Jolaman Dúısenov. Kredıtqumarlyq derti

Oralda 1911-1913 jyldary jalpy sany 16 nómiri baspa betin kórgen «Qazaqstan» deıtin gazet shyqqan. Sol gazettiń 1912 jyldyń naýryzynda jaryq kórgen №8-9 sandarynda Teke sotynyń prokýrory Delvıg deıtuǵyn baronnyń «Kırgızskıı narodnyı sýd v svıazı s pravovym polojenıem ınorodsev stepnogo kraıa» atty materıalyn aýdaryp basqan eken.

Osydan tup-týra bir ǵasyr burynǵy gazet betine shyqqan maqala búgingi qazaq elinde keńinen taraǵan kredıtqumarlyqtyń tamyryn tap basyp tanytyp beredi. Bir ǵasyr ótse de, rıba-ósimge baılanýdan qoǵamnyń arylǵysy kelmeıtini, kredıt alýǵa kelgende «kerek nársem kóbeıgen» deıtin syltaýynyń esh ózgermegenin kóresiń.

«Aqshany ósimge berý bu kúnde qazaq ishinde de jaıyldy. Qandaı ósimnen de jırenbeıdi. Anyń úshin qazaqtyń ǵuryp-ádetinde aqshaǵa somyna pálen tıynnan degen ólsheý joq. Bu shamasyz ósimniń orys zakonine halaf ekendigi qazaq ishine áli jaıylyp bitken joq». Qazir de sol. О́simniń sońy qaıdap aparyp soǵatynyn túısinetin shyǵar, biraq moıyndaǵysy kelmeıdi. Qazaq ishinde jaıylǵany jaıylǵan ba, el halqynyń bankter aldyndaǵy kredıttik qaryzy 1 700 000 000 (trıllıon jeti júz mıllıard) (!) teńgege shyqty. Delvıgtiń zertteý jazbasynan uǵynatyn taǵy bir dúnıemiz – kredıt qazaq ishine jaıylǵan ótken ǵasyrǵa deıingi ýaqytta sharıǵatpen sabaqtasqan ádet-ǵurpymyzda ósim uǵymy, onyń ólshemi deıtin uǵymnyń joqtyǵy.

«Álhasyl qazaq ishi mundaı ólsheýsiz rıbanyń, ıaǵnı, ósimniń týyn tikken jeri. Qazaq ishinde aqsha qadirli, anyń úshin qazaqtyń bu kúnde kerek nársesi kóbeıýli: shaı alý kerek, sheker alý kerek, mata alý kerek, egin jyrtatyn aspaptar alý kerek hám podat (alym) tóleý kerek. Sol sebepti aqshalaryn muqtaj adamdarǵa ólsheýsiz-ólsheýsiz úlken ósimge berip qoıady. Bu kásip qazaqtyń túsinýinshe paıdaly hám qadirli kásip, bu kásipti qazaqpen kórshiles qazaq-orystar da jasaıdy». Qazir de osy. О́simge kirgizip, kredıt bergen bankin qadirli kóretinin qoıshy, nesıege alǵan turmystyq buıymyn, kóligin, úıin maqtan tutaryn qaıtesiń. Kerek nársesin ózi kóbeıtip, joq jerden ósimge urynatyn hali de ózgermegen. Bir ǵasyr buryn tóleıtin alym-salyǵyna kredıt alǵan jurt, qazir de qaısybir qaryzdaryn sol kredıtpen jaýyp máz.

«Bu jaqtaǵy uryn baılarynyń bári de áýeli osy uıatsyz ósimnen aqsha jınady. Tómende baılyq joq, qazaq-orystar bu kúnde mıllıoner bop júr. Bu dáýletti olar  qaıdan jıdy dep qazaq-orys qarttarynan surasańyz, qazaq tarapyn kórsetedi. Osy qazaq-orystar muqtaj qazaqtardan 1000 somǵa 500 som alady. Sóıtip qazaq jyldan jylǵa ózi jarly bolyp, bireýdi baıytyp turady.» Qazir de tup-týra osy. Kredıtti berýshi qurylymnyń ózgergeni bolmasa, kredıt alýshylar ósimniń sebebimen berekesin qashyryp, qaryzǵa belshesinen batyp, jarlylyǵyn arttyryp jatqan jaıy bar. Bir jyldyń ishinde tólenbegen kredıtterdiń quny 257 mıllıard teńgege artyp, 2 trıllıon teńgege jetken. Berilgen kredıtter bir jylda 15%-ǵa, tólem ýaqyty sozylyp ketken nesıeler 13%-ǵa artqan. Al endi...

Nege?

«memleket rettemeıdi?» Sebebi, naryqtyq qatynastar, banktik qarjylyq júıede álemdik saıasattyń yqpaly bar. Sondyqtan ósim qamytynan qutylý – ár adamnyń áreketinen.

«Álemde nesıeniń paıyzy tómen, bizde óte joǵary? Problemamyz – sodan». Qate mıf. Nesıeniń paıyzy qaryz bolý máselesin sheshpeıdi. Eger adamdar ras ózderiniń barlyq qaryzdarynan qutylyp keter bolsa, tómen paıyzdyq nesıege ıe AQSh halqy uzaq jyldar boıǵy qaryzynan arylar edi. Kerisinshe, kredıtke kirgen 40 mıllıon turǵyn úı-kúısiz bosyp júr. 

«Kredıt alamyz? Muqtajdyqpen ǵana alamyz, áıtpese almas edik». Rasynda solaı ma? Úıinde bar turmystyq tehnıkasyn da, sháınek-útigin de, tipti elden qalmaımyn dep telefonyna deıin kredıtke alatyn halimiz shyn muqtajdyq pa? «О́zgede bar plazmalyq teledıdar bizde nege joq?» deıtin baqtalastyq ras muqtajdyq pa, «el-jurttan uıat bolmasyn, jerleýine kredıt alaıyq» deıtin «keńes» shyn qamyqqan jannyń sózi me?

Osydan 100 jyl burynǵydaı «shaı alý kerek, sheker alý kerekke» kredıtke júgire beretin jaǵdaıǵa keldik. Sondyqtan, moıyndaý kerek: qazirgi bizdiń nesıe alysymyzdyń kóbi – lajsyzdyq emes, dúnıe-jarystan qalyp qoımaýdyń qamy. Sosyn kredıtqumarlyq derti.

Derttimiz. Bul dertti jazýdyń joly – mynaý: Jaratýshy jaratylǵannyń jaıyn jaratylǵannan jaqsy biletinine ılansaq, Allah Taǵala qasıetti Quranda ósimge tyıym salyp, saýdaǵa ruqsat berdi. Kim Allah Taǵalanyń iste degenin istep, tyıym salǵanynan tyıylsa, baqyt ta, baılyq ta, bereke de sonda. Adam Allah Taǵala buıyrǵan nársesin oryndaýmen, aıtalyq, jan-jaǵymyzda entelep turǵan nesıeden bas tartýmen saýap jııady. Tegin aqshadaı kórinet nesıeden bas tartý qıyn, túsiniksizdeý, basqa sheshim joly joq sııaqty kóriner, biraq jaqsylyqqa bir adym kelesi jaqsylyqqa jol ashady. Kóz jetkizip kórińiz!