• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
12 Jeltoqsan, 02:48:47
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

01 Qarasha, 2019 NEWS

800 myń qazaqstandyqtyń aılyǵy shaılyǵyna jetpeıdi

Resmı málimet boıynsha elimizdiń 800 myńǵa jýyq azamaty kedeılik sheginde ómir súrip jatyr. Bul – qazaqstandyqtardyń 4,3%-y ólmestiń kúnin keship otyr degen sóz. Búgingi tańda 795 myń qazaqstandyq eń tómengi kúnkóris deńgeıinen az tabys tabady. Tamyz aıynda elimizdegi eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń mólsheri – 31 982 teńge bolǵanyn eskersek, joǵarydaǵy azamattardyń aılyǵy shaılyǵyna jetpeı otyrǵanyn birden túsinýge bolady, dep jazady inbusiness.kz.

Dúnıejúzilik banktiń málimdeýinshe, Qazaqstan kedeılik shegin shekteı almaı otyr.

«Halyqaralyq standartqa sáıkes, kúnine 1,9 dollardan kem aqsha jumsaıtyn azamat kedeı adamdardyń qataryna qosylady. Halyqaralyq reıtıngterde Qazaqstan óz halqynyń tabysyn ortadan joǵary dep kórsetken. Sondyqtan bul elde adamdar kúnine kem degende 5,5 dollar jumsaýǵa tıis. Qazaqstanda resmı statıstıka durys berilmeıdi. Bizdiń esepteýimizshe, Qazaqstan halqynyń 4,3%-y emes, 8,6%-y, ıaǵnı 795 myń emes, 1 mln 200 myń adam kedeılik sheginde ómir súrip jatyr», – dep jazdy Dúnıejúzilik bank óziniń  zertteýinde.

Dúnıejúzilik banktiń Ortalyq Azııadaǵy ekonomısi Ýılıam Zeıts Qazaqstanda kedeılerdiń kóbeıýine eki sebep túrtki bolyp turǵanyn málimdedi.

«Birinshiden, Qazaqstanda ekonomıkanyń ósýi men jalaqynyń ósýi arasynda alshaqtyq bar. Sizderde ortasha aılyq jalaqy óspeıdi. Ekinshiden, álem elderi bastan keshken ekonomıkalyq daǵdarystyń salqyny Qazaqstanǵa da tıdi. Qazaqstan ekonomıkasy jahandyq syn-tegeýrinder men qaterlerge tótep berýge qaýqarsyz. Ekonomıkasy qıyndyqqa tap bolǵan saıyn Qazaqstanda kedeılerdiń sany kóbeıip keledi», – dedi Ýılıam Zeıts.

Onyń sózinshe, Ortalyq Azııa memleketterimen salystyrǵanda Qazaqstannyń áleýmettik jaǵdaıy jaqsy. Biraq... «Qyrǵyzstan, Tájikstan, О́zbekstan elderimen salystyrǵanda Qazaqstan kósh ilgeri tur. Degenmen Qazaqstan kedeılik shegin 2013 jylǵy kórsetkish – 5,8%-ǵa tómendete almaı otyr. Sońǵy 6 jylda Qazaqstanda kedeılik shegi 6%-dan túsken emes», – dedi Dúnıejúzilik banktiń Ortalyq Azııadaǵy ekonomısi.

Ýılıam Zeıts Dúnıejúzilik bank Qazaqstanyń qaı óńirinde kedeılik sheginde ómir súrip jatqan adamdar kóp ekenin anyqtaǵanyn aıtty.

«Zertteý barysynda Jambyl, Qyzylorda, Batys Qazaqstan, Túrkistan, Qaraǵandy oblystarynda kedeıler kóp ekenin anyqtadyq. Turmysy tómen adamdardyń basym bóligi Túrkistan oblysyn mekendeıdi eken», – dedi shetel azamaty.

Ekonomıst Maqsat Halyq el bıligi kedeılik shegin durys anyqtamaıtynyn alǵa tartty.

«Bizde kedeılik shegin anyqtaǵan kezde eń tómengi kúnkóris deńgeıine súıenedi. Sóıtedi de bul aqshaǵa adamdar bir aı ómir súre alady degen sheshim shyǵarady. Tutyný sebeti boıynsha bir adam kúnine bir myń teńgeden artyq aqsha jumsaýy kerek. Bul tutyný sebetiniń eń tómengi kórsetkishi. Statısterdiń oıynsha, adam bir myń teńgege tańǵy as, túski as jáne keshki as ishe alady. As máziriniń barlyǵynda et, balyq, jemis-jıdek bolady. Buǵan kim senedi?» – dedi ol.

Maqsat Halyqtyń málimdeýinshe, el azamattarynyń basym bóliginiń tabysy bilim alýǵa, emdelýge, demalýǵa jetpeıdi.

«Adamdar tapqan-taıanǵandaryn azyq-túlikke jumsaıdy. Olar bilim alý, emdelý, demalý týraly oılamaıdy. Sebebi buǵan qarjylary jetpeıtinin biledi. Jumys istep júrse de, tabysy mardymsyz adamdar bar. Olardyń jaǵdaıy jumyssyzdardan jaqsy, biraq olarda kedeılerdiń qatarynda», – dedi ekonomıst.

Onyń sózinshe, resmı statıstıka qarapaıym azamattardyń ómir súrý deńgeıiniń jaqsaryp kele jatqanyn rastaı almaıdy. Saldarynan adamdar únemdeýge kóship, tutynýdy azaıtýǵa tyrysady. Al bul ekonomıkaǵa teris mýltıplıkatıvti áser etedi.

«Kedeıshilik azamattardyń ashyq narazylyǵyn týdyratyn ózekti áleýmettik qubylys. Ol adamǵa óziniń shuǵyl qajettilikterin, ıaǵnı áleýetti múmkindikterin júzege asyrýǵa múmkindik bermeıdi. Kedeıshiliktiń beleń alýy qylmys, alkogolızm, esirtki qoldaný deńgeıin arttyrady. Kedeıshilik kóbinese qundylyqtar júıesiniń, mádenıettiń jáne bilimniń joǵalýyna ákep soqtyrady. Qarajattyń jetispeýshiligi turmysy tómen otbasylardaǵy balalardyń  bolashaǵyn bulyńǵyr etedi. Máseleni sheshý úshin kedeıshilik shegin naqty kúnkóris deńgeıimen teńestirý jáne eldegi naqty kedeıshilik shegin qaıta esepteý qajet. Buǵan qosa ulttyq tabysty teń bólý úshin keshendi shara qabyldap, progressıvti salyq salý shkalasyn engizý kerek», – dedi Maqsat Halyq.

Abylaı Beıbarys

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir