M.Qul-Muhammed: Aldaǵy ýaqytta qazaq tilindegi gazet-jýrnaldar óz basylymdarynyń saıtyna erekshe nazar aýdarýlary qajet

QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri M.A.Qul-Muhammedtiń búgin Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde ótken brıfıngte sóıleıgen sózi.

Strategııalyq mindet týraly

Elbasymyz óziniń ótken jylǵy barsha qazaqstandyqtarǵa arnaǵan tarıhı Joldaýynda Qazaqstannyń 2050 jylǵa deıingi damý strategııasyn taıǵa tańba basqandaı etip aıqyndap berdi. Prezıdentimizdiń ár Joldaýynyń qandaı jaǵdaıda dúnıege kelgeninen habardar adam retinde áýeli osy Joldaýdyń tarıhı mańyzdylyǵyna toqtala ketkim keledi.

Esterińizde bolar, Nursultan Ábishuly el damýynyń eń qıyn kezeńinde 1997 jyly qazaq qoǵamyn ǵana emes, búkil Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyn, bizdiń barsha strategııalyq áriptesterimizdi dúr silkindirgen óziniń alǵashqy ári tarıhı Joldaýy «Qazaqstan - 2030» strategııasyn jarııalady. Bul óte batyl, óte optımıstik jáne eshbir ásireleýsiz alysty boljaǵan óte kóregen qujat boldy. Keıin biz sııaqty damý jolyna túsken kóptegen memleketter úshin bul strategııa myna almaǵaıyp zamanda qandaı baǵytqa bet alyp, kimge qarap boı túzeıtin baǵyt-baǵdar bolǵanyn da saıası saraptamashylar áldeqashan moıyndady.

Elbasynyń strategııalyq jospary ret-retimen, kezeń-kezeńimen júzege asyp, Qazaqstan-2030-da belgilengen mejeler merziminen kóp buryn oryndala bastady.

Qazaqstan ǵasyrlar toǵysyndaǵy qıyndyqtardy erkin eńserip, damýdyń jańa kezeńine – jańǵyrý men jańarý kezeńine aıaq basty.

Mine, el damýynyń erekshe kezeńinde  - 2005 jyly Elbasymyz óziniń «Qazaqstan – saıası, áleýmettik jáne ekonomıkalyq jedel jańarý jolynda» atty Joldaýyn jarııalady. Bul qujat Qazaqstannyń  Elbasy tańdaǵan saıası júıesi zamana synynan súrinbeı ótip, ábden shyńdalyp, nyǵaıǵanyn, Memleket basshysy jasaǵan ekonomıkalyq modelimizdiń birden bir durystyǵyn naqtylap, mıllıondaǵan qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyratyn jańa reformalarǵa dańǵyl jol ashty.

Kelesi 2006 jylǵy Joldaýdy Elbasymyz elimizdiń álemdegi 50 básekege qabiletti elderi qataryna qosylýynyń strategııasyn aıqyndap, barsha qazaqstandyqtar úshin ulttyq ıdeıa retinde qabyldanǵan básekege qabilettilik formýlasyn anyqtap berdi.

Shyndyǵynda, ulttyq ıdeıa degen ne? Bul – Elbasymyz «soqyrǵa taıaq ustatqandaı» kórsetip bergen básekege qabilettilik emes pe?! Máselen, eger Siz oqýshy bolsańyz – orta bilim júıesi, stýdent úshin – joǵary bilim sapasy, ár salanyń mamany úshin – óz mamandyǵynyń sheberligine jetý, jalpy memleket úshin álem memleketteriniń aldynda bolý –  básekege qabilettiliktiń basty belgisi bolyp tabylady dep bilemin.

Elbasymyz óziniń budan keıingi 2007 jylǵy Joldaýynda ótken eki jyl ishindegi qol jetken tabystar men jetistikterdi qorytyndylap, jańa Qazaqstannyń jańa álemdegi orny men aldaǵy maqsat-mindetterin aıqyndap berdi.

Mine, qarap otyrsańyz, Elbasynyń ár Joldaýynyń astarynda asa úlken mán-maǵyna, strategııalyq maqsat-mindetter men olarǵa jetýdiń ádis-tásilderi jatyr.

Elbasy Joldaýlary týraly az jazylyp jatqan joq, biraq sonyń kópshiliginde tereń taldaýdyń ornyna qurǵaq maqtaý basym. Keń otyryp kezdesýge ýaqyt kelgende bul taqyrypqa erkin pikir alysarmyz. Endi ótken jylǵy Joldaýdaǵy maqsat-mindetterge toqtala keteıin.

Eger muqııat nazar aýdaratyn bolsańyz, «Qazaqstan-2050» startegııasynan keıin «Qalyptasqan memlekettiń jańa strategııalyq baǵyty» dep jazylǵan.

Iá, biz Elbasynyń tarıhı eńbeginiń arqasynda biz birjolata memleket bolyp qalyptastyq. Sondyqtan jańa strategııa – qalyptasqan memlekettiń baǵyty bolyp esepteledi.

Endi alda qandaı maqsat-mindetter tur? Joldaýda bári anyq, aıqyn kórsetilgen:

-       qýatty da tabysty memleket bolýymyz kerek;

-       demokratııalandyrý úrdisin jalǵastyrý qajet;

-       qoǵamda tatýlyq pen kelisimdi berik ustanýymyz kerek.

Bul tabystarǵa jetý ońaı emes. Ony ustap turý odan da qıyn. Alda san túrli qaýip-qaterler kútip tur. Ony búkil el, halyq bolyp eńserýimiz kerek. Mine, osynyń bárin oı eleginen, tolǵam tezinen ótkize kelip, Elbasymyz «Qazaqstan - 2050» strategııasyn, basqasha aıtqanda, kún saıyn qubylyp turǵan myna zamandaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa baǵytyn usyndy.

Nege jańa baǵyt? О́ıtkeni, biz áýelgi meje - álemdegi básekege qabiletti 50 eldiń qataryna endik. Enip qana qoıǵan joqpyz, álemdik damý ıerarhııasynyń jańa bıigine órleı bastadyq. Endigi meje – damyǵan otyzdyq.

Bul – elimizdiń mádenıet jáne aqparat salasy úshin de túpkilikti maqsat. Elbasymyz «Qazaqstan - 2050» strategııasynda: «Dástúr men mádenıet – ulttyń genetıkalyq kody» deı kelip, aldymyzǵa naqty mindetter júktedi. Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi osy strategııalyq mejelerge jetý úshin bar kúsh-jigerin jumsaıtyn bolady.

«Mádenı mura» baǵdarlamasy týraly

Ulttyq mádenıet týraly oı tolǵaǵanda, aldymen aýyzǵa sol halyq dúnıege ákelgen mádenı mura oralady. Elbasymyz osydan týra 10 jyl buryn óziniń 2003 jylǵy Joldaýynda Úkimetke «Mádenı mura» baǵdarlamasyn jasaýdy tapsyrǵan bolatyn.

On jyl ishinde ulan-ǵaıyr jumystar atqaryldy. Qazaq tarıhyna qatysty qytaı, monǵol, ıran, arab, túrik muraǵattaryndaǵy, Eýropa men Azııanyń ózge de elderiniń san alýan qorlary men kitaphanalaryndaǵy ondaǵan myń qujattardyń kóshirmesi alynyp, ǵylymı aınalymǵa tústi. Solardyń negizinde kóptegen monografııalar, oqýlyqtar jáne zertteý eńbekter jaryq kórdi.

Qazaqstan aýmaǵyndaǵy 37 kóne qalalar zerttelip, 113 tarıhı-mádenı eskertkishterge jańǵyrtý jumystary júrgizildi.

Qazaq halqynyń tarıhynda birinshi ret 93 tomdyq «Babalar sózi» degen atpen qazaq aýyz ádebıetiniń jınaǵy jaryq kórdi.

Ǵylymı, folklorlyq ekspedısııalar men zertteýler nátıjesinde «Qazaqtyń 1000 áni», «Qazaqtyń 1000 kúıi», «Qazaqtyń 50 batyrlar jyry» atty biregeı jobalar júzege asyryldy.

Baıqaısyz ba, ulttyq mádenıet Elbasynyń osydan 10 jyl burynǵy Joldaýynyń shapaǵatyn áli kórý ústinde.

Teatrlar týraly

Teatrlar týraly qazaq ádebıetiniń klassıgi Ǵabıt Músirepov «has sulýdyń kóz jasyndaı ásem óner» dep aıtýyndaı-aq  aıtqan ǵoı.

Táýelsizdik jyldary kórshi elderdegi kóptegen teatrlar jabylyp, endi birinde tutas óner salasyna tıym salynyp jatqanda, biz elimizdegi barlyq teatrlardy saqtap qaldyq. Saqtap qana qalǵan joqpyz, Qazaqstanda keıingi 20 jyl ishinde 17 jańa teatr ashyldy. Qazir elimizdegi jalpy teatrlar sany 54-ke jetti. Sonyń ishinde Qaraǵandy oblystyq S.Seıfýllın atyndaǵy qazaq drama teatry, Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatry, N.Jantórın atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq qazaq drama teatrlary sý jańa ǵımarattarǵa kóshti. Barlyq tozyǵy jetken respýblıkalyq, oblystyq teatrlarǵa kúrdeli jóndeý, jańǵyrtý  jumystary  júrgizildi.

Teatr repertýarlary jańartylyp, úlken ónerge jas tolqyn ókilderi kelip qosyldy. Nátıjesinde kórermen teatrǵa  qaıtyp oraldy. Qazir respýblıkalyq teatrlar qoıylymdarynyń basym kópshiligi anshlagpen ótýde.

Árıne, ár kezderde de ónerde shyǵarmashylyq báseke bolǵan. Bireýge unaǵan dúnıe, ekinshi bireýdiń kóńilinen shyqpaýy múmkin. Aǵa býyn men jas býynnyń óner men ondaǵy san alýan baǵyt-baǵdarlarǵa degen pikir alshaqtyǵy da jıi bolyp turatyn qubylys.  Buǵan túsinistikpen qaraý qajet.

Murajaılar týraly

Elimizde jalpy sany 89 mýzeı jumys isteıdi. Sonyń ishinde Almatydaǵy Ortalyq memlekettik mýzeı, Á.Qasteev atyndaǵy óner mýzeıi jáne Astanadaǵy Altyn buıymdar mýzeıi sııaqty iri murajaılar da bar.

Osy ýaqytqa deıin Astana qonaqtaryna qazaq halqynyń arǵy, bergi tarıhymen keńinen maǵlumat beretin memlekettik deńgeıdegi úlken mýzeı bolǵan joq.  Elbasymyz bul problemany da sheship berdi. Qazir Táýelsizdik saraıynyń janynan jalpy kólemi 73 myń sharshy metrlik Ulttyq mýzeı salynýda. Ony Táýelsizdik, Astana, Altyn, Tarıh jáne О́ner murajaılarynan turatyn tutas mýzeıler kesheni  deýge ábden bolady.  Qazir onda negizinen qurylys jumysy aıaqtalyp, muraǵattaý isi bastalyp ketti. Amanshylyq bolsa, keler jazda ashylatyn bolady.

Kitaphanalar týraly

Qazir Qazaqstanda mektepterdegi shaǵyn kitaphanalardy qosyp eseptegende túrli deńgeıdegi 10 myńǵa jýyq kitaphana bar. Sonyń ekeýi – ulttyq. Elimizdegi eń úlken kitaphana   Almatyda   ornalasqan.   Onyń   qorynda                6 mıllıonnan astam kitap bar.

Astananyń  bir  kemshin  tusy kitaphana bolatyn. Osydan 9 jyl buryn Elbasy tapsyrmasymen ashylǵan Astanadaǵy ulttyq akademııalyq kitaphanada 800 myńǵa jýyq kitap bar.

Qazir jastar kitapty az oqıdy degen pikir qalyptasqan. О́z basym onymen tolyq kelispeımin. Durysy, jastar kitaptyń elektrondy  nusqasyn oqıdy.  Men de qashan kitaptyń baspalyq nusqasy qolǵa túskenin kútpeı-aq, ınternettegi elektrondy nusqasyn oqýǵa kóshtim.

Mine, osyndaı kreatıvti oqyrmandar  úshin mınıstrlik «Qazaqstannyń elektrondy kitaphanasyn» ashty. Qazir onda 4280 kitap, 16 myńnan astam qujattardyń elektrondy kóshirmesi ornalastyrylǵan. Aldaǵy ýaqytta jyl saıyn ondaǵy kitaptar sany tolyǵyp turatyn bolady. Sizderdi de osy ulttyq elektrondy kitaphanany paıdalanýǵa shaqyramyn.

Til týraly

Til – bizdiń elimizde, ásirese zııaly qaýym men qazaq tildi buqaralyq aqparat quraldarynda jıi qozǵalatyn taqyryp.

Men de, ózderińiz sııaqty, qazaq tiliniń janashyrymyn. Salystyryp kóreıikshi, qazir búkil Qazaqstan boıynsha qazaq mektepteri men aralas mektepterde qaza