstıtýtynyń dırektory men aǵa zertteýshisi. Al, 1993-2003 jj, 8- jáne 9- (eki kezektik) Memlekettik Halyq Quryltaıynyń (parlament) depýtaty, onyń Ulttar Komıssııasynyń múshesi boldy. 2005 jyldan beri Dúnıejúzi Qazaqtary Qaýymdastyǵy Tóralqasynyń múshesi. Qazir ShUAR teleýnıversıtetiniń professory, QR Muhtar Áýezov atyndaǵy Semeı ýnıversıteti qatarlylardyń qurmetti prfessory.

S. R. JANBOLATOV 1986 jyldan keıin (laboratorııadan qol úzip, tehnıkalyq mamandyǵyn jalǵastyrý múmkindiginen aırylǵan soń) bir jolata kórkem ádebıetke burylady. «Úısin Hıkaıasy» atty trılogııasy - «Eljaý Kúnbı», «Sanshora Kúnbı» jáne «Ońǵaı Kúnbı» atty tórt tomnan turatyn úsh romany jaryq kórdi jáne QHR da memlekettik, ShUAR-lyq úzdik syılyqtarǵa ıe boldy. Sultannyń budan basqa, «Talastaǵy jantalas» sekildi povesteri, úsh tomdyq maqalalar (monografııalyq eńbekter) toptamasy, sondaı aq ocherkteri men áńgimeler jınaqtary bar. “Biz” deıtin ǵumyrnamalyq trılogııasy jaryq kórdi. Ol Qazaqstan, Qytaı jáne ShUAR jazýshylar odaqtarynyń múshesi. Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń bekitýi arqyly 2001 jyly, QR-nyń táýelsizdiginiń 10 jyldyǵyna oraı, merekelik medalmen, 2007 jyly “Dostyq” ordenimen marapattalǵan. 2004 jyly ol taǵy“Tıanshıan” ádebıet-óner syılyǵynyń eń joǵarǵysy “úles” syılyǵymen marapattaldy.