19 Shilde, 2020 Álem

Qyrǵyz generaly ázerbaıjan-armııan qaqtyǵysy týraly: Karbah Ázerbaıjanǵa tıesili

Armenian Defense Ministry Press Service

Qyrǵyz Respýblıkasy qarýly kúshteri bas shtaby bastyǵynyń burynǵy orynbasary, QR QM burynǵy ásker tobynyń qolbasshysy, zapastaǵy general-maıor Málik Jumaǵulov ázerbaıjandyq Vzglyad.az saıtyna Armenııa men Ázerbaıjan qaqtyǵysy týraly suhbat beri. Qamshy.kz aqparat agenttigi óz oqyrmandaryna osy suhbatty qaz-qalpynda usynady. 

– General myrza, 12 shildeden bastap armıan-ázerbaıjan shekarasyndaǵy taýar baǵytyndaǵy shaıqas jalǵasyp jatyr, sonyń nátıjesinde Armıan áskerı arandatýshylary Ázerbaıjan qarýly kúshteriniń pozısııalaryna jáne shekaralas Ázerbaıjan aýyldarynyń turǵyndaryna dúrkin-dúrkin oq jaýdyrdy. Eki jaqtan da qurbandar bar. Ázerbaıjan tarapynan bir beıbit turǵyn qaza tapty. Sizdiń oıyńyzsha, nege Armenııa Ázerbaıjanǵa qarsy arandatatyn áreket jasap jatyr?

– Men óz kezegimde jergilikti qaqtyǵystar problemasyn zerttedim jáne kez kelgen jergilikti qaqtyǵys óńirlik qaqtyǵysqa aınalýy múmkin ekenin bilemin. Onda, árıne, Reseıdiń de, Túrkııanyń qatysy bar. Sondyqtan bul – eń basty qaýip. Biraq aıaqtyń qaıdan ósetinin bilý kerek. Men Kavkazdaǵy turaqsyzdyqqa múddeli úshinshi kúsh bar dep oılaımyn. Turaqsyzdyqtyń ózindik doǵasy. Buryn bul Balkan, Soltústik Afrıka, Taıaý Shyǵys, Aýǵanstan boldy. Bul turaqsyzdyq doǵasynda qandaı da bir alshaqtyq boldy. Kavkazdaǵy jaǵdaı grýzın-reseılik qaqtyǵystan keıin tynysh boldy. Qazir bul alshaqtyq, árıne, bireýlerge yńǵaısyz. Jáne qaqtyǵysty boldyrmaý kerek boldy. Biz Armenııanyń 3 mln-ǵa jýyq halqy – armıan dıasporasy ókilderiniń kópshiligi Reseı men Amerıkada ómir súretinin umytpaýymyz kerek. Mundaı oıdyń qaıda paıda bolǵanyn túsiný jáne boljaý kerek. Shekaradaǵy bul qaqtyǵys kezdeısoq emes. Ol jaqtan gaz qubyrlary men munaı qubyrlary ótedi. Keıbir dıasporalar arqyly Pashınıanǵa áser etý arqyly qandaı da bir kúshter jumys istedi. Karabah Ujymdyq qaýipsizdik kelisimi uıymynyń (UQKU) jaýapkershilik aımaǵyna kirmeıdi, al munda Ázerbaıjannyń ekonomıkalyq múmkindikterin álsiretý úshin tapsyrma bolǵan. Osynyń negizinde jol aqysy, kólik qaqtyǵysy saldarynan qarýly qaqtyǵys bastaldy.

Taýly Karabah UQShU-nyń jaýapkershilik aımaǵyna kirmeıdi. Sońǵy qaqtyǵys bolǵan baǵyt UQShU aımaǵyna kiredi. Shamasy, bul qandaı da bir arandatýshylyq maqsatta jasaldy. Biraq meniń túsinýimshe, Armenııa bul qarýly qaqtyǵysty birinshi bolyp bastady jáne qazir sol jerde toptasý ulǵaıýda. Meniń oıymsha, bul qarama-qaıshylyq áli de júrip jatyr jáne bul qaqtyǵysty sheshýdiń qandaı da bir joldaryn tabý kerek. Biraq ony sheshý óte qıyn bolady. О́ıtkeni Karabah máselesi áli sheshilmegen. Qazir eń bastysy –bul qaqtyǵystyń óńirlik sıpat alýyna jol bermeý.

– Armenııa UQShU-dan kómek surady, biraq ony eshkim qoldamady. Reseı men Belarýs taraptardy áskerı is-qımyldardy tejeýge jáne toqtatýǵa shaqyrdy. Sizdiń oıyńyzsha, bul jaǵdaıda UQShU qalaı áreket etýi kerek?

– UQShU bul máselede Armenııaǵa qoldaý kórsetpeıdi. О́ıtkeni Reseı men UQShU-ǵa múshe basqa elder osy qarýly qaqtyǵysqa múddeli emes. Árıne, Reseı men Belarýs taraptardy ustap turýǵa jáne áskerı is-qımyldardy toqtatýǵa shaqyrdy. Bul eshkimge tıimsiz. Mysaly, UQShU Tájikstan men Qyrǵyzstan shekarasynda kimniń tarapynan qarýly qaqtyǵysty qoldamady. UQShU áskerı is-qımyldardy tejeýge, toqtatýǵa, máseleni Qorǵanys mınıstrligi deńgeıinde, Úkimet deńgeıinde jáne prezıdentter deńgeıinde kelissózder júrgizýge shaqyrý arqyly sheshýge shaqyratyn bolady. Meniń oıymsha, UQShU bul jaǵdaıda da ózin ustamdy ustaý kerek. Árıne, ol uıym qadaǵalaý pozısııasyna ıe bolady. UQShU-nyń dıplomatııalyq jelisi boıynsha jaǵdaıy shıelenisken jaǵdaıda taraptardy ustap turý boıynsha sharalar qabyldaıdy jáne áskerı is-qımyldardy toqtatýǵa shaqyratyn bolady. UQShU-da basqa jol joq.

Ekinshi jaǵynan, BUU barlyq álemdi pandemııa kezinde qarýly qaqtyǵystar men adamdardyń qaza tabýyna alyp keletin eshqandaı áskerı jáne ózge de is-áreket jasamaýǵa shaqyrdy. Bul jaǵdaıda Armenııa BUU talaptaryn óreskel buzǵan.

– Ázerbaıjan okkýpasııalanǵan aýmaqtarynan armıan okkýpasııalyq áskerlerin shyǵarý týraly BUU-nyń tórt qarary bar, biraq bul qararlar armıan tarapynan 27 jyl boıy saqtalmaı keledi. Karabah máselesi boıynsha sizdiń jeke pikirińiz qandaı?

– Keńes ýaqytynda daýly shekaralyq aýmaqtar quryldy. Karabahta da, Qyrǵyzstanda da úsh daýly aýmaq bar. Keńes ýaqytynda olarǵa eshkim nazar aýdarǵan joq. Mundaı daýly aýmaq kóptegen basqa respýblıkalarda da bar. Bul KSRO ydyraǵannan beri daýly másele bolyp keledi. Árıne, Karabah – Ázerbaıjan aýmaǵy dep oılaımyn. Ol tarıhı Ázerbaıjanǵa tıesili. Kelissózder júrgizilip jatyr. BUU qarary bar, olar oryndalmaıdy. Eń aldymen, bul máselede qarapaıym turǵyndar, elderdiń ekonomıkasy men ımıdji zardap shegedi. Qazaqstanda "Shynjyrda ótken jolbarys" degen kitap bar. Ol kitap Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń burynǵy tóraǵasy Jumabek Táshenov týraly. Ol 1961 jyly Hrýshev Qazaqstannyń soltústiktegi 5 oblysyn Reseıge, Shymkent oblysyn О́zbekstanǵa, Ystyqkól oblysyn taǵy bireýge berý ıdeıasyn kótergen kezde 37 jasta boldy. Táshenov sol kezde Hrýshev pen Brejnevke de, Qonaevqa da qarsy boldy. Nátıjesinde, árıne, ol barlyq laýazymdardan alynyp, barlyq marapattarynan aırylyp, úlken tómendetýmen Shymkent oblysyna ketip, sol jerde qaıtys boldy. Sol kezde Hrýshevtiń qandaı oıy boldy? Eger bul óz ýaqytynda bolsa, qazir ne bolar edi? Qazir Táshenovke "Qazaqstan Batyry" ataǵyn bergisi keledi. Ony Almatyǵy qaıta jerlegisi keledi. KSRO basshylary óz balalary men nemerelerine osyndaı jahandyq problemalar qaldyrdy. Nátıjesinde halyqttyń qasiretine, analardyń kóz jasyna alyp keldi. Nátıjesinde bul problemalar sheshilmegen kúıi qaldy.

– Kóptegen elder janjaldasýshy taraptardy kelissózge kelýge jáne Karabah máselesin beıbit jolmen sheshýge shaqyrady. Qol qoıylǵan sátten bastap kelissózder 25 jyldan astam ýaqyt boıy júrgizilip keledi, Karabahtyń aınalasyndaǵy kvo mártebesi burynǵysynsha ózgerissiz qalady. Eger Armenııa zattyq kelissózder júrgizýden bas tartsa, Karabah boıynsha BUU Qaýipsizdik Keńesiniń qararyn saqtaýdan bas tartady, mundaı jaǵdaıda Karabah máselesin kelissózder jolymen sheshýge bola ma?

– Karabah máselesi boıynsha oqıǵa ornynda toptalý júrgizilip jatyr. Kelissózder óte passıvti bolyp jatyr. Alǵa jyljý jáne pozıtıv joq. Sonymen sol jerde toptaý bolady. Basqa deńgeıge shyǵyp, bul máseleni BUU arqyly nemese basqa halyqaralyq uıymdar arqyly sheshý qajet. Nelikten? Karabah máselesi – baıaý áser etýdiń úlken mınasy. Aıtpaqshy, men qazirgi janjal Karabah aýmaǵyna birtindep ótip, Ázirbaıjan men Armenııa arasyndaǵy qarýly qaqtyǵystyń oshaǵy taǵy da tarala ma dep kúdiktenemin. Bul aımaqtaǵy jahandyq oıynshylar qaıda tartylýy múmkin? Túrkııa men Reseı sııaqty elderge bul qajet emes. Muhıttyń arǵy betindegi úshinshi kúshtiń qoly terleıdi. Bul qaqtyǵys AQSh pen Qytaı arasyndaǵy saýda soǵysy júrip jatqan kezde, ekonomıka quldyraǵan kezde, pandemııa keńinen taralyp, eýropalyq jáne álemdik kartalardy qaıta óńdeý oryn alǵan kezde seriktestik baılanystar nasharlaǵan kezde bizdiń turaqsyz ýaqytta tıimdi.

Uly elder men ıadrolyq qarýy bar derjavalar arasynda jahandyq qarsylyq júrip jatyr. Árıne, qazir oryn alyp jatqan bul qaqtyǵys álemdegi jaǵdaıdy odan ári turaqsyzdandyrý boıynsha álemdik qyrshyn tizbeginiń bir bóligi bolyp tabylady, kórpelerdi ár jaqqa tartý júrip jatyr. Jáne, árıne, meniń oıymsha, bul Kavkazdaǵy turaqsyzdyq shyńyna túsedi. Jalpy alǵanda Taıaý Shyǵys óńirinde. Bul Túrkııaǵa, Kavkaz elderine jáne Reseıge qarsy. Bul meniń ustanym. Qazir bizde BAQ óte az. Men áleýmettik jelilerdi qoldanamyn. Biraq, Kavkazdaǵy soǵys tájirıbesin eskere otyryp, Ázirbaıjan men Armenııa halyqtarynyń ereksheligin eskere otyryp, men óte alańdaımyn. Jáne onda barlyq problemalar beıbit jolmen sheshilgenin qalaımyn, múmkindiginshe qan az bolýy úshin. Eń aldymen adamdar zardap shegedi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir