• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

16 Qazan, 01:34:21
Almaty
+4°

Búgingi qazaq qoǵamyna dańǵaza ultshyldyq kerek emes!

(Eskertý: Maqala redaksııanyń pozısııasyn bildirmeıdi. Redaksııa sóz erkindigine kepildik berýdi eń joǵary orynǵa qoıady. Maqala avtorynyń kózqarasyna qarsy dáleldi aqparattarǵa da eleýli oryn berilgen) 

     Aǵybaı Ákbaruly

Shyńǵys han qazaq pa, muńǵol ma? Bul talas óz aldyna, biraq tarıhshy Álimǵazy Dáýlethanuly men shyǵystanýshy Tileýberdi Ábenaıulynń arasyndaǵy talas-tartys meniń mazamdy aldy.

Tileýberdi Álimǵazyny "antıqazaqshyl" dep baǵalaǵan. Álimǵazy bolsa jazǵan-syzǵany qattaýly, ǵylymda orny bar tanymal kásiptik tarıhshy. Sanaly ǵumyry men bilimin qazaq tarıhyn zertteýge arnaǵan, oıly oqyrmanǵa óreli ǵylymı maqalalarymen, tom-tom ǵylymı eńbekterimen, ulty úshin shyndyqty tilip, qara qyldy qaq jaryp aıtatyn kúreskerlik rýhymen belgili ǵalym. Olaı bolsa Álimǵazyny qazaqqa qarsy dep aıtýǵa qalaı dáti jetken. Men osyǵan qaıranmyn. Shyńǵys handy qazaq dep tarıhı faktterdi keltirip, ǵylymı talas-tartys jasalsa onyń tarıh ǵylymyna zııany bolmas edi.

Álimǵazynyń ómiri eki baǵyttan turady. Biri taza kásiptik tarıh boıynsha ǵylymı izdenis baǵyty. Álimǵazy ǵylymda taza kásiptik ǵylymı kózqaras ustanaǵan, tarıhı faktke qurmet qylatyn sınolog, týrkolog ǵalym.

Álimǵazy 1997 jyldan búginge deıin QR ǵylym akademııasynyń Sh.Ýálıha atyndaǵy tarıh-etnologııa ınstıtýtynyń «Ejelgi jáne orta ǵasyr» bólminde Professor. Ol 2002-jyly 6-qańtarda «Túrkesh qaǵanaty»(saıası jáne mádenı tarıhyn zertteý 692-766) atty kúrdeli taqyryp boıynsha tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin alý úishin dıssertasııa qorǵady. Atalmysh jumysty Q.Nurpeıis, Ý. Shálekenov, M.Asylbekov, M. Qoıgeldıev, T.Omarbekovtar joǵary baǵalaǵan. Ǵalymyń «Túrkesh qaǵanaty», «Ǵun-túrik-qazaq tarıhy zerttý máseleleri», «Shyǵys túrkistan halyqtary ult azattyq  dáýiri ádebıeti», «Ejelgi jáne orta ǵasyrdaǵy túrkiler» qatarly monografııalary ǵalymdardyń, kóz qaraqty oqyrmannyń qolynan túspeıtin kitapqa aınalǵan. Álimǵazynyń 1998- jyly túrik tilinen qazaq tiline aýdarǵan Bahaddın О́geldiń eki tomdyq «uly hun ımperııasynyń tarıhy» ultymyz úshin óshkendi jandyrǵan, úzilgendi jalǵaǵan ǵylymı eńbek bolǵan. Qazaq qoǵamynda, ǵalymdar arasyda asa joǵary baǵalanǵan. Bul eńbektiń qazaq tilinde sóıleýi qazaqtyń ulttyq tarıhı sanasyn jańǵyrtyp, qarańǵyǵa jaryq sáýle túsirgen. Ol osy aýdarmasy arqyly-aq ultymyzǵa óshpes úshin úles qosqan. QHR ShÝAR ýnıversıtetinen qytaı ádebıetin mamandyǵyn úzdik taýysqan sol jyldarda ulttynyń erkindigi men teńdigi úshin «qýń arsy» degen buharalyq úıym quryp qyzyl týdy qolǵa alyp qyzyl qytaı úkimetine qarsy turǵan júrek jutqan erligi, saıası kúres tarıhy onyń sol kezde Beıjińge baryp qytaı úkimet basshysynyń kómekshisi shtap bastyǵy Joýfyńmen kehdesýi adam sengisiz batyrlyq.1969-jyly 2-sáýirde bir top joldastarymen 8 kún jol júrip Shyǵys túrkistannyń sońǵy armanyn arqalap, asqaq rýhpen shekara buzyp elge kelgen qahrman. Qazaqstanǵa kelgen soń 8 aı boıy memlekettik qaýpsizdik komıtetiniń baqylaýynda bolady.

Tar zaman taýqymeti, turmystyń talqysynda júrsede talantymen Shym qalada M.O.Áýezov atyndaǵy Pedagogıkalyq ınstıtýttyń qazaq tili ádebıeti fakýltetine túsip 1976-jyly baklavrlyq dárejesin alǵan. Alǵashqy mamandyǵy ádebıet bolsada ult úshin Qazaq ultynyń táýelsiz tarıhyn jazýǵa úles qosýym kerek dep, ult de soqqan otanshyl júregi tarıh ǵylymyna qadam bastyrady. Ǵasyrlap ezgi kórip, tarıhı tamyrynan úzilýge shaq qalǵan ultty oıatýǵa belsene kirsken. Shydyqtyń júzinde júrip Alashqa aty shyqqan úlken tulǵa, qurmetti aqsaqal.

Shyńǵys handy tegi boıynsha zerttep qazaq emes degen adamdy- qazaqqa qarsy turǵandyq dep sanasaq, bul tek jala jaýyp, betbaqtyqqa salynǵandyqtan basqa eshteńe emes. Qazaq ejelden muńǵoldarmen, jońǵarlarmen qandy qyrǵyn soǵys saldy, jeńdi.  Kúni keshe qyzyl orystyń bodaýyna túskenge deıin biz Shyńǵys hansyz irgeli, táýelsiz el edik. Osy kezde bizdiń ulttyq rýhymyz qandaı asqaq kúshti boldy deseńizshi. О́r rýhty hám asqaq ult edik ol kezde. Biz Shyńhys handy qazaq dep tanymaǵan osy tarlan tarıhymyzdy Tileýberdiniń talǵamy boıynsha antı qazaqshyldyq tarıh dep aıtýymyz kerek eken sonda?

   Shyńhys handy biz qansha jerden bıologııalyq jaqtan qazaq etnıkalyq toptaryna súıegin jatqyzyp shyryldasaq ta, ol bári bir mońǵoldyń týyn kóterip solardyń handyǵyn qurdy. Al Álimǵazy bolsa óz maqalasyda Temýchın jarty álemge bılik etken sol dáýirdegi tarıhı shyndyqty zerdeleı kele sol kezdegi jáne qazirgi muńǵol men qazaqty qurǵan rý taıpalarynyń etnıkalyq sıpattarynyń uqsastyǵyn, irgeles kórshiligin, enshiles ǵumyr keshken tarıhı shyndyǵyn kózge ustaı otyryp oı qorytqan. Shyńǵys hannyń jarty álemdi bıleýi túrik taıpalarynyń bahadúr jaýyngerleriniń eńbeginen bóle qarýǵa bolmaıtynyn aıtady. Shyńǵys handy muńǵol, ıa qazaq dep talasýdyń ǵylymı negizi joq ekenin alǵa tartqan. Bul tarıh ǵylym turǵysynan aıtylǵan ǵylymı pikir ǵana.

Shyńǵys handy qazaq dep biz kimdi moıyndatamyz. О́zimiz moıyndadyq desekte basqa el moıyndaı ma. Álem aldynda kúlkige qalmaımyz ba? Shyńǵys handy qazaq deý shynyn aıtqanda bul tek qııalı jeńimpazdyq ǵana. Bundaı jeńimpazdyq rýhanı máńgirttikke aparar jol. Shyńǵys handy qazaq qylǵannan góri Kene sary hannyń basyn elge ákelý qazaq qoǵamyna óte qajet.

Tileýberdi qytaı aqyny Lı Baıdy qazaq deıdi. Bul tartys álde qashan Álimǵazynyń kúreskerligi men jaýabyn tolyq tapqan, barsha qoǵam moıyndatylǵan sharýa. «Lı Baı qazaq emes» degen 16.3 basa tabaqtan turatyn kitap osy daýdyń negizinde ómirge kelgen. Sol kezde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary Máýlen Áshimbaev  baspasóz basshylarynyń basyn qosyp, jınalys jasap: «Budan bylaı Lı Baı taqyrybyna  eshqashan, eshqandaı materıal jarııalanbaıtyn bolsyn. Bul elimizdiń abyroıy men aýmaqtyq tutastyǵyna zııan keltiretin asa qaterli úgit-nasıhatqa jol ashady. Lı Baı qytaıdyń uly aqyny, onyń bizge esh qatysy joq ekenin tarıhshylar jeterlikteı dáleldi» dep núktesin qoıdy.

Al Tileýberdiniń taǵy da Lı Baı taqyrbyn qozǵaýy onyń esh ishindegi jáne syrtyndaǵy geo saıası jaǵdaıdy múlde bilmeıtin saıası saýatsyzdyǵy.

Ǵylymda faktke qurmet qylmaıtyn qur keýdelik uıat. Shyńǵys han qazaq degenge jelpingen qazaq qoǵamyn kórmedik, estimedik. Bulaı daýlasý bizge nege kerek?  Odanda tehnograd ult bolýǵa umtylsaq shirkin. Búgingi qazaq qoǵamy qazaqtardyń keshe kim bolǵanynan góri búgin kimbiz, ne istep júrmiz, erteń kim bolamyz degenge basa nazar aýdaratyn kez. Aqyn, jazýshy, ánshilerdiń barlyq adam oqýǵa, tyńdaýǵa shamasy jetedi. Alaıda ǵylymı shyǵarmalardy oqıtyn adam az. О́ıtkeni oǵan jetkilikti deńgeıde bilim, qyzyǵýshylyq qajet. Búgingi kúni qazaq qoǵamynda aqyn, jazýshy, ánshi kóp alaıda naryq ekonomıkasynda básekege qabylettilikti qalyptastyrý úshin ǵylymǵa, kásipke bet burý kerekpiz. Desede aty shyqpasa jer órteýge daıar, shamasy kelmesede ǵylymǵa lap qoıǵan jazarmandar eldi búldiredi. Qashan bolsada, qaı jerde bolsa da at shyǵarýdyń kánigi tásili aıǵaı-shý shyǵaryp pııar jasaý.

Ábenaı ulynyń maqalasynda: Osynaý túpnusqalyq, ensıklopedııalyq qujattardyń barlyǵynda Shyńǵyshannyń arǵy túbi Oǵyz hannan taratylady. Túpnusqa tarıhı qujattar Shyńǵyshandy – túrik perzenti, oǵyz túrikteriniń urpaǵy jáne musylman dep atap kórsetedi. Naqtyly aıtqanda, Oǵyz hanǵa Allaǵa ıman keltirý týraly aıan túsedi de, ony ákesine bildirmeý úshin bir bólim túrikterdi bastap jeke ketedi. Ákesi Qara han ulyn óz dininde ustap qalý maqsatymen qalǵan túrik qosynyn bastap oǵan qarsy soǵys ashady. Sóıtip bul barys jetpis jylǵa sozylǵan eken. Nátıjesinde Oǵyz hanǵa uıyǵandar – Shý men Buharanyń arasyn mekendegen túrikter «UIǴUR» (uıǵur), al odan shyǵysqa, Moǵolstanǵa qaraı mańyp (aýyp) ketken túrikter «MAŃǴUL» dep atalady. Alaıda «mańǵul» degen sózdegi «ـَ» (fatha, a) harakaty qata túrde «ـُ» (damma, u) bolyp oqyla beretin bolǵan. Sol sebepti ol ataýdyń emlesi, orfografııasy resmı jarlyqqa saı «moǵol» dep ózgertiledi. О́ıtkeni túrik tilinde «muń» jaman maǵna,  «qaıǵy» degen uǵym bergendikten, adamdar ol sózden qashqan.

Oǵyz han týraly ǵalamtor betindegi jáne oıdan oıdyrta bir jaqtyly pikirdi alǵa tartady. Shyn máninde Oǵyz qaǵan týraly ǵylymda ár túrli pikirler qalyptasqan. Keıbireýler ony ańyzda ǵana ómir súrgen adam dese, endi keıbireýler ony Uly Ǵun qaǵany Maýdún, ıaǵnı Móde ıakı Mete dep esepteıdi. Qytaı derekterinde Maýdún dep jazyp Ǵundardyń kósemi de kórsetedi.  Taǵy bir ańyzdarda túrikter ózderin Ozǵan paıǵambardyń úmbetimiz dep tanytady. Máshhúr Júsip Ozǵan degenderi Oǵyz han eken ǵoı dep topshylaıdy. Qysqasy, Oǵyz Qaǵan túrikterdiń atasy bolyp sanalady. Sodan bolar «oǵyz» ataýy sol Oǵyz Qaǵannan taraǵan búkil túrki halyqtaryn qamtıdy. Orhon tas jazbalarynda oǵyz atymen túrik aty keıde qatarlasyp, tirkesip keledi, keıde biriniń ornyna biri qoldanylady. Al endi keıbir ǵalymdar Quran Kárimde ótetin Zúlqarnaındy Oǵyz qaǵan bolýy múmkin degen pikir aıtady. https://www.trt.net.tr/kazakh/bag-darlamalar/2016/02/20/og-yz-k-ag-an-435862

Oǵyz memleketiniń halqy túrki jáne ıran tilinde sóılegen. «Jabǵý» ataǵy bar joǵarǵy bıleýshi Oǵyz memleketiniń basshysy bolǵan. Oǵyz jabǵýlarynyń orynbasarlaryn Kúl-erkin dep ataǵan. Joǵarǵy bıleýshiler ókimeti muragerge — «ınalǵa» berilip otyrǵan. Jabǵý memleketinde oǵyz áskeriniń sıýbashıy» dep atalatyn bas qolbasshysy mańyzdy ról atqarǵan. Oǵyzdar mal sharýashylyǵymen aınalysty. Otyryqshylyq ta qatar damydy. Jent, Saýran, Qarnaq, Sútkent, Farab, Syǵanaq degen qalalary boldy. Qul saýdasy damydy. Oǵyzdar májýsıler bolyp, baqsy-  balgerlerge tabyndy. Birtindep ıslam dini de ene bastady. https://kk.wikipedia.org/wiki 

Demek Oǵyz daýly taqyryp. Oǵyz han týraly pikir san alýan, zertteýshiler túrli tujyrymdar jasaıdy. Eger ǵylymı tujyrym jasaý kerek bolsa sol san túrli pikirlerdi alǵa tarta otyryp, tarıhı faktilerge júginip, ǵylymı ádistememen taldaý júrgizip, óz tujyrymyn sol derekterdiń negizinde jasaý kerek. (onyń ózin ǵalym tek kóz qarasy retide usyna alady). Tileýberdi de onyń biri joq.  Daýly taqyrypty daýly taqyryppen dáleldegisi keledi. «Albanııa Albandardyń jeri» degen sııaqty oıdan logıka jasaýǵa áýes. Qytaı tilindegi jalǵyz kitaptyń aýdarmasyn nemese jıhankezderdiń sapar esteligin alǵa tartady bul ǵylymı tujyrym bolmaıdy. Muńǵol ataýy týraly da oı jota tujyrym beredi. Fılogııa ǵylymynda sóz jasam tásiliniń óz aldynda ǵylymı ádistemesi bar.

Ǵylymǵa ǵylymı pikirtalas aýadaı qajet. О́kinishtisi bizdiń qazaq qoǵamy álide ǵylymı  pikirtalas mádenıetin qalyptastyra almadyq.

Qalaıda bolmasyn meniń aıtpaǵym  búgingi qazaq qoǵamyna dańǵaza ultshyldyq kerek emes.

 

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Shyńǵyshan qazaq

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir