ZAR ILEME, ZARQYN! Sen Abylaıtanýshy emessiń!

«Qamshy» portaly – erkin aqparat alańy. Biz tómende Sadyq Smaǵulovtyń Abylaı hanǵa qatysty pikirin jarııalap otyrmyz. Maqala professor Zarqyn Taıshybaı myrzaǵa arnalyp jazylypty. Oı ortaǵa salyndy, oqyrman – tarazy. Al professor Zarqyn myrza osy jazbaǵa baılanysty tıisti pikir bildirip jatsa, biz árqashan jarııalaýǵa daıynbyz.

(M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń professory Zarqyn Taıshybaıǵa)

Qurmetti Zarqyn! Bul kúnde taıaq emes, shybyq laqtyrsań professorǵa tıetin boldy. Sonyń biri ekenińizge shúbám joq. Stýdent kezimizde professor Esmaǵambet Ysmaılovtyń kóleńkesinen qorqatynbyz. Danyshpandardyń biri ekenine endi kózimiz jetti. Men sizge arnap «Abylaı kimniń balasy» dep maqala jazǵanmyn. Ony oqyǵanyńyz kórinip tur. О́ıtkeni maqalańyzdyń aty «Abylaı han «Sabalaq» bolyp Tóle bıdiń túıesin baqpaǵany» ras. On bir jasar Abylaı óziniń atyn bilmeýi múmkin emes. Tóle bıdiń túnemelinen týdy degen qulaqqa kirmeıdi. Ol kezde Tóle bı Haldan Serenniń tutqynynda bolyp, eki balasyn amanatqa berip, basymen qaıǵy bolyp júrgen. Sizdiń ıdel etip alyp otyrǵanyńyz – Ábilhaıyr. Ras Ábilhaıyr er júrek batyr. Qazaq-qalmaq tarıhyndaǵy eń iri soǵys Bulanty-Ańyraqaı shaıqasynyń qolbasshysy bolyp qalmaqty talqandap betin qaıtardy. Bundaı iri soǵys Abylaı han kezinde bolǵan joq. Ábilhaıyr - Qaıyp, Bolat, Sámeke, Ábilmámbet tórteýiniń qosyndysyndaǵy iri han. Biraq, siz zapran qusyp, zar ılep dáleldeıtindeı ULY HAN bolmaǵandyǵyna «Tárbıesiz óskendikten baıbalam salyp» otyrǵanym joq. Shyny sol. Uly handyq qoja moldanyń «áýmınimen» saılanbaǵan. 1737 jyly Abylaı Ábilhaıyrdy kórgen joq. Qyzy Qarashashqa 1740 jyly Ábilmámbet úılendirip Eraly sultandy ala kelip Atyǵaı-Qaraýylǵa sultan taǵaıyndaǵan. Qurmetti professor! Haqnazar han, Esim han, Jáńgir han qalyptastyrǵan, biriktirgen «alty Alash» Táýke hannyń kezinde SSSR-sha ydyraǵan. Qazaq úshke bólinip Uly júz – Tóle bıdiń, Orta júz – Qazybek bıdiń, Kishi júz – Áıteke bıdiń enshisine tıip dalalyq demokratııa ornap Táýke «ÁZ» atanyp ULY HAN bolyp qalǵan. Siz 60-70 jyldan keıin jańalyq ashyp «Alty alashtyń hany Ábilqaıyr» - dep jarty álemge jar saldyńyz. Bolýǵa laıyqty adam ekenine kúmánim joq. «Alty Alashtyń» emes úsh júzdiń – qazaqtyń uly hany bola almady. Boldyrtpady. Qazdaýysty Qazybek bıdiń mysy basyp ketti. Áńgimeni qysqa qaıyryp 1725 jylǵy Ordabasyndaǵy quryltaıdan bastaǵanda Ábilhaıyrdyń ulylyǵy ashyla túsip edi de, Ańyraqaı soǵysynan keıin sý sepkendeı basyldy. Men Ábilhaıyr qaıdan keldi sodan bastaıyn. Jánibek hannyń alty ulynyń biri О́SEKE. О́sekeniń altynshy uly Ábilhaıyr Táýke han zamanynda atqa qonyp saıypqyran jaýynger, batyrlyq erligin kórsetedi. Kishi júz jerin qalmaqtardan, bashqurttardan Qanjyǵaly Bógenbaı basqarǵan 30 myń qoldyń sapynda Shaqshaq Jánibek, Tabyn Bókenbaı, Taz Jolshora, Berish Pyshtanaı, Tama Eset, Adaı Myrzataı batyrlarmen tize qosyp soǵysyp úlken bedelge ıe bolady. Mol oljamen oralǵan batyrlaryn Táýke han laıyqty qarsy alyp, jeńis toıyn jasaıdy. Qanjyǵaly Bógenbaı men Tabyn Bókenbaı batyrdyń usynysymen Ábilhaıyrdy Kishi júzge han saılaıdy. 1718 jyly Táýke han qaıtys bolyp ornyna balasy Qaıyp taqqa otyryp Aıagóz ózeni mańyndaǵy soǵysta Uly júz, Orta júz áskerlerin kómekke shaqyrmaı Ábilhaıyr han Jońǵar qalmaqtarynan oısyraı jeńilip, qashyp qutylady. Osy soǵysta alǵan sadaq oǵynyń jaraqatynan Qaıyp ta qaıtys bolyp ornyna Sámeke han saılanyp «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» zobalańy kezinde qaıtys bolǵan bolý kerek. Kánigi muraǵatshy, professor Bolatbek Násenov Sámeke handy 1734 jyly óldi dep kórsetedi. Al bul ras bolsa «Bulantydaǵy», «Itishpestegi» soǵystarda Sámeke han qaıda júrdi? Ábilhaıyr hannyń Qazybek, Tóle bılerge ókpelep maıdan dalasyn tastap ketýge sebepker boldy. Qazdaýysty Qazybek bıdiń uranymen, uıymdastyrýymen Qanjyǵaly Bógenbaı, Qarakereı Qabanbaı, Shaqshaq Jánibeketiń qoldaýymen Ordabasynda quryltaı ótkizilip Esimhan, Jáńgirhannan keıin sadaq tartyp, naıza ustap at ústinde júrgen han tuqymy Ábilhaıyrdy Bas qolbasshy saılap, qazaq áskeriniń bıligin qolyna beredi. Onyń qolynda myqty kúsh bar, Kishi júz 20-30 myń ásker shyǵara alatyn jaǵdaıy bar edi. «Aqtabannyń...» zardabyn kóp tartpaǵan, bes qarýlary túgel bolatyn. Osy quryltaıdan soń Túrkistandy qalmaqtardan bosatyp Bolat handy taqqa otyrǵyzý Qanjyǵaly Bógenbaıǵa tapsyryldy. Orta júz jigitterinen quralǵan bir túmen áskermen qalany bosatyp Bolat handy ornyqtyryp ózi Betpaq dala arqyly «Aqtabannan...» shubyrǵan Orta júzdiń alty arys halyqyn toqtatyp 1728 jyly bolatyn Bulanty jaǵasyndaǵy qalmaqtarmen alǵashqy soǵysqa daıyndyq júrgizedi. Ásker jınaý qamyna kirisip, Qarakereı Qabanbaı da Jetisý jerimen júrip Jalaıyr, Alban-Sýannan jigitter jınap bes-alty myń qol jınamaqqa tapsyrma alǵan. Túrkistannan shyǵarylǵan 20 myńdaı qalmaqty túre qýyp Kishi júz jerin tazarta Edil-Jaıyqtan asyryp jiberý Esimhan, Jáńgirhan zamanynyń ardager batyrlary Arǵyn Shaýypkel batyrdyń nemeresi Jolbarys batyrǵa, Kókbóri Kerneıdiń nemeresi batyr Baltaǵa tapsyryldy. Edil qalmaqtaryn beri ótkizbeýge, Jońǵar qalmaqtaryna kómektestirmeýge jarlyq berilgen. Jolbarys batyr eski Saýran qalasynyń túbinde oqqa ushyp ornyna batyr Balta 600-700 qolǵa túmen basy bolyp Jaıyq ózeninen, Or ózeninen asyryp tastaıdy. Orys ımperııasynyń áskerleri úshin Edil-Jaıyq ortasynda baǵylyp jatqan jylqyny barymtalap bashqurttardy óz jerine qýyp tyqqan. Bizdiń tilmen aıtqanda batyr Balta áskerı mıssııasyn Orta júz batyrlarynyń qataryn Tabyn, Tama, Shómekeı, Adaı, Ysyq, Sherkesh jigitterimen tolyqtyryp 1743 jylǵa deıin turaqtap qalady. Negizin qazaq rýlary quraǵan Orynbor qalasy Qazaqtyń tuńǵysh Astanasy bolǵany da belgili. Endi sizdiń maqalańyzdaǵy dolbarlarǵa kósheıin. «Dolbar» deıtinim birde bir qujattyń qaı arhıvten alynǵanyn, qaı papkadan alynǵanyn, qaı býmadan kóshirilgenin kórsetpegensiz. Men sııaqty DAT-ty, shejireni paıdalandy desem jylyn, aıyn, kúnin «dál» kórsetip otyrsyz. Oǵan da erlik kerek. Táýke hannyń 1718 jyly ólgenine shúbá keltirmeńiz. О́ıtkeni, Qaıyp han saılanyp Aıagóz soǵysynan jaraqat alyp sodan ólgenin joǵaryda aıttyq. Sámeke han bolyp memlekettik másele sheshipti degendi DAT-tan da, ańyzdan da estilmeıdi. Bolatbek Násenovtyń jınaǵan muraǵattarynan kezdesse kózaıym bolar edik. Bolat han «Itishpes» soǵysy kezinde ólgeni anyq. Ábilmámbettiń han saılanýy osy joly ekeni ras. О́ıtkeni, bıtke ókpelep Ábilhaıyr han tonyn qalmaqtarǵa tastap ketkeni taǵy ras. Osydan keıin Orta júz ben Kishi júz aralasqan joq. Tek Ábilhaıyrdyń qaryndasyn alǵan Shaqshaq Jánibek han ordasynyń mańaıynda boldy. Ondaıdy qazaqtar «kúshik kúıeý» deıdi. Siz «komondırovat» etken «Baltabaı batyr» - durysy Qarakesek Boshannyń Mashaıynan taraǵan-Kókbóri Kerneıdiń nemeresi batyr Balta 15 jyl shekara kúzetinde bolǵanyn Qarakesek eli biledi. Ábilhaıyr maıdan dalasyn tastap ketkennen keıin Qanjyǵaly Bógenbaıdyń qaıtadan qolbasshy bolǵanyn tarıhtan bilemiz. Qazdaýysty Qazybek bıdiń aıtýymen, qolbasshynyń ruqsatymen qaıtqany da el qulaǵynda. Qanjyǵaly Bógenbaıdyń batyr Baltany Abylaı hanmen tanystyryp birneshe joryqtarǵa qatysqanyn táptishtep jatýdyń qajeti joq. Ol basqa taqyryp. 1771 jyly Abylaıdy han kótergen jeti batyrdyń biri ekenin, urpaqtary maqtanysh tutady. Bul áńgime atadan balaǵa jalǵasyp kele jatqan shyndyq. El qurmetine bólengen batyr Balta 1784 jyly Túrkistanǵa jetkizilip jerlenýi de tegin emes. 1723-1726 jyldary Sámke han Ábilhaıyrmen kúsh biriktirip Edil qalmaqtarymen soǵysty degenińiz de qulaqqa kirmeıtin áńgime. О́ıtkeni, Jońǵar qalmaqtary Syrdarııaǵa deıin endep kirip jaılap alǵan. Ata jaýy Jońǵar qalmaqtarynyń ezgisinde «Aqtabannan...» esi aýyp eseńgirep júrgen qazaqtar Sámeke han tiri bolǵanda da aıdaladaǵy Edil qalmaqtarymen soǵysa almas edi. Ábilhaıyr qalmaqtarmen, orystarmen jaqyndasýdy kózdep júrgende ondaı soǵysqa barmas ta edi. 1730 jylǵa deıin Ábilhaıyrda Reseı bajaǵyna kiremin degen oı bolǵan joq. Bul surqııa oıdyń barlyǵy ULY HANDYQ-tyń ókpesinen týǵan. Qazybek bıdi táýbasyna túsirý úshin Haldan Serenniń balasyna qyzyn berip, qalyń maly úshin Orta júz jerine Septen noıan bastaǵan 30 myń sherikterin Ertis ózenin jaǵalatyp Qarqaraly taýyn jaılap otyrǵan Qazybek eline keltirtip «soǵys» ashtyrtady. Balasy Qazymbetti, mal janyn aıdattyryp alady. Záke, Sámeke handy maqtaǵanda Jońǵar qalmaqtaryn umyt qaldyrǵandaısyz. Qazybek bıdiń batasymen 1731 jyly 15 jeltoqsanda A. Tevkelovpen kelisóz júrgizdi deısiz. Qasynda kimder bolǵanyn aıtpaısyz. Tóle bıdiń «sabalaq, shashy ósken kir qojalaq» degen sózin teriske shyǵaryp Abylaı jıyrma jasqa kelgende «SABALAH, túbiri «SABAÝ, URÝ, SOQQYLAÝ» degen sózden shyqqan dep túsindiresiz. Sonda Tóle bı jaryqtyq qalmaqsha biletinin «jasyryp» qalǵan ba? 1730 jyl Bolat han ólip, Ábilmámbet han saılanyp, Ábilhaıyr ókpelep ketken jyl, Qanjyǵaly-Bógenbaı Bas qolbasshylyqqa qaıta saılanyp jeńiske jetken jyl bolyp el esinde qalǵan. Siz 1737 jyl 2-shi qazanǵa deıin Sámeke han áli tiri dep soǵasyz. Zake, Orta júz Kereıi Borash degennen sybys estısiz «Abylaı sultan... janynda kóp adamy bar, Ábilhaıyr hanmen aqyldasýǵa, ury-bashqurttarmen kelisimge kelýge ruqsat suraý úshin barǵan eken jolyǵa almapty. Ol kezde Ábilhaıyr Orynborǵa ketken». Osy sóz professordyń sózi me? Úsh myń shaqyrym jerden kelgen Abylaı Orynborǵa jete almaǵany ma? Ári qaraı «Statskıı sovetnık Kırılovtyń haty boıynsha Ábilmámbet sultan, inisi Abylaı sultanmen bashqurttarǵa baryp, 1500 adam tutqyn alyp qaıtypty.» Qalaı alyp qaıtqany jóninde anyqtama bere ketkenińizde bolatyn edi. Qaperińizde bolmapty. «Bólingendi bóri jeıtindi» bilgen qazaqtar 1737 jyly 28-shi shilde de Ábilhaıyrdy han saılap alypty. Saqtalǵan qujattar osylaı deıdi» depsiz ol qandaı qujattar kórsete ketpedińiz be? Taǵy da jazba derekterge qaraǵanda «1737 jyly erte kóktemde Qazdaýysty Qazybek bı, Orta júzdiń Ábilmámbet, Abylaı sultandar bastaǵan qalyń qaýym Ábilhaıyr hannyń ordasyna irgeles Or jáne Elek ózenderiniń boıyna kóship barǵan». Zake-aý, shybynsyz-shirkeısiz, masasyz-sonasyz Qarqaralydan Or, Elektiń boıyna «ólimge qımasa da, ókpege qıysqan» Ábilhaıyrǵa úsh myń shaqyrym jerden kóship barmasy anyq. Myńǵyrǵan maldy aıdap baryp jaılaý qyzyǵyn kórmeı-aq qaıta kóship kelgenshe Arqany belýardan qar basyp, aq borany soǵyp turar edi. Maqalańyzdy ári qaraı oqyǵan saıyn oıym on saqqa bólinip ne oqyǵanymdy umytyp qyzyqty fantazııalarǵa kezdesem. 1737 jyly 19 maýsymda Reseı patshasyna baǵyný úshin Orynborǵa taıap Ábilmámbet, Abylaı, Baraq sultandar kóship keledi. 24 maýsym kúni qazaqtardyń úlken jıynynda Orta júzdiń sultandary, bıleri, batyrlary aqyldasa kelip meni ózderine han saılap, ıilip taǵzym etti. Duǵa oqyp, qol jaıdy» dep Ábilhaıyrǵa aıtqyzasyz. Osyndaı qısynsyz ótirikti qaı qujattan taýyp aldyńyz? Sol qujattyń fotokóshirmesin nege qosa baspadyńyz? Dáleli joq dúnıe qalaısha tarıhı aqıqat bolady? Zarqyn! Orta júz ben Kishi júzdiń 1737 jyl 28 shildedegi birikken han keńesinde qabyldanǵan «qujattyń» tolyq mátinin keltirip: «Qazaqtyń hany Ábilhaıyr jáne myna sultandar, bıler men batyrlar: Ábilmámbet sultan, Kereı sultan, Batyr sultan, Baraq sultan, (ata jaýy Baraq sultan qalaı qatysa qoıdy) Nuraly sultan, Abylaı sultan (alty alashtyń astyn syzǵan men depsiń Z. T.) Sonda aıtyp otyrǵan alty alashyń osy kisiler me? Joq álde men durys túsinbeı otyrmyn ba? Álqıssa, sol «uly quryltaıda» shamamen aıtqanda myna máseleler qaralyp, mámlege keledi eken. 1. Qazaqtar júzge bólinbeıdi, bir ortalyqtan basqarylady, bir hanǵa baǵynady. 2. Ol han – Ábilhaıyr. 3. 1731 jylǵy Ábilhaıyr bergen antqa sáıkes Reseımen tatýlyq saqtalady. 4. Qorǵanys, kórshi eldermen aradaǵy jaǵdaılar kelissózben sheshiledi, Taıpa nemese Rý óz betimen soǵys ashpaıdy, bul tek ortadan saılanǵan aǵa han Ábilhaıyrdyń quzyryna beriledi. 5. Qazaqtar orys – bashqurt qatnastaryna aralaspaıdy. 6. Bashqurttar arasha surap, qazaqtarǵa kelmeıdi, qajet bolsa bashqurttar óz aldyna handyq qura alady, Ábilhaıyr olarǵa handyqqa sultan beredi. Osydan bir aı buryn Ábimámbetpen Abylaı sultandar Kishi júz qolymen qosylyp, Edil qalmaqtarynan kek alýǵa barǵan jáne jazyǵy joq orystar men bashqurttardy shapqan. «Qazaqtar sol joly 250 qalmaq pen 36 orysty áketipti de, qazaq arasyna ótkizip jiberipti». Ábilhaıyr han bul joryqtan habarsyz, ol kezde Orta júz Ábilhaıyrdy tyńdamaıtyn deısiz. Reseıge ant berý rásimi 1740 jyly ótti. Bul rásimge Ábilhaıyr kelgen joq. Kishi júz ben Orta júzdiń arasy alshaqtaǵan dep túsindiresiz. Nege alshaqtady? Al ant qabyldaǵandar «Ábilhaıyr han arqyly Reseı úkimeti qandaı buıryq-jarlyq berse – oryndaımyz» degizdiresiz, budan artyq qandaı aýyzbirlik kerek? 1730 jyly ULY HAN bop saılanǵan Ábilmámbettiń ornyna 1735 jyly Orta júzdiń hany bolyp Abylaı sultan saılanǵan. Orynborǵa Ábilmámbetpen birge kelgende Ábilhaıyr ózi kelmeı Nuraly men Eralyny jibergen. Ábilhaıyr han Bopaı hanymnan týǵan Qarashash sulýdy toı jasap Abylaıǵa qosý úshin qalyp qalǵan joq pa? Osy joly Qarashash sulýdy alyp qaıtady. Abylaı han batys ólkesine eki ret at basyn tiregenin bilemiz. Birinshisi, Ábilmámbet Reseı bajaǵy bolýǵa ant berýde. Ekinshisi, Baraq sultannyń qolynan Ábilhaıyr han mert bolǵanda Bopaı hanymǵa kelip kóńil aıtady. Men oqyǵan tarıhı málimetterde osylaı kórsetiledi. Ábilhaıyrdyń aǵa han saılanar keńesinde bashqurttarǵa aıaýshylyq tanytyp qazaqtar bashqurttardyń ishki isine aralaspaıy dep sheshim qabyldatasyz. Sóıtesizde, 30 myń áskermen búlikshi Yrysaı baıdyń jáne qaraqshy bashqurttardyń el-jurtyn talqandaýǵa Orynbordan Ábilhaıyrdy attandyrasyz. Soǵsty ma, soǵyspady ma ol jaǵy belgisiz. Bir shyndyǵy sol A. Akmanov jazǵan bashqurt tarıhynda Ábilhaıyr da, Abylaı handa bashqurttarmen soǵyspaǵan. Táptishtep jazbaı-aq qoıayn bashqurttardyń 1735 - 1738 jyldardaǵy ult-azattyq kóterilisiniń basshysy «Qarasaqal» Baraq sultannyń qolynda, naımandardyń arasyna qashyp kelip panalaǵan. «Ábilmámbet jáne Abylaı sultandardyń jibergen adamdary, qazaqtar tutqyndyp alǵan bashqurttardy qaıtaratyn boldy» deısiz. Qazaq arasyna tarydaı shashyp jibergen bashqurttardy (túrmede otyrmasa, qazaqta túrme bolmaǵan) qaıdan tabady. Eń sońynda Áilmámbet, Baraq sultannyń Ábilhaıyrmen sýynýy «Ańraqaı» shaıqasyn tastap ketýden bastalǵan. Iriktep jazǵan asa mańyzdy qubylystaryńyzdyń qazaq tarıhynda kórinis tappaı otyrǵany derekterińizdiń shylǵı ótirikten qurylýy. Kózi qaraqty adam ǵylymı aınalysqa túsirmeıdi. О́kpelemeńiz. Osy maqalańyzdy meniń «Abaı kz» portalynda jarııalanǵan «Sypataıda ne qun bar» degen maqalama qarsy jazyp jarııalap otyrǵanyńyz belgili. О́ıtkeni, men jazýshy Qabdesh Jumadilovtiń Ábilhaıyr hanǵa qatysty Abylaı hannyń sózin keltirgen edim «Men Ábilhaıyr handy aq patshamen ámpeı bolyp, óz elin syrttaı saýdalaǵany úshin de emes, eń zárý shaqta el ishine iritki salyp, bir tutas qazaq qolyn ydyratqany úshin keshirmeımin LAǴNET! LAǴNET! jaýsyn Ábilhaıyr hanǵa» degizdiredi. Siz osy sózge shamdanyp «alty Alashtyń uly handyǵyna saıanǵanda ÁBILMÁMBET pen ABYLAI ózderi qol kóterip bata berip edi, endi nege qarǵys aıtady degińiz keledi. Abylaıǵa qosylyp qarǵap silemeı-aq, sizdiń atańyz Qazdaýysty Qazybek bı: «Ashyqqan – ury. Ashynǵan – doly. Baraq sultannyń aq almasy kópten qaıraýly júrse de, bul joly Baraq sultan aıyp-anjydan ada, qoly kúnádan taza, Ábilhaıyrdyń bul dúnıede quny suraýsyz» degizdiredi. Ne degen ashshy sóz! Qazdaýysty Qazybek bı men Abylaı hannyń sottap otyrǵany Ábilhaıyr han. Sottaýǵa turarlyq jan. «Kópir ústinde at aýystyrmaıtynyn» bile tura, endi bir urandasa jeńiske jetetinin bile tura maıdan dalasyn tastap, batyrlaryn ertip qaıtyp ketti. Onyń ishinde Shaqshaq-Jánibek te bar. Ábilhaıyrdyń ókpesi de durys. Qaıyp, Sámeke, Bolat, Ábilmámbetterden ólse óleksesi artyq edi. El basyna kún týyp, «er etigimen sý keship, at aýyzdyǵymen sý ishken» almaǵaıyp ýaqytta qaınap turǵan soǵys dalasyn tastap ketý de keshirilmes kúná. Keshegi 1941-1945 jylǵy Uly otan soǵysynda túgel áskerimen satylyp ketken Vlasovty I.V. Stalın ne kúıge ushyratyp edi? Ábilhaıyrdyń isi odan kem emes. Uly júz úshin, Orta júz úshin Ábilhaıyr handyq bedelinen aıyryldy. Qarym qatnas úzildi. Qazaq halqynyń tizgini Qazybek bıdiń qolynda ekenin, Tóle bıdiń ony qoldaıtynyn bilip eki Júzge qaskóılik oılap kerýenderin tonatyp, elin shaptyryp jymysqylyq jasady. Ol keshirilmedi. Baraq sultannyń qolynan qaza apty. Osyndaı handy on bir jyl buryn, tarıh sahnasyna Abylaı han shyqqanda 1737 jyly Ábilhaıyrdy «alty Alashtyń hany» saılaısyz. Qujat bar dep qutyrtasyz. Ol «qujat» Ábilhaıyrdyń Orynbor general-gýbernatoryna kezdeskende aıtqan sózi, elshi Tevkelovke jazyp bergen óziniń haty. Ol resmı qujat emes. Qurmetti professor! Sizdiń «Abylaı han» kitabyńyzda salǵan betten (№ 1 qujat 1718 jyl 10 jeltoqsan) Abylaıdy qaraqshy qylyp kórsetesiz. «Abylaı 1718 jyly «Jılın qazaq jerindegi Qarnaq qalasynda bolǵanda Qaıyp hannyń inisi Abylaı sultan Jılınniń qasyndaǵy soldattardyń úsh myltyǵyn, oqshantaıymen birge tartyp alypty» Iаpyrym-aý, Zaqa-aý nedegen kózsiz batyrsyz. Abylaı 1711 jyly týǵan bolsa 7 jasta, 1713 jyly týǵan bolsa 5 jasta bolady. Qalaı ol soldattardyń myltyǵyn tartyp ala alady? Bes júz bettik «Abylaı han» atty kóshirme kitabyńyz eldi adastyratyn zııandy kitap. Memlekettik másele sheshetin birde bir qujat joq. Abylaı tarıh sahnasyna qalmaqtyń batyry Sharyshty jekpe jekte óltirgennen keıin shyqty. Ábilmámbet hannyń «qaryna tartpaǵannyń qary synsyn» degendeı aǵalyq qamqorlyǵynan, tórelik janashyrlyǵynan handyq joldy Atyǵaı-Qaraýylǵa sultan bolýdan bastady. Kitabyńyzda Qanjyǵaly-Bógenbaı, Qarakereı-Qabanbaı, Tóle bı, Qazdaýysty Qazybek bı, Buqar jyraý, Qazybektiń balasy Bekbolat bıdiń Abylaıǵa qatysy bolmaǵan sııaqty. Qarsy bolsa is áreketterin qujattarmen kórsetpegensiz. Olar Abylaı zamanynda bolmaǵan memlekettik, handyq iske aralasqanyn kórsetpegensiz. Qoja moldanyń aýyzynan, kezdeısoq adamdardyń emeýrininen jıǵan tergen qujattaryńyz araqtan basy aýyryp turǵan adamnyń eseńgirep otyryp jazǵanyn elestetedi. Sadyq SMAǴULOV