«Nurly kóshtiń» buıdasyn jaý kesti ǵoı

«Qaıda barsań qazannyń qulaǵy tórteý» degen qazaqtyń maqaly bar. Qazaqtyń basyna tóngen  máselelerdiń de sebebi dál sol  qazannyń qulaǵyn kimderdiń ustaǵanynda bop tur. «Dúnıejúzi Qazaqtary Qaýymdastyǵy» qurylǵanyna 20 jyl toldy. Osy 20 jylda qansha jumys istep, qansha tirilikke jol ashty? Bul týraly aıtar oı kóp. Bireý maqtasa, bireý dattaıdy. 20 jylda  1 mıllıonǵa jýyq qara kózderimiz elge oralyp, etek-jeńin jıa bastaǵanyn oılasaq bulda úlken jetistik.  Tek «qazannyń qulaǵyn ustaǵandardyń» qaskúnemdiginen  «Nurly kóshtiń» buıdasyn osy jyly qıyp ketkeni bolmasa. Dúnıejúzi Qazaqtary Qaýymdastyǵynyń tóralqa tóraǵasy Nursultan Ábishuly da ózi sebepshi bolǵan kóshke arasha bola almady. Bul jerde sol «qazannyń qulaǵyn ustaǵandar» qazaq pen Elbasymyzdyń arasyna ot salyp, bomba jardy. 

           Shyndyǵynda, «Nurly kóshtiń» buıdasyn jalǵap, kóshti jeteleıtin bir quzyrly organnyń bolmaýy - kóp jumystarǵa kedergi keltirýde.  Mine osy máseleni sol «Qazannyń qulaǵyn ustaǵandarmen» dıplomatıalyq baılanysqa kelip, sheship alýǵa bolatyn syıaqty. Menińshe, bunyń bir joly retinde «Qazaqsha rýh, Evreıshe tásildi(hod)» paıdalanýǵa bolady. Bul degen sóz saıasattan sańylaý taýyp, «solaı jasaýǵa kiriptar etý kerek" degen sóz. Árıne joǵary bılikte júrgen  rýhy ór jigitter bar ǵoı.  Mine muny uıymdastyrýǵa birer depýtat nemese Talǵat Mamashev syndy  osy salaǵa qatysy bar batyl adam kerek bolyp tur. Ol kisiler bastap, búkil 43 eldegi qazaq qoǵamdary  men mádenı uıymdary, depýtatar men ult zııalylary atsalyssa  «qara nardyń buıdasyn beri burýǵa» bolady dep esepteımin.  Kim bilsin, «aýzyn kúıdirgen» aǵalarymyz  áliptiń aıaǵyn baǵyp, bul jaǵyna baspaı qoıýy da múmkin.

Desede, oralǵan Qandastarymyzǵa «Rahmetimiz sheksiz». Allaǵa shúkir, bosap qalǵan aýyldarymyzdy toltyryp, «jabysyp qalǵan jaman keńestik ıdeıalogııadan» azda bolsa alys júrýimizge yqpal etti, taza qazaqy sanany ákelip, úlgi kórsetti.  Eńbekqorlyǵy men qazaqylyǵymen sanymyzdy arttyryp, sapamyzdy jetildirdi ... Sonyń barlyǵyn «astyndaǵy bir kúndik taǵy men aýzyndaǵy nanyn oılaýdan aspaıtyn» «álgi  qazaqtar» kóre almady. Qazaq jeriniń baılyǵy men jerin jeke múlkindeı qaıdaǵy zulymdarǵa jeke satyp, talan-tarjyǵa salǵandar, mılıondaǵan dollardy dańǵoılyq pen jaǵympazdyqqa aıamaı shashatyn, sammıtqumarlar óz týystaryna kók tıyn  qıa almady.  Qıǵandy qoıyp «memleketke aýyr qıyndyq ákep, kóterilis jasady» degen jalasyn aýyzdary qısaımaı Londonda jarıalady. Muny jarııalaǵan Prezıdent keńesshisi Ertisbaev myrza bolatyn. Bul sózdi keıin Qulybaev pen Shókeev myrza qaıtalady. Al murtty ýázir ony úkimette qarap, kóshti resmı toqtatty.  Mine bul shyńǵyrǵan shyndyq.

Al anaý alystaǵy, jylannyń aýyzynda shyryldaǵan ıesiz, beıýaz qazaq úmitin úze almastan bizge qarap, jandaryna arasha tileıdi.

Alystaǵy qandastardyń kórgen kúnderi qursyn

            Jetim eldiń kúıin keshken qazaqtyń bir bólegi Túrkilerdiń at tuıaǵy taptaǵan qasıetti mekeni Altaı men Ile, Tarbaǵataı men Erenqabyrǵada (Qytaıda)  jatyr.  Ondaǵy qytaılar jerdi de, baılyqty da tabandaryna basty. Sebebi ol jerde qazannyń qulaǵyn qytaılar ustaıdy ǵoı.  Aýzyn arandaı ashqan jylandar ıreleńdeı kelip jatty, 40 jyl arbap, halyqtyń  tamyryn ustap, balalaryn ýlady da juta bastady. Tipti «aıaǵyn serpýge shamasyn keltirmeı» tirideı jutyp bara jatpaı ma! Al oǵan arashashy bolady degen Qazaq eliniń de jaǵdaıy belgili boldy.  Qytaıdaǵy 1.5 mıllıonnan asatyn qazaqtyń basyndaǵy zobalańdy tómendegi óleń dál kórsetip beredi.

«Qytaılar

Araǵyn berip aıranyńdy aldy,

Kók shóbin berip qaımaǵyńdy aldy,

Saıahat ashyp baıytamyn dep,

Qanas pen Narat, Saıramyńdy aldy,

Taý men kólińdi, saılaryńdy aldy.

Qorjasyn berip jaılaýyńdy aldy,

Orman men toǵaı qoınaýyńdy aldy.

Qýyrmash berip etterińdi aldy,

Shen beremin dep shekpenińdi aldy,

Otyraqtastyryp otyrǵyzdy da,

Qyrdaǵy qystaý, kókteýińdi aldy.

Daýalyn soǵyp dalańdy aldy,

Qara nópir kelip qalańdy aldy.

Qos tilde oqytyp qaryq qylamyn dep,

Til uqpas qylyp balańdy aldy.

Etek jeńiń jınalmaı jatyr,

            Muńǵul elindegi aǵaıyndarymyzdyń jaǵdaı qytaı men TMD-ǵy elderge qaraǵanda kósh ilgeri.  Tipti qazaqstandaǵy qazaqtardan da jaqsyraq turady deýge negiz bar. Sebebi  olardyń tili men dini bútin, jeri men eli qolynda, rýhy baıaǵydaı ór, ıman men ujdandaryn joǵaltpaı otyrǵan halyq. Qysqartyp aıtqanda máıegi buzylmaǵan, qazan-oshaǵy shaǵylmaı otyrǵan baqytty el. Onsyzda sany onsha óse qoımaǵan muńǵul jurty tisin batyra qoımasy anyq, onyń ústine «kıiz týyrlyqty» halyqtardyń ıaǵnı dala kóshpendileriniń «jaýyna da, qasyna da er minez kórsetetini» taǵy bar. Ortalyq Uly quralda  2 depýtaty bar, eldiń ár salasynda aıtarlyqtaı qyzmet etip jatqan qazaq zıalylarynyń tiriligi adamdy qýantady.

            Al О́zbek eli men Reseıdegi qandastarymyz ákimshilik jumystar men maıly oryndarǵa jaıǵasýy ekitalaı. Onsyzda Reseıde jalǵyz qazaq mektebi bar bolsa, О́zbekstanda qazaq mektepteri kún sanap kemip barady.  Sebebi onda «qazannyń qulaǵyn Orystar men О́zbekter ustap otyr».

            Al Túrkııa men Evropadaǵy qazaq jastarynyń da «máıeginen ajyrap, ulttyq bolmysy ózgerip» bara jatqannyn bilemiz. «Urpaǵym, urpaǵym dep» shapqylap júrgen bir top shaldan aıyrylǵan soń olardyń kúni ne bolary belgisiz. Orta azııanyń myna sumdyǵyna jırene qarap, «Boıyn kórip, qaljasynan túńilgen»  40 myńdaı qazaq qazaqstanǵa «shekesinen qaraýy» kádik emes.

О́zine ózi opa jasamaǵan «qazaqtar» nemese  Qazaqstandaǵy máńgúrtter

            Al bizdiń táýelsiz Qazaqstanymyzda «Qazannyń qulaǵy qazaqtar ustaǵanmen», onyń ishinde tili men dinin tárik etken, rýhy taıaz, Masondardyń maılyǵyna aınalǵan, máńgúrttengen qazaqtardyń  basym ekenin aıtpasaq Aqıqatqa kýná bolar.

Táýelsiz elimiz bar dep eńiregen erlerge pana bolar jer tabylmaı bara jatyr ma dep qorqamyn. Sebebi «qaıda barsań biriniń aıaǵynan biri shalǵan qazaq», ata jaýlaryndaı óshtesken «málim top» qazaqtardyń «soryn qaınatyp, sorpasyn iship jatyr». Áne ol «málim top» – máńgúrtter.  Atap aıtqanda «sıonıstik rejımniń» qamytyn kıip, qur ataq pen aqshaǵa, aram nápsige bola «óz qaǵynan ózi jerigen», opasyzdyq pen namyssyzdyqty erlik dep sanaıtyn «ultynyń ýyzy toımaǵan» sorlylar.

Eń soraqysy qazaq bıliginiń Masondyq belgisin Astanaǵa ornatyp, Masondarǵa birden quldanýǵa óte bastaýy jan shoshyrlyq tragedııa bolýy yqtımal. Jaman aıtpaı jaqsy joq. О́z bıligimizdi ózimiz almaı «aqyr zamandy» óz qolymyzben jasap alýymyz múmkin.

Endi «elim-aı» áýenimen myna sherdi aıtatyndar da shyqty.

«Tárbıesi joq, bilim bar

Máńgúrttengen iniń bar,

Mınıstr basqan tabanǵa

Baǵyn baılaǵan tiliń bar.

Salt-sanamen isi joq

Namysy ólgen ulyń bar.

Sheshesi uıat demeıtin

Ar-ujdan ketken qyzyń bar.

Jalańash jaldap bıletken

Maǵnasyz shýyń bar,

Nan taýyp jeýge kúni joq

Qańǵan qalyń qulyń bar,

Aýylda jer joq, jumys joq

qalada qaıdan kúıiń bar,

tapqandy qaǵyp alatyn

jaldaǵan páter úıiń bar.

Ata-anasy tastaǵan

Beıkýná ósken qulyn bar.

Tonap ap shetke qashatyn,

Kúıeý balań men kúńiń bar

Arýaqty qorlap, atysqan

Ýahhabıs degen diniń bar.

Jer menen elin satatyn

Paraqor bastyq, bıiń bar.

Dúbárá, dańǵoı  toptasqan

Parlament degen jıyn bar.

Jaǵympazdardy jınaǵan

Masonǵa bárin syılaǵan

Qazaqqa túgin qımaǵan

Maqtanshaq bastyq zulym bar!

Aý, qazaq sende ne kún bar?»