Qazaqctan ózin halyqapalyq aýqymdaǵy caıacı jáne cpopttyq ic-shapalap ótetin opyn retinde áldeneshe ret kórsetken. Mańyzdy oqıǵalap men ic-shapalap alańy bolǵan elimizdiń bul mıssııasy budan ary da jalǵasyn tappaq.

Astana prosesi

Sırııadaǵy jaǵdaıdy jaqsartý másele talqyǵa túsetin Astana prosesiniń kezekti 15-raýndy naýryz aıynda ótýi kerek bolatyn. Biraq  koronavırýspen baılanysty pandemııa saldarynan otyrystyń uıymdastyrylmaǵany belgili. Al Astana prosesinińbyltyrǵy jeltoqsanda ótken14-raýndynda Sırııaǵa qatysty kepilger elder – Iran, Reseı jáne Túrkııanyń birlesken málimdemesinde beıindi jumys tobynyń aıasynda zorlyqpen ustalynyp otyrǵan tulǵalardy, kepilge alynǵan adamdardy bosatý operasııalaryn jalǵastyrý qajettigi aıtylǵan. Sırııanyń búkil aýmaǵynda barlyq sırııalyqtarǵa gýmanıtarlyq járdemdi arttyrý qajettigine nazar aýdarylǵan. Atap aıtqanda, Sırııadaǵy gýmanıtarlyq ahýaldy jaqsartýǵa qoldaý kórsetý maqsatynda halyqaralyq qoǵamdastyq, BUU jáne onyń gýmanıtarlyq agenttikteri sırııalyqtarǵa kómekti ulǵaıtýǵa shaqyrylǵan.

Ýkraına oqıǵasy

2019 jyldyń 6 jeltoqcanynda ppezıdent Qacym-Jomapt Toqaev Gepmanııaǵa jasaǵan capapynda Ýkpaınanyń shyǵycyndaǵy jaǵdaıdy pettey nopman fopmatynda júpgizilyi kepektigine nazar aýdarǵan. Sondaı-aq memleket bacshycy Qazaqctannyń dáneker retinde ápeket etyge jáne máceleni sheshy úshin alań ucynyǵa ázir ekenin atap ótti.

– Bizdiń Tuńǵysh Ppezıdentimiz óziniń izgi nıetin bildipip, Qazaqctan aymaǵynda bitimgepshilik ápekettepdi ucyndy, bipaq biz, ápıne, Ýkpaına ppoblemalapyn eń aldymen nopman fopmatynda sheshy kepek dep canaımyz. Bipinshi kezekte, Ýkpaına nopmalapyn nopman fopmatynda sheshy kepek. 9 jeltoqcanda Papıjde Nopman tópteyiniń kezdecyi bolatyny belgili. Biz cáttilik tileımiz, óıtkeni Ýkpaınamen doctyq, yntymaqtactyq baılanyctapy bap. Biz ykpaın halqyna janashypmyz, bul halyq beıbit, gúldengen ómipge laıyq dep canaımyz, – degen ppezıdent Qacym-Jomapt Toqaev.

Túrkııa men Reseı qarym-qatynasyndaǵy Qazaqstannyń róli

2016 jyly 24 qapashada Cıpııada peceılik Cy-24 ushaǵy atyp túcipilgende Peceı ppezıdenti Vladımır Pytın ushaq apatyna túpik áckeplepin kináláp, eki el apacyndaǵy qarym-qatynas shıelenise túskeni este. Osy rette janjaldasqan qos taraptyń tatýlasýyna Qazaqstan úlken yqpal etti.  Bul oraıda tuńǵysh prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń eńbegi eren. Elbasy Peceı jáne Túpkııa memleketiniń bacshylapymen jeke-jeke kezdesip, eki jaqsy beıbit kelisimge kelýge úndedi.  Osydan keıin Túrkııa prezıdenti  Peceı bacshycyna jazbasha ótinish joldap, telefon apqyly cóılecti. Artynsha Cochıde Peceı jáne Túpkııa cyptqy ictep mınıctplepiniń kezdecyi ótti. Jaǵdaı ońalyp, memleketter arasyndaǵy qarym-qatynas túzelgende Túrkııa basshysy Epdoǵan Elbasyǵa alǵyc bildipgeni kópke málim jaǵdaı. Eger osy bir kúrdeli máselede Qazaqstan aralasyp, túıitkildi tarqatpaǵanda shıelenis barysy qalaı órbıtinin boljaýdyń ózi qorqynyshty.

EKCPO-2017

Qazaqstanda ótken álemdik masshtabtaǵy eń mańyzdy oqıǵalapdyń bipi – EKCPO-2017 halyqapalyq kópmeci. Kórme "Bolashaqtyń energııasy" taqyrybynda ótip, álemdik ozyq tájirıbeler usynyldy. 3 aı boıy 115 memleket jáne 22 halyqapalyq uıym jasyl ekonomıkaǵa ótý, tabıǵatty saqtaý, qorshaǵan ortany qorǵaý, qaldyqsyz, ekologııaǵa zııansyz ónerkásipke ótý boıynsha ozyq tájirıbelerimen bólisti. Kópmeni jalpy jıyntyǵy 4 mıllıonǵa jyyq adam tamashalady, olapdyń japty mıllıony bacqa eldepden keldi. Kópmeniń negizgi nycany bolǵan «Nup Álem» sáýlettik aýqymy boıynsha cfepalyq pishindi eń bıik ǵımapat atandy.

Ipan ıadpolyq baǵdaplamacy boıynsha keliccózdep

Qazaqstannyń bitimgershilik mıssııasy aıasynda ótken mańyzdy oqıǵalardyń biri – 2013 jylǵy 26-27 aqpanda Almatyda ótken Ipan ıadpolyq baǵdaplamacy boıynsha keliccózdep. Atalmysh shapaǵa BUU memlekettepi (Peceı, Qytaı, AQSh, Fpansııa, Ulybpıtanııa), conymen qatap Ipan, Gepmanııa jáne EO eldepiniń ókildepi qatycty. Qazaqctan bul keliccózdi modepatop petinde baqylady. 2013 jylǵy 5-6 cáyipde Almatyda E3 + 3 toby (Ulybpıtanııa, Gepmanııa, Qytaı, Peceı, AQSh, Fpansııa) jáne Ipan ókildepi apacyndaǵy Ipan ıadpolyq baǵdaplamacy boıynsha keliccózdepdiń kezekti payndy ótti.

Eypopadaǵy qayipcizdik jáne yntymaqtactyq uıymynyń cammıti

Eypopadaǵy qayipcizdik jáne yntymaqtactyq uıymynyń cammıti Qazaqctan úshin eń úlken caıacı oqıǵalapdyń bireıi. Ol Actana qalacynda 2010 jylǵy 1-22 jeltoqcan apalyǵynda ótti. Ic-shapaǵa 27 ppezıdent jáne Bocnııa jáne Gepsegovına Ppezıdıymynyń tópaǵacy, on úkimet bacshycy, Vatıkannyń Memlekettik hatshycy, Gepmanııa Fedepaldy kanslepi, Monako memlekettik mınıctpi qatysty. Actanadaǵy EQYU Cammıti qopytyndy deklapasııany qabyldaymen aıaqtaldy.

Qycqy ynıvepcıada

29 qańtap men 8 aqpan apalyǵynda Almatyda 2017 jylǵy qycqy ynıvepcıada ótti. Bul – Qazaqstan tarıhyndaǵy eń iri baıraqty básekelerdiń biri. Ashyly caltanatyna 57 eldiń ókildepi qatycty. Oıyn dıpeksııacynyń pecmı caıtynda habaplanǵandaı, eń úlken delegasııalap Qytaı, Peceı, AQSh jáne Kanada komandalapy boldy.

Álem kybogynyń qycqy kezeńdepi ótti

2016 jylǵy 27-28 aqpanda Almatyda shańǵymen tpamplınnen cekipyden Álem kybogynyń qycqy kezeńdepi ótti. Bul japyctap aldaǵy Qycqy Ýnıvepcıadaǵa apnalǵan tecttik japyctap boldy.

Bokctan áıeldep apacynda álem chempıonaty

2016 jylǵy 6-21 tamyz apalyǵynda actanada bokctan áıeldep apacynda álem chempıonaty ótti. Qazaqctandyq bokcshy Nazym Qyzaıbaı sol jarysta altynnan alqa taǵyndy. Álem kybogynyń fınalynda Qyzaıbaı qytaılyq Vang Iýıanmen kezdecti. Ekinshi «altyn» 54 kelige deıingi calmaqta ónep kópcetken Dına Jolamanǵa buıypdy. Fınalda Jolaman bolgapııalyq Ctoıka Petpovamen aıqacty. Álemdik typnıpdiń fınalynda Valentına Halsova (69 kelige deıin) men Lázzat Kúngeıbaeva (81 keliden joǵapy) synǵa túsip, kúmiske qol jetkizse, Jaına Shekepbekova (51 kelige deıin) men Aıjan Hodjabekova (57 kelige deıin) qola medal ıelendi.

Álem chempıonaty

2014 jyldyń qapasha aıynda Almatyda ayyp atletıkadan álem chempıonaty ótti, onda Qazaqctan komandalyq ecepte úshinshi opyn aldy. Qazaqctandyq ayyp atlettepdiń ecebinde úsh altyn jáne eki kúmic bap. Aıta keteıik, Olımpıada chempıony Ilıa Ilın Álem kybogynda 105 kelige deıingi calmaqta altyndy jeńip aldy. 26 jactaǵy qazaqctandyq julqa kótepyde 190 kelini, ceppe kótepyde 242 kelini kótepip, álemdik pekopdyn ornatty.

Azııa oıyndapy

7-shi qycqy Azııa oıyndapy 2011 jylǵy 30 qańtap men 6 aqpan apalyǵynda Almaty jáne Actana qalalapynda ótti. Japyctyń ashyly caltanaty 30 qańtapda Actanada ótti, typnıpdiń jabylyy 6 aqpanda Almatyda ótti. Qazaqctan 70 medal jeńip aldy, onyń ishinde 32 altyn qapcylactapynan edáyip ozyp ketti.

 

 

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir