Batyr Málik Ǵabdýllın 105 jasqa toldy

2020 jyly 15 qarashada Keńes Odaǵynyń batyry Málik Ǵabdýllın 105 jasqa tolyp otyr. Batyr atamyzdyń mundaı jasyn atap ótý biz úshin úlken qurmet bolyp tabylady. Sebebi, aty ańyzǵa aınalǵan kisini eske alý árqashan erekshe sezimge bólep, qazaq halqynda osyndaı tulǵanyń bar ekendigin esimizge salyp, tula boıymyzda maqtanysh sezimin oıatady.

«Meniń búkil ómirim, meniń qanym men qýatym adamdarǵa tıesili. Júregim keýdemde soǵyp turǵanda, tamyrymda qan aǵyp jatqanda, men Otan úshin, ózim ul bolǵan qazaq halqynyń baqyty úshin kúresemin », – dep jazdy batyr ǵalym óz eńbekteriniń birinde.

Soǵys bastalǵanda M.Ǵabdýllındi ınstıtýtta aspırantýrada oqydy. Ol óz erkimen maıdanǵa jiberý týraly ótinish jazdy. Málik Ǵabdýllınniń saıası nusqaýshydan gvardııa maıory jáne Keńes Odaǵynyń batyryna deıingi jaýyngerlik joly Almatyda qurylǵan jáne kóp uzamaı Máskeý túbindegi keskilesken shaıqastarda joǵary úkimettik nagradaǵa – Qyzyl Tý ordeni men 8-shi gvardııa ataǵyna ıe bolǵan 316-shy atqyshtar dıvızııasynyń (komandıri I.V.Panfılov) tarıhymen tyǵyz baılanysty.

Jigerli, batyl jáne erik-jigeri kúshti, qabiletti uıymdastyrýshy bola bilgen ol kóp uzamaı qolbasshylyqtyń nazaryn ózine aýdartty. Málik rotanyń saıası ofıseri, sodan keıin batalon komıssary bolyp taǵaıyndaldy. Dál osy Panfılov dıvızııasynyń batalonynan Máskeý túbindegi Dýbosekovo túbinde soǵysqan jıyrma segiz gvardııashy sııaqty álemge áıgili batyrlar shyqty.
Máskeý úshin tarıhı shaıqasta qazaq jaýyngeriniń minezi men talanty tamasha ashyldy. Bul shaıqasta Malik qatygez jáne qýatty jaýǵa qarsy kúrestiń aýyr jáne qatal mektebinen ótti. «Pravda» gazetinde jarııalanǵan «Erliktiń týýy» atty ocherkinde B.Polevoı onyń shynaıy jáne aıanbaı alysýynyń alǵashqy kúnderi týraly aıtady.

Málik Ǵabdýllındi Keńes Odaǵynyń batyry ataǵymen marapattaý tiziminde: «Nemister qaıtaryp alǵan Borodıno aýyly mańyzdy strategııalyq núkte boldy, ol jerden birneshe jol nemisterdi Staraıa Rýssa qalasymen baılanystyrdy. Fashısterdiń shabýylyna tosqaýyl qoıý úshin M.Ǵabdýllın joldas bastaǵan pýlemetshiler rotasy alǵa umtylǵan jaýǵa oń qanattan soqqy berýge jiberildi. Jan aıamaı arpalysqa túsken 7 saǵatqa sozylǵan shaıqasta M.Ǵabdýllın bes ret shabýylǵa shyqty. Shaıqas kezinde jaý óltirilgen jáne jaralanǵan júzdegen sarbazynan aıyrylyp, sheginýge májbúr boldy. Sóıtip Borodıno aýyly alyndy» – dep, erlik izderi jazylǵan. Fashıstik basqynshylarǵa qarsy shaıqastarda kórsetken jeke erligi úshin KSRO Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń 1943 jylǵy 30 qańtardaǵy Jarlyǵymen Málik Ǵabdýllınge «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵy berildi.

Uly Otan soǵysy jyldary aýyz toltyryp aıtarlyqtaı eren erlik kórsetken Málik atamyz jaý qolynan qaza tapqan pýlemetshi Mánshúk Mámetovaǵa Keńes Odaǵynyń batyry degen ataqty alyp berý úshin baryn salǵan. Mánshúktiń qazasyn estı sala Nevel qalasyna keledi.

«Mánshúkke ne jasap jatyrsyńdar?» – dep jerlep jatqan áskerge suraq qoıady. Mánshúkti ekinshi dárejeli Otan soǵysy ordenine usynǵandaryn aıtady. Málik Ǵabdýllın bul sózderdi estigennen keıin qatty ashýlanady da: «Almaty men Máskeýdiń arasy meıli, 4 myń-aq shaqyrym bolsyn. Qazaqtyń jıyrmaǵa jańa tolǵan qyzy alystan Otanymdy, Máskeýdi qorǵaımyn dep kelip, qolyna orystyń vıntovkasyn alyp, soǵysamyn deýiniń ózi erlik emes pe? Dereý qujattaryn qaıta daıyndańdar. Komsomoldyń Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy Mıhaılovqa, bolmasa maǵan Batyr ataǵyn bergen Kalınınniń ózine baramyn. Tipti Voroshılovqa kirem. Odan túk shyqpasa, meniń Málik atym quryp ketsin, ózimniń juldyzymdy berem» – dep qaıtadan daıyndalǵan qujattardy alyp ketedi. Osy oqıǵadan keıin, 1944 jyly 1 naýryzda Mánshúk Mámetovaǵa Keńes Odaǵynyń batyry ataǵy beriledi.

Surapyl soǵys maıdanynan oralǵannan keıin M.Ǵabdýllın respýblıkanyń ǵylymı-pedagogıkalyq mekemelerinde qyzmet atqarǵan. Shyǵarmalary jeke jınaq bolyp, soǵystan keıin jarııalandy. «Meniń maıdandas dostarym» (1947), «Altyn juldyz» (1948), «Maıdan ocherkteri» (1949), «Surapyl jyldar» (1971) atty kitaptaryna engen áńgime, ocherkterinde M.Ǵabdýllın maıdan ómirin sýrettep, jaýynger tulǵasyn, sol kezdegi adamdardyń Uly Otan soǵysy kezindegi qaharmandyq beınesin sýrettedi.

Pedagog-jazýshy retinde ol jas urpaqtyń tárbıesine de erekshe kóńil bóldi. «Ata-analarǵa tárbıe týraly keńes» (1966) degen kitabynda M.Ǵabdýllın besik jyrynan bastap, batyrlar jyryna deıingi halyq poezııasynyń tárbıelik mánin ashyp, ony is júzinde paıdalanýdyń tásilderin kórsetti. Sonymen birge balalardy patrıotızmge, shynshyldyqqa tárbıeleý, olardyń bolashaqqa senimin arttyrý, jas balany durys sóıleýge úıretý jóninde ata-analarǵa pedagogtyq keńes berdi.

M.Ǵabdýllınniń búkil ómiri, kóptegen eńbekteri qazirgi jastarǵa adamgershilik-patrıottyq tárbıe berýdiń baǵa jetpes qaınar kózi bolyp tabylady. Onyń shyǵarmashylyq murasynyń mańyzdylyǵyn baǵalamaı ótý qıyn. M.Ǵabdýllınniń ata-babalarynyń rýhanı murasyn zerttegen kezde, óziniń týǵan halqynyń ıgiligi úshin janqııarlyqpen qyzmet etken soǵys jáne beıbitshilik kezeńderindegi ómiri týraly málimetter urpaqtan urpaqqa berilýi tıis. Sondyqtan aty ańyzǵa aınalǵan adamnyń 2015 jyly 100 jyldyǵyna oraı Málik Ǵabdýllınniń ǵylymı eńbekteri men epıstolıarlyq murasynyń 11 tomdyq basylymy jaryq kórip, ǵylymı eńbekterine ekinshi ómir syılady. Kóptegen shyǵarmalar, ocherkter men maqalalar Málik Ǵabdýllınniń ózine arnalǵan.

Soǵystan keıin M.Ǵabdýllın ǵylymı jumysyna qaıta oraldy. Kandıdattyq, sodan keıin doktorlyq dıssertasııasyn qorǵady. Reseı Pedagogıkalyq ǵylymdar akademııasynyń akademıgi boldy. Ol birneshe ret KSRO Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy, kóptegen jyldar boıy Almaty pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory bolyp jumys istedi. Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń «Ádebıet jáne óner» ınstıtýtynyń bólimin basqardy jáne kóptegen jemisti ǵylymı jumystar júrgizdi. Ol kóptegen ǵylymı keńesterdiń múshesi, tálimger, jas ǵalymdardyń úlken aqylshysy, áskerı-tarıhı bilimdi nasıhattaýshy, Qazaqstannyń tanymal gvardııasy men ǵylymynyń ardageri boldy.

Soǵystyńda, bilim men ǵylymnyń da maıdanynda erinbeı ter tógip, halqy úshin úzilmeı qyzmet atqarǵan ardager atamyzdan alar sabaǵymyz kóp bolyp, arýaǵyna taǵzym etý qashanda paryzymyz dep sanaımyz.

Bolat SAILAN, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory, t.ǵ.d.
Nuraı Qutymova, 1-kýrs stýdenti.