Qobylandy kúmbezi

 

Qobylandy batyr – ataqty tarıhı tulǵa, jońǵar men qalmaqtarǵa qarsy soǵysqan batyr, shamamen XV ǵasyrda ómir súrgen.

Batyr - áskerı ónerdi jaqsy meńgergen, jaý túsirer erligimen aty shyqqan, qaharman adamǵa beriletin qurmetti ataq. Batyr ataǵy mırasqorlyq jolymen berilmeıdi, oǵan árbir adam jeke basynyń erligimen ıe bolady. Batyrlardy qazaq halqy ejelden qurmet tutqan.

Qazaq halqynyń epostyq qaharman batyry – Qobylandy batyr qazaq halqynyń maqtanyshy. Bir zamandarda batyr súıegi jatqan jerde mazar bolǵan. Ol mazar jóninde 1906 jyly V.V.Karlson, keıin Jozef-Antýan Kastane jazyp ketken. Mazar erte kezde buzylyp, HH ǵasyrdyń bas kezinde úıindi bolyp qalǵan. HH-ǵasyrdyń elýinshi jyldary ǵulama ǵalym Álkeı Marǵulan osy beıit basynda bolǵan. Alpysynshy jyldardyń aıaq kezinde antropolog Noel Shaıahmetov qazba jumysyn júrgizip, Gerasımov ádisimen bas súıegine qarap kesikinin jasaýdy josparlaıdy.

Memorıaldyq keshen Qobylandy batyrdyń súıegi qaıta jerlengen mavzoleıden, Dańq zalynan jáne belgi tastardan turady. Tóbesinen qaraǵanda keshen qalqannyń ústine qoıylǵan batyrdyń dýlyǵasyna jáne janynda jatqan sadaqqa uqsaıdy.

Mavzoleıdiń negizgi qabyrǵasy Reseıde jasalǵan kúıdirilgen qyzyl kirpishten bıiktigi  – 7,0 m. jýyq 15 úshkir tireýler tárizdi qalanyp, syrtqy pishini batyrdyń dýlyǵasy tárizdes kúmbezdelgen. Ońtústik-shyǵys betinde bıiktigi 5,0 m.  kireberis-peshtaq ornalasqan. Mavzoleıdiń jalpy bıiktigi – 17,5 m., dıametri – 16,0 m. Mavzoleıdiń syrtyndaǵy jalpy dıametri – 78,0 m. dóńgelek sheńber-qalqandy aınala 29 meńgirtastar sımvoly kógildir tústi shamdaldar kireberisten ońtústik shyǵysqa qaraı bıiktigi – 2,0 m. qyzǵylt granıtpen qaptalǵan 20 úshkir balbal tastar sımvoly ornatylǵan.

Keshenniń ekinshi bóligi mavzoleıdiń batys bóligindegi jalpy aýmaǵy – 447,0 m2 batyrdyń sadaǵy beıneli Dańq zalynan, holldan jáne ákimshilik-sharýashylyq bólmelerinen turady. Keshende Qobylandy batyrdyń qaıraq tasy, súıegi qaıta jerlengende ornatylǵan tas belgiler ornalasqan. Keshen  Jırenqopa aýylynyń shyǵysyndaǵy Uly Qobda ózeniniń boıyndaǵy jalpy aýmaǵy – 2,06 ga jerdi alyp jatyr.

Qobylandy batyrdyń esimi elimizdiń basqa óńirlerinde de máńgi saqtalǵan. Osylaısha, batyrǵa eskertkishter Qyzylorda men Qostanaıda ornatylǵan. Onyń esimimen Astana, Kentaý (OQO), Áıteke bı (Qyzylorda oblysy) jáne Zachagansk (BQO) kentterindegi kósheler ataldy. Aqtóbede Qobylandy batyrdyń esimi Ortalyq stadıon men kóshege berildi.

Belgili batyrdyń memorıaldyq kesheni týrısterdiń belsendi baratyn orny bolyp tabylady.

 

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir