Álipbıdegi jetildirilýi tıis tustar

QR Prezıdenti Q.K. Toqaev 2019 jyly 21 qazanda QR Mádenıet jáne sport mınıstrligine bekitilgen álipbıdi jetildirý jóninde tapsyrma bergeli beri birneshe álipbı jobasy talqylandy. Osy jobalar arasynan akýt, ýmlaýt jáne aralas joba atty úsh nusqa iriktelip alynyp, 2020 jyly 14 aqpanda jalpyhalyqtyq talqyǵa tústi. Al 2020 jyly 5 naýryzda búkil Qazaqstan boıynsha, 10 naýryz kúni Almaty qalasynda atalǵan úsh jobadan tańdalyp alynǵan ýmlaýt nusqasyn jetildirýge qatysty talqylaý jıyndary ótti.

Bekitilgen álipbıdi jetildirilmes buryn, aldymen ı men ý-dyń dybysyn biriktirip ne ajyratyp jazý máselesi túbegeıli sheshimin tapqany jón edi. Onsyz álipbı máselesinde de, emle erejelerin túzý máselesinde de qıyndyqtar kezdese bermek. Bul eki áriptiń dybystaryn biriktirip jazýǵa negizdelgen álipbı, olardy ajyratyp jazýǵa negizdelgen álipbıden ózgeshe bolýy tıis edi.

1. I) I MEN Ý-DYŃ DYBYSYN BIRIKTIRIP JAZAR BOLSAQ:

Qazirgi talqylanyp otyrǵan nusqa ı men ý-dyń dybysyn biriktirip jazýǵa negizdelgen álipbı. Ony [ý] dybysyna /u/ tańbasy, [ı] dybysyna /i/ tańbasy berilýinen jáne keltirilgen mysaldarynan ańǵarýǵa bolady. Sonymen qatar osy nusqa boıynsha sý, sýý, kıim, tıin sekildi sózderdi quramyndaǵy ı men ý-dyń dybystaryn tarqatyp jazar bolsaq sūu (SŪU), sūuyu (SŪUYU) nemese sūuūu (SŪUŪU), kıiım (KIİIM), tıiın (TIİIN) dep jazylyp, u-lar men i-ler qatar tizilmek. Kezinde Alash arystary arab grafıkasynda uqsas tańbalardyń qatar turýyn «qazdaı tizilgen ýaý-lar» dep unatpaǵany, yqshamdaýdyń da sol kezderde bastalǵandyǵy til tarıhynan belgili.

 Artyqshylyqtaryn aıtar bolsaq:

1) Bir dybys – bir tańba ustanymyna negizdelýi;

2) Jýan daýystylardyń jińishke syńarlary akýt emes, ýmlaýt arqyly ajyratylýy;

3) Joba avtorlary bul nusqanyń artyqshylyǵy retinde yqshamdaý prınsıpin aldyǵa tartyp otyr.

Bul nusqaǵa qatysty eskertýler:

1) [ı (ı)], [i] dybystaryna /İi/, /Iı/ uqsas tirek tańba berilýi:

Qazaq tilinde ı men i áripteri irgeles keletin sózder qatary kóp bolǵandyqtan, [ı (ı)], [i] dybystaryna uqsas /İi/, /Iı/ tirek árip berilmegen jón. Nátıjesinde kıim, ıi t.b. kóptegen sózder kiım (KİIM), iı (İI) dep, eki aı (i) tańbasynyń qatar kelýi arqyly jazylmaq (Alash arystarynyń «Qazdaı tizilgen ýaýlar» dep bir tańbanyń qatar kelýin quptamaǵany til tarıhynan belgili).

2) [y], [i] dybystarynyń tirek tańbalary birdeı bolmaýy:

 [a] - [á], [o] - [ó], [u] - [ú] dybystaryna berilgen tańbalardan baıqaǵanymyzdaı jýan daýystylardyń jińishke syńarlaryna júıeli túrde ýmlaýt dıakrıtıkasy berilgen (/a/ - /ä/, /o/ - /ö/, /ū/ - /ü/). Alaıda osy júıelilik [y] men [i] dybystaryna kelgende buzylyp ketken (/y/ - /ı/).

3) [y], [i] dybystarynyń tańbasy álipbıde retimen ornalaspaǵan;

4)  [ı] jáne [ı] dybystaryna bir ǵana /İi/ tańbasyn berý:

[ı] jáne [ı] dybystaryna bir ǵana /İi/ tańbasyn berý saldarynan saıda, Aıda sózderi men Saıda, Aıda esimderi Aida, Saida dep birdeı jazylmaq. Sonymen qatar baııdy, keııdi, moııdy sózderi baiidy, keiidı, moiidy bolyp, qos aı árpi arqyly jazylmaq.

5) «Bir dybys – bir tańba» qaǵıdasyn ustanamyz dep, dıgraftardan arylǵanymyzben, bir tańbaǵa birneshe dybystyń júgi artylyp otyr. Oǵan daýyssyz [ý] dybysy men jat sózderdegi daýysty [ý] dybysyna jáne [yý], [iý], [uý], [úý] qosar dybystaryna bir ǵana /u/ tańbasy berilgenin, sonymen qatar daýyssyz [ı] dybysy men jat sózderdegi daýysty [ı] dybysyna jáne [yı], [iı] qosar dybystaryna bir ǵana /i/ tańbasy berilgenin aıtýǵa bolady. Baıqap otyrǵanymyzdaı /u/ tańbasy alty dybysqa, /i/ tańbasy tórt dybysqa arqaý bolyp otyr.

6) Emle erejeler túzý kezinde qıynshylyqtarǵa tap bolamyz:

Qiyn (qıyn), jiyn (jıyn), suyr (sýyr), siyr (sıyr), qiyr (qıyr), quyr (qýyr) sekildi t.b. sózderdiń qalaı býynǵa bólinetini, qalaı tasymaldanatyny týraly Jańa emle erejelerin aıtylmaǵan bolatyn. Bul másele taǵy da qaıtalanǵaly tur. Sonymen qatar Túrkııa, Fransııa, Italııa t.b. el ataýlary aldyńǵy emle erejelerindegideı Türkia, Fransia, Italia dep beriletin sekildi. Mundaı jaǵdaıda atalǵan el ataýlaryn qalaı býynǵa bóler edik? Tür-kia ma, Türk-ia ma, Tür-ki-a ma? Iаǵnı bul sózderdegi /i/ tańbasynyń dybysy daýyssyz [ı] ma, [iı] qosardybysy ma, álde shettildik daýysty [ı] ma?

Eskertýlerdi sheshý joldary:

1) Eger álipbı ı men ý-dy biriktirip jazýǵa negizdelse ı-diń úlkenin pernetaqtadaǵy núktesiz /I/ tańbasymen, kishisin núkteli /i/ tańbasymen qaldyrǵan jón. Al daýyssyz [ı] dybysyna /Jj/ tańbasyn bergen durys bolmaq. Sonda saıda Aıda sózderi Sajda, Ajda, al Saıda, Aıda esimderi Aida, Saida bolyp túrlishe jazylmaq. Sondaı-aq baııdy, keııdi, moııdy sózderi de bajidy, kejidı, mojidy dep jazylyp, eki aı /i/ tańbasy qatar kelmeıtin bolady.

2) Negizdemeniń birinshi pýnktinde «Jańa álipbıde daýysty dybystardyń jińishke syńaryn belgileýshi dıakrıtıkalyq tańba retinde ýmlaýt alyndy» dep tur. Jýan [y] dybysyna /y/ tańbasy berilgen jaǵdaıda, onyń jińishke syńary [i] dybysyna ýmlaýtty /ÿ/ tańbasy suranyp tur emes pe?! Mysaly, ys – ys, is – ÿs, tys – tys, tis – tÿs, tyńshylyq – tyŋşylyq, tirshilik – tÿrşÿlÿk. Bul jaǵdaıda [ı (ı)], [i] dybystarynyń da tirek tańbalary (İi/Iı) túrlenip, kıim, ıi sózderi kiÿm (KİŸM), iÿ (İŸ) dep, uqsas tańbanyń qatar kelýine jol berilmeıtin bolady. Tıyn - tiyn bolǵanda, tıin - tiÿn bolmaı ma?! Árıne kózge oǵash kóringenimen, joǵarydaǵy ereje osyny talap etip otyr. Al álipbı avtorlary bul oǵash kórinisten qashqaqtaý úshin, ózderi túzgen erejeni ózderi oryndamaı otyr. Sondaı-aq qazaq kırıl álipbıinde [i] dybysyna /i/ tańbasy berilip kelgendikten, latyn grafıkasynan da /i/ tańbasy berlilgeni durys sekildi kórinedi. Alaıda bul, shyndap kelgende, kırıldegi /ý/ tańbasyn latyn grafıkasyndaǵy akýtty /ý/ tańbasyna aýystyrǵanǵa uqsas qubylys bolýy múmkin.  

3) [j] dybysyna /Ȥȥ/ tańbasyn berý pernetaqtadaǵy bos tańbalardy paıdaǵa jarata almaýdy bildirmek. Iаǵnı [ı] dybysyna /Jj/ tańbasyn bergen jaǵdaıda [j] dybysyna ózge túrki tilderindegideı, pernetaqtadaǵy /s/ tańbasy ózinen-ózi suranyp tur jáne keıbireýler kerek etip júrgen álipbıdegi ABC reti de saqtalady. 1931 jylǵy álipbıde de [j] dybysynyń tirek tańbasy osy /Ss/ tańbasy bolǵan, (ıaǵnı ol kezde [j] dybysyna /Çç/ tańbasy berilgen bolatyn). Al álipbıge [ch], [s] dybystaryn engizý degenimiz jat sózderdi orys orfografııasynan tikeleı translıterasııalaýǵa jol ashyp, orys tilindegi dybystaýy boıynsha aıtýdy jalǵastyra beremiz degenge saıady. Bul eki dybysqa arnaıy tańba bergennen, kırılde qala bergen artyq.

4) [ń] dybysy dıakrıtıkanyń sanyn azaıtý maqsatynda 1931 jylǵy álipbıdegideı /ŋ/ tańbasymen qala bergeni jón.

5) Kóptegen áriptester álipbıdiń osy nusqasyndaǵy [ý] dybysyna /w/ tańbasyn, [ı (ı)] dybysyna /y/ tańbasyn berýdi usynyp júr. Bul nusqada ı men ý-dy biriktirip jazýǵa negizdelgendikten jáne /y/, /w/ tańbalary álemdik tájirıbede daýyssyz dybystarǵa tán bolǵandyqtan, ı men ý-ǵa bul eki tańbany berý qısynǵa kelmeıdi. Ondaı jaǵdaıda sý, bý sózderi sw, bw dep, kı, bı sózderi ky, by dep jazylmaq. Bul degenimiz sur, bur sózderin sr, br, ıaǵnı sr, br dep, kir, bir sózderin kr, br, ıaǵnı kr, br dep jazǵanmen barabar bolmaq.

6) Álipbı aýystyrýdaǵy negizgi maqsattarymyzdyń biri tilimizdi keńes kezinde májbúrli túrde engizilgen dybystardan tazartý desek, bul nusqadan /v/ áripin alyp tastaǵan jón. Bul dybystyń tańbasy A.Baıtursynulynyń tóte jazýynda da, tóte jazý negizinde jasalǵan 1931 jylǵy latynnegizdi qazaq álipbıinde de bolmaǵan. Shettildik sózderdegi [v] dybysyn qazaq tiline daýyssyz [ý] dybysy jáne yńǵaıyna qaraı [b], [p] dybystarymen de ıgerýge bolatyny belgili.

II) I MEN Ý-DYŃ DYBYSYN AJYRATYP JAZAR BOLSAQ:

Eger ǵalymdarymyz ı men ý-dyń dybysyn ajyratyp jazýǵa keliser bolsa, ondaı álipbı jobasy A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynda jasalǵan jáne ol bir-eki jyldyń emes birneshe jyldyq eńbektiń jemisi. Aıta ketý kerek, eski qypshaq tilinde, qazirgi túrki tilderinde qazaq tilindegi [yı], [uý], [iı] qosardybystarynyń balamalary ajyratylyp jazylady. Mysaly SIYR sózin eski qypshaq tilinde syıyr, qaraqalpaq tilinde sıyır, qyrym tatarlary sıyır, sığır,  qumyq, noǵaı tilderinde syıyr, bashqurt tilinde hyıyr, túrik tilinde sığır, inek, ózbek tilinde sigir, túrkimen tilinde sygyr, urym tilinde sygyr dep jazady. Al SÝ sózi eski qypshaq tilinde suý, bashqurt tilinde hyý, qyrǵyz, qarashaı-balqar tilderinde sýý, qaraıym, qyrym tatar, qumyq, noǵaı tilderinde sýv, ózbek tilinde suv, túrkimen tilinde suw, qaraqalpaq tilinde sýў, tofa, shor, hakas tilderinde sýǵ, shývash, ıakýt tilderinde ýý (uý) dep, INE sózi eski qypshaq tilinde igne, qyrǵyz, noǵaı, qarashaı-balqar tilderinde ııne, qaraqalpaq, qyrym-tatar tilinde iyne, ázerbaıjan tilinde iynə, ózbek tilinde igna, túrik tilinde iğne, túrkimen tilinde iňňe, uıǵyr tilinde يىڭنە [ııńne], shor tilinde ınge, IT sózi eski qypshaq tilinde iıt, qaraqalpaq tilinde iyt, noǵaı tilinde ııt, uıǵyr tilinde ئىت [iıt], urym tilinde ııt, tofa tilinde yt dep jazylady. Baıqap otyrǵanymyzdaı qazaq tilindegi sıyr, sý, ıne, ıt sózderindegi yı, uý, iı qosardybystarynyń balamalary ózge túrki tilderiniń eshqaısysynda yqshamdalmaı tarqatylyp jazylady.

Joba avtorlary bul nusqanyń artyqshylyǵy retinde qazaq sóziniń úndesim áýezi, morfem quramy, býyn turqy, tasymal jigi, sóıleý yrǵaǵy tolyq saqtalatyndyǵyn aıtyp otyr.

Keı áriptesterimiz ı men ý-dyń dybysyn tarqatyp jazar bolsaq, sózderdiń turqy sozylyp ketetinin bul álipbıdiń kemshiligi retinde aıtyp júr.

 

Degenmen bul álipbıge de óz tarapymyzdan eskertýler men usynystarymyz bar. Endi solarǵa toqtala ketsek:

1) Joǵaryda aıtqanymyzdaı, álipbı aýystyrýdaǵy negizgi maqsattarymyzdyń biri tilimizge májbúrli túrde engen kirme dybys tańbalardan qutylý desek, bul nusqadan /ch/, /v/ áripterin alyp tastaǵan jón. [Ch] dybysy tilimizge [sh] bolyp, [v] dybysy yńǵaıyna qaraı [b], [ý], [p] bolyp ıgeriletini belgili. Mysaly, bir ǵana chınovnık sózindegi [ch], [ı], [o], [v], [ı] dybystary tilimizge [sh], [e], [e], [ý], [i] túrinde ıgerilip, bul sóz sheneýinik dep aıtylady. Tipti ıgerilgennen keıingi [ý] men [n] dybystarynyń arasynda estiletin [i] dybysynyń tańbasy da jazylady.

2) Osy nusqada daýyssyz [ý] dybysyna berilgen /w/ árpi  keıbirimizge túrpideı kórinip júr. Biriniń ýáji aqylǵa qonymdy bolsa, endi bireýleri orynsyz ýáj aıtyp júr. Bizdiń oıymyzsha, bul tańbany ózge tańbaǵa aýystyrý qajet bolyp jatsa, daýyssyz [ý] dybysyna 1931 jylǵy álipbıdegideı /v/ tańbasyn bergen jón.

3) /i/ tańbasyna qatysty «tól sózderde – i, kirme sózderde – ı bolady» degen eskertý arqyly bir ǵana /i/ tańbasyna tabıǵaty bólek eki dybys berilip otyr, sonymen qatar /u/ tańbasyna qatysty «tól sózderde – u, kirme sózderde – ý bolady» degen eskertý arqyly bir ǵana /u/ tańbasyna tabıǵaty bólek eki dybys berilip otyr.

4) [U] jáne [i] dybystaryna qater tóngeli tur:

Eger keńes kezindegi ǵalymdar «/ý/ árpimen tól sózderdegi [u] dybysyn da (ýlt, týl, týr, Nýrsýltan), kirme sózderde kezdesetin daýysty [ý] dybysyn da (ýnıversıtet, prokýratýra) tańbalaımyz» dep, tól [u] dybysy men kirme [ý] dybysyna bir ǵana /ý/ tańbasyn bergende qazirgi qazaq tili ózge túrki tilderi sekildi [u] dybysynan aıyrylyp qalar edi. Sol sııaqty «/ı/ árpimen tól sózderde [i] dybysy (ını, kım, tıl, dın) jáne kirme sózderde [ı] dybysy (mınıstr, ınternet) tańbalanady» dep, tól [i] dybysy men kirme [ı] dybysyna bir ǵana /ı/ tańbasyn bergende, qazirgi qazaq tili ózge túrki tilderi sekildi [i] dybysynan aıyrylyp qalar edi. Sondyqtan usynylǵan álipbıdegi bul eskertýdi «KIRME SО́ZDER QAZAQ TILINE TOLYǴYMEN IGERILIP JAZYLADY» dep aýystyryp, kirme sózderdiń bárin qazaq tiline ıgerip alǵan jón.

Bul nusqada aldyńǵy nusqadaǵy atalǵan kemshilikterdiń kópshiligi kezdespeıdi deýge bolady. Mysaly:

Bul álipbı boıynsha kıim, ıi t.b. sózder kiyim (KİYİM), iyi (İYİ) t.b. dep jazylmaq, ıaǵnı qatar jazylatyn aı áripterinen qutylamyz;

Jýan daýystylardyń jińishke syńarlaryna uqsas tirek tańba berý júıeliligi (a- ä, o-ö, u-ü, ı-i) saqtalady. Mysaly, ys – ıs, is – is, tys – tıs, tis – tis, tyńshylyq – tıŋşılıq, tirshilik – tirşilik;

Saıda, Aıda sózderi sayda, Ayda, al Saıda, Aıda esimderi Aıyda, Saıyda (nemese tilimizge ıkemdep Ayıyda, Sayıyda) dep túrlishe jazylady. Sonymen qatar baııdy, keııdi, moııdy sózderi bayıydı, keyiydi, moyıydı bolyp, qos aı árpinsiz jazylady;

Qiyn (qıyn), jiyn (jıyn), suyr (sýyr), siyr (sıyr), qiyr (qıyr), quyr (qýyr) sekildi t.b. sózderdi býynǵa bólý, tasymaldaý máselesi sheshiletin bolady. Iаǵnı qıyn qıyn, jıyn, sýyr, sıyr, qıyr, qýyr sekildi sózder qıyın, jıyın, suvır, sıyır, qıyır, quvır dep jazylyp, qı-yın, jı-yın, su-vır, sı-yır, qı-yır, qu-vır dep býynǵa bólinedi. Al Túrkııa ataýy Türkiya dep jazylyp, Tür-ki-ýa dep býyn jigi ajyratylady (Bálkim Túrkııany «Türkiye» dep beıimdermiz).

/i/ jáne /u/ tańbalaryna qatysty eskertýdi «KIRME SО́ZDER QAZAQ TILINE IGERILIP JAZYLADY» dep ózgerter bolsaq  «Bir dybys – bir tańba» qaǵıdasyna qosa «bir tańba – bir dybys» qaǵıdasyn da ustanatyn bolamyz;

Ǵalymdar arasynda álipbıdi dıgrafsyz, dıakrıtıkalyq belgilersiz «bir dybys – bir tańba» ustanymynda bolýyn jón kórip júrgender bar. Ondaı álipbı qajet bolyp jatsa 1931 jyly qurastyrylyp on shaqty jyl qoldanysta bolǵan, ı men ý-dyń dybysyn tarqatyp jazýǵa negizdelgen latyn grafıkaly qazaq álipbıin azdaǵan ózgerister arqyly jańǵyrtýǵa bolady. Ol týraly «1931 jylǵy álipbıdi jańǵyrtsaq» atty kishigirim maqala jazǵan bolatynbyz. Bul álipbıdiń eń úlken ereksheligi qazaq álipbıiniń atasy A.Baıtursynulynyń tóte jazýynan tikeleı aýystyrylǵandyǵy deýge bolady.

Orta ǵasyrlarda halyqaralyq til deńgeıine kóterilgen qypshaq tilinen orys tiline kóptegen sózderi endi. Qazirgi orys tilinde q, ǵ, y, u, ú, ó, i t.b. sekildi qypshaq tiline tán dybystar bar ma? Joq árıne. Tipti daýyssyz ý da joq. Jat sózderdi túpnusqa tildegi dybystalýy boıynsha qabyldaý tildiń damý úderisi bolsa, qazir orystar tilin qypshaq tiline tán q, ǵ, y, u, ú, ó, i dybystarymen damytyp alar edi. Arab elderine fransýzdar da, aǵylshyndar da, ıtalııandar da ıspandar da, túrikter de, qala berdi qypshaqtar da yqpal etip, arab tiline osy halyqtardyń tilinen qanshama sózder, termınder endi. Keıbirinen áli de enip otyr. Sol sózderdiń barlyǵy arab tiline tolyq ıgerildi, áli de ıgerilip otyr. Sondyqtan da kirme sózder úshin daýysty [ı] jáne [ý] dybystarynyń tańbasyn álipbıge engizbegen jón.

Aldymen keıbir kirme dybystardyń tańbasynan qutylyp, ı men ý-árpi bar kirme sózderdi orys ne aǵylshyn orfografııasy boıynsha jaza turaıyq, keıin rettep alarmyz deý úlken qatelik. Halyq bastapqy kezde nege úırense, soǵan daǵdylanady. Al daǵdyny ózgertý qıynnyń qıyny, ıaǵnı ony ózgertý úshin grafıkany qaıta ózgertýge týra kelýi múmkin. Qoryta aıtarymyz, ulttyq tilimizdi barynsha qorǵap qalǵymyz kelse, qaı nusqany qabyldasaq ta, kirme sózderdi tolyǵymen ıkemdeıtin álipbı qabyldaıyq. Qazir oǵan úlken múmkindik bolyp otyr. Bir-aq ret beriletin múmkindikti jiberip almaýǵa barymyzdy salaıyq.

Qaldybaı Arystanbekuly Qydyrbaev

Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń dosenti