• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
12 Jeltoqsan, 02:57:08
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

31 Qazan, 2019 Ǵylym-bilim

Professor Rabıǵa Syzdyq jáne emle máselesi (1-bólim)

2006-2008 jyldary A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty Til mádenıeti bólimi «Táýelsiz Qazaqstan jaǵdaıynda qazaq tiliniń ulttyq jáne memlekettik til retinde negizgi damý úrdisteri men baǵyttary» baǵdarlamasy aıasynda f.ǵ.d. Q.Kúderınovanyń jetekshiligimen «Qazaq jazýynyń qalyptasý kezeńderi men damý joldary» atty irgeli zertteý jumysy júrgizilgen bolatyn. Zertteýde qazaq mádenı ómirinde qoldanylǵan  jazý túrleri, jazý túrleriniń erekshelikteri, damý joldary qarastyryldy. Atalmysh joba boıynsha qazaq jazýynyń teorııasy kóne túrki, arab, tóte, latyn, orys grafıkasy boıynsha tujyrymdaldy. Qazaq qoǵamynda qoldanylǵan álipbı túrleri men ustanylǵan emle erejeleri taldanyp,  bolashaq latynálipbıli qazaq jazýynyń emlesi qandaı bolmaq degen suraqqa da jaýap izdestirilgen bolatyn. Osy máselege baılanysty (2008 jyly) akademık R.Syzdyq óziniń qorytyndy esebinde latyn jazýly qazaq emle erejeleriniń jobasyn jasaýda eskeriletin negizgi talaptar men eskertýlerdi atap ótken bolatyn.

Ǵalym óz sózinde «Sońǵy 15-20 jyl barysynda úzdiksiz aıtylyp, aýyq-aýyq belsene kirisip ketip otyrǵan is-qareketimiz – búgingi qoldanylyp otyrǵan jazý – kırıllısany ózge jazý – latynǵa aýystyrý problemasy ekeni aıan. Bul jazýǵa arnalǵan emle erejeleriniń qazirgiden ózgeshe bolady (bolýǵa tıis ekendigi)... Dál qazir onyń baptaryn tizip tolyq kodeksin usyný qıyn, óıtkeni aldymen grafıkanyń qazaq tiline saı naqty álipbıi túzilgen joq» degen-di. Shyndyǵynda da,  ǵalym aıtyp ótkendeı, orfografııany boljaý úshin álipbı qajet. Ǵalymnyń bul sózinen álipbı durys bolsa, orfografııa da durys bolmaq degendi de túsinýge bolady. Joǵarydaǵy  ǵalymnyń «emle erejesi qazirgiden ózgeshe bolmaq» degen sózine de erekshe nazar aýdarý qajet dep bilemiz. Bizdińshe, latyn álipbıine kóshý tek árip aýystyrý emes, bul túbegeıli tildik reforma.

2018 jyldyń aqpanynda jańa álipbı bekip, osy jyldyń qańtar aıynda jańa emle maquldandy. Emleniń alǵashqy jobasy Ulttyq komıssııada maquldanyp, alǵashqy jobasy «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalandy. Emle erejesi jarııalanǵan kúnnen bastap, qazaq jazýynyń bolashaǵy ǵylymı ortada qyzý talqylandy. Qyzý talqyǵa negiz bolǵan tildik problemalar týraly budan on jyl buryn professor Rabıǵa Syzdyq óziniń  irgeli zertteý qorytyndy esebinde emle erejesin eksheýde negizge alynatyn konseptýaldy oılaryn jazǵan bolatyn. Qazaqtyń mańdaıaldy grammatologynyń konseptýaldy  oılary qazirgi kezde orfogrammalardy jańa emle boıynsha kodıfıkasııalaýda asa qundy  bolady dep senemiz (Eskere keterlik jaıt, jarııalanymǵa berilip otyrǵan materıal R.Syzdyqtyń kelisimimen berildi. Ereje mátini 2008 jyly jazylǵanymen, jarııalanbaǵan).       

Professor R.Syzdyq birinshiden, «latynálipbıli jazýda qazaq tiliniń ózine tán erekshe (ulttyq) dybystardyń tańbalary (á, ó, i, u, ú, q, ǵ, ń) túgel bolýǵa tıis. Bul jaǵdaıda osy áripterdiń jazylýyna baılanysty emle baptary negizinen saqtalady, tek ıllıýstratıvtik materıaldary (mysaldary)  ózgertilip, qysqartylyp, tolyqtyrylyp berilýi múmkin» degen sózindegi «qazaq tiliniń ózine tán erekshe dybystardyń tańbalary túgel bolýǵa tıis» degen oıy álipbı qurýda eń mańyzdy prınsıp bolyp tabylady. Prof. R.Syzdyq kórsetkendeı,  jańa emlede áripterdiń emlesine qatysty birshama baptar kırılálipbıli jazýdaǵy dástúrdi saqtady.  

Ekinshiden, prof. R.Syzdyq «Kırıllısa men emle jazýyna birdeı keletin taqyryptarǵa qatysty emle baptary da negizinen saqtalady, ıaǵnı qos sózderdiń bólek jazylatyn sózderdiń, birge jazylatyn sózderdiń, shylaý sózderdiń, bas áriptiń jazylýyna qatysty ereje baptary kóp ózgermeıdi. Tek bógde tildik sózderge qosymshalardyń jazylýyna baılanysty birdi-ekili ózgeshe baptar men eskertýler bolýy múmkin» dep arnaıy kórsetedi. Ǵalymnyń bul boljamy aqtalyp otyr. Jańa emle erejelerinde ǵalym kórsetken taraýlar jazý praktıkasynda qıyndyq týǵyzǵan máselege baılanysty jańardy.

Úshinshiden, «Kirme sózder men bógde tildik sózderdiń, ásirese ınternasıonaldyq qordan kelgen ǵylymı-tanymdyq termınderdiń jazylýy, kırıllısa jazýyndaǵy emlesinen ózgeshe bolady, olardyń «oryssha» orfogrammasy múltiksiz saqtalmaıdy. Biraq fonetıkalyq-grafıkalyq tulǵasyn (bitimin) múlde ózgertip, qazaqtyń sóıleý tilindegi aıtylýynsha «qazaqylandyrylyp» ta jazylmaıtyn ereje baptary bolady» dep kórsetken.    Aıta keterlik jaıt, R.Syzdyqtyń «bógde til» dep otyrǵany  shettildik sózder.  Jańa emlede  shettildik sózderge qosymsha jalǵanýyna baılanysty kóp bolmasa da ózgerister bar. Mysaly, «Sóz sońyndaǵy -ng árip tirkesi ń árpimen jazylady, qosymshalar úndestik zańyna sáıkes jalǵanady: boýlıń (-niń, -ge, -i, -der), brıfıń (-niń, -ge, -i, -der), reıtıń (-niń, -ge, -i, -der)» degen jańa ereje   kırılden ózgeshe. Kırılálipbıli qazaq jazýynda brıfıngige bolsa, latynálipbıli jazýda brıfıńge.

Prof. R.Syzdyq  «kirme sózder men bógde tildik sózderdiń, ásirese ınternasıonaldyq qordan kelgen ǵylymı-tanymdyq termınderdiń jazylýy, kırıllısa jazýyndaǵy emlesinen ózgeshe bolady, olardyń «oryssha» orfogrammasy múltiksiz saqtalmaıdy. Biraq fonetıkalyq-grafıkalyq tulǵasyn (bitimin) múlde ózgertip, qazaqtyń sóıleý tilindegi aıtylýynsha «qazaqylandyrylyp» ta jazylmaıtyn ereje baptary bolady» dep kórsetedi.  Qazirgi kezde  emle erejelerin kodıfıkasııalaý barysynda  osy  problema eń úlken ári aıtys-tartystarǵa negiz bolyp otyrǵan  basty problemalardyń biri. Bir top ǵalymdar shettildik sózder  aıtylym zańdylyqtaryna negizdelip jazylý kerek dese, ekinshi bir top ǵalymdar  kırılálipbıli jazý boıynsha qalýdy jón dep sanaıdy. R.Syzdyq óziniń zertteýinde  shettildik sózder dástúrli normamen jazylý kerek deı otyryp «sóz basynda ne sońynda keletin eki daýyssyz dybystyń ne aldy-artynan y, i áripteri jazylmaıdy. Mysaly, prezident (pirezidenit,  ne pirezident emes), student (istudent, ystudent istudenit emes), sport (sport emes), kristal (kiristal emes),  matros (matros emes), març (?) (bul sózdegi sh dybysynyń  latynsha tańbasy ázirge dál jazylyp turǵan joq) (març emes), traktr (traktr emes)» dep kórsetedi. Jańa emleni eksheý barysynda  shettildik sózderdi qazaq tiliniń zańdylyǵyna baǵyndyrý ne kırıldegi bazalyq normany saqtap jazý máselesi pikirtalastarǵa negiz bolyp otyrǵan eń negizgi másele.

R.Syzdyq «Bógde tildik (arab, parsy, orys) sózderde qazaq tiliniń úndestik zańdary saqtalmaıdy, ıaǵnı jýan-jińishke  bolyp keletin aralas býyndy sózderdiń orfogrammasy oryn alady. Sıngarmonızm zańdylyqtary keıbir birikken sóz, qos sóz sııaqty qazaq sózderinde de saqtalmaıdy. Mysaly, búgin de kırıllısamen kógal, kelsap, besatar, baspasóz, Gúlshat, Erbolat túrinde aralas býyndy jazylyp júrgen sózder latyn áripterimen osylaısha úndestik garmonııasy joq aralas býyndy bolyp jazylatyn bolady».  Ǵalymnyń bul pikirine tolyq  qosyla otyryp, úndesim tabıǵaty tól sózdermen baılanysty dep aıtqymyz keledi. Al shettildik sózderdiń barlyǵy bul tabıǵatty (zańdylyqty) tolyǵymen  qabyldaı almaıdy. Buǵan dálel,  orys tili arqyly kirgen  sózder ǵana emes, ábden sińisip ketken arab-parsy tilinen engen kitap, muǵalim  sııaqty sózderdi de jatqyzýǵa bolady. Shettildik sózderdegi eki daýyssyz aralyǵynda, qatań daýyssyz dybystardyń aldynan ne sońynan estiletin y men i dybystaryn qaldyrmaı tańbalaý  sózdiń túrli jazylymyna ákeledi. Latynálipbıli jazýǵa kóshken ázerbaıjan tilinde shettildik sózderde estiletin dáneker y, i dybystary barlyq pozısııada tańbalamaıdy. Shettildik sózderdegi  e, ı  dybystaryn ázerbaıjan tiline ıkemdeýde e-ni – i árpine, ı-di – i-ge almastyrady.  Mysaly: mınıstr – minister, pechene – ricine.  Al estilgen barlyq jerde y men i árpin jazbaıdy. Mysaly: plastık –  plastik, shpıon –  şpion, shplınt – şplint, shpon – şpon, shponka – şponka, lıtr – litr, hlor – xlor,  dendrıt – dendrit, dendrolık – dendroliq, dendrometr – dendrometr túrinde jazylady. Aıta keterlik jaıt,   R.Syzdyq  óziniń  emle jobasynda s árpin  ts, sóz basynda s árpimen jazýǵa bolady dep  sınk (sınk), aksıa (aksııa), evolýtsıa (evolýsııa), ratsıa (rasııa)  mysaldaryn beredi.  Qazirgi emlede  s árpi barlyq pozısııada  s árpine almastyrylady dep berilgen. Sonda  vıse-prezıdent sózi  jańa latynmen vise-prezident bolmaq. Ázerbaıjan tilinde taǵylymyn eskerer bolsaq, onda barlyq pozısııada s árpi,  biraq  vıse-mınıstr  sııaqty sózderde tc árip tirkesi  arqyly vitse-minister jazylady dep kórsetilgen. 

Emle erejelerin kodıfıkasııalaý barysynda  sózderdiń sońǵy býynyndaǵy eki daýyssyz dybys arasynda kelgen o dybysynyń jazylýyna baılanysty  kózqarastar eki túrli. Biri  qazaqsha aıtylym boıynsha dırektor,  professor, avtor  sııaqty sózderdegi o árpiniń ornyna  y árpin  jazý kerek  dese, ekinshi  bir toby bul pikirge  kelispeı doktorantýra  sııaqty  sózderdi mysalǵa keltire otyryp,  bul ereje barlyq pozısııaǵa sáıkes kelmeıdi, sondyqtan  burynǵy jazý dástúri boıynsha -tor formasyn  saqtaý kerek deıdi. Al  prof. R.Syzdyqtyń  birneshe jyl buryn jazylǵan zertteýi boıynsha ekpin túspeıtin sózderde y bolyp jazylýy kerek dep kórsetken eken.  Mysaly: redaktr (redaktor emes), avtyr (avtor emes). «Qazaq sózderindegi o dybysy sońǵy býyndarda kelmeıdi, birikken sóz, qos sózderde kelse, ol ózgertilmeı o túrinde jazylady: qolma-qol (qolmaqyl emes), aıaqdop (aıaqdyp emes). -qoı, -qor jurnaǵymen kelgen sózderde de sońǵy býyndaǵy o dybysy óz qalpynda aıtylady: ázilqoı (ázilqyı emes), shaıqor (shaıqyr emes). Osy zańdylyqty biletin, biraq orys tilindegi aıtylýyn bilmeıtin qazaqtar avtor, redaktor dep, sońǵy tor býynyn ashyq tolyq aıtýy múmkin. Bul tárizdi ereje ereksheligi sózderdi durys jazýmen qatar, durys aıtýǵa da septigin tıgizýi úshin alynýy tıis» dep kórsetken bolatyn. 

Sonymen qatar  ǵalym qazaq álipbıinen alynǵan áripterge (ıa, ıý, s, sh, , ...) arnalǵan jeke baptar emle erejesinde kórsetilýi tıis,  bul  ózge tildik sózderdiń durys jazylýy úshin asa mańyzdy bolmaq dep sanaıdy. Qazirgi kezde jańa emle erejelerin ázirleý barysynda álipbıden alynǵan shettildik kirme elementterdiń  jańa erejede  arnaıy baptar arqyly berilmeý kerek degen pikirlerge R.Syzdyqtyń  bul konseptýaldy tujyrymy jaýap bola alady  dep oılaımyz.  Ázirlenip jatqan Ereje baptary «ótpeli kezeńdegi» ereje bolǵandyqtan  ıa, ıý, sh, s  sııaqty áripterdiń jańasha jazylymy  jeke-jeke ereje baptary arqyly berilýi tıis dep bilemiz.

Ǵalym óziniń emle jobasynda «II Daýyssyz dybys áripteriniń qoldanylýy» atty taraýshada  b, v, g, d áripteri sózdiń basynda, ortasynda jáne orys tilinen engen sózderdiń sońynda jazylady dep kórsetedi. Qazirgi kezde osy máselege baılanysty  pikirler bar.  Keıbir ǵalymdar shettildik sózderdiń jazylymy tolyq «qazaqılyq» sıpat alýy kerek, qazaq tiliniń zańdylyǵy  tolyq saqtalýy kerek dep   shettildik sózderdiń sońynda keletin b, g áripterin jazbaı, onyń ornyna  qazaq tiliniń aıtylym zańdylyǵyna sáıkes  p, k dybystaryna almastyrý kerek deıdi. Mysaly: klýb sózin kylýp, pedagog sózin pedagok t.b.  R.Syzdyqtyń pikirinshe, shettildik sózderdiń túbir tulǵasy  saqtalýy kerek. Sebebi  shettildik sózge qosymsha jalǵanǵanda  negizgi fonemanyń túrin jazbaı aınalyp ketpeıtinimiz haq. Mysaly, pedagok bolǵanymen, pedagokıka bolmaıdy, klýp bolǵanymen klýpyna bolmaıdy.  Bul ereje  qazirgi qabyldaný aldynda turǵan jańa emledegi erejemen úndesedi. Sonymen qatar ǵalym ss, mm, ll, tt, ff, nn, bb, rr, pp, gg, dd, kk, ýý dybystaryn bildiretin áripterdiń biri túsirilip jazý  kerektigi týraly erejesi qazirgi jańa emledegi erejemen sáıkesetinin kórsetkimiz keledi. Ǵalym «§18.  Orys tilinen engen ataý sózderdiń tulǵasy negizinen orys orfografııasy boıynsha, al qazaq álipbıinen shyǵarylǵan áriptermen kelgen sózder ol dybystardyń tańbasyn almastyratyn áriptermen  jazylady. Mysaly: vagon, gıdrologııa, bıologııa, komıtet, agronom, agrotehnıka, pedagog, medıtsına, sport, hırýrg, konstıtýsıa, klýb, kıno, radıo, advokat, raketa, molekýla, býdjet, kredıt, bank, transh» deı otyryp, osy erejeniń eskertýin bylaı beredi: «ss, ll, kk, tt sııaqty birkelki eki árippen kelgen kirme sózderdiń sońyndaǵy qos áriptiń bireýi túbir túrinde de, qosymsha jalǵanǵanda da  túsirilip jazylady. Mysaly: progres – progreske, metal – metaldar, gram – gramy, bal (baǵa) – bes baldyq júıe, Donbas – Donbastan».

Tórtinshiden, til biliminde aýyzsha jáne jazbasha tildiń óz normasy men júıesi bolatynyn, sondyqtan olardy bir-birine aınaldyryp alyp qoldaný kerektigin óziniń jazýǵa qatysty eńbekterinde dáleldegen R.Syzdyq  jazba til mátinin sol qalpy qaıtalamaı, aýyzsha til tezine salyp oqý kerek deıdi. Ǵalym osy konsepsııasy negizinde «-ıy, -ıi dybystar tirkesi men y, i dybystaryna bitetin etistikterge kósemsheniń -ı jurnaǵy jalǵanǵanda, sońǵy yı, iı áripteriniń ornyna  bir ǵana ı árpi jazylady. Mysaly: baıy+ı+dy – baııdy (baıyıdy, baıdy emes), keıi+ı+di – keııdi (keıiıdi, keıdi emes), oqy+ı+dy  - oqıdy (oqyıdy emes), iri+ı+di – irıdi (iriıdi emes), sýy+ı+dy – sýıdy (sýyıdy emes), moıy+ı+dy – moııdy (moıyıdy, moıdy emes), shiri+ı+di – shirıdi (shiriıdi emes), qury+ı+dy – qurıdy (quryıdy emes)dep kórsetedi. Jańa emle erejelerin saralaý barysynda keıbir ǵalymdar  y, i dybystaryna bitetin etistikterge kósemsheniń -ı jurnaǵy jalǵanǵanda,  negizgi túbir saqtalyp jazylý kerek degen pikir aıta otyryp, oqyıdy, iriıdi dep jazýdy usynady. Bizdińshe,  «túbirdi saqtaý» jazylym júıesi qabyldanar bolsa, -ı dybysyna bitetin etistikterge jalǵanatyn tuıyq raıdyń jurnaǵy men kósemsheniń -a jurnaǵyn qabyldaıtyn býynnyń da túbiri saqtalýy  kerek. Sonda  emes – qyıý, emes jyıý bolmaq.  Al nemese arqyly jazý ne jazbaý máselesi 1920-jyldan bastap  qazirgi kezge deıin talqylanyp keledi.  Bul qazaq grammatologııasynyń eń ózekti  ári  birbaılamǵa kelmegen problemalarynyń biri. Tarıhqa kóz júgirter bolsaq, kırıl álipbıine kóshkennen keıin orys grafıkasy negizindegi qazaqtyń jańa álipbıi men orfografııasy jobasy SSSR Ǵylym akademııasynyń Qazaqstandaǵy fılıalynyń qazaq tili sektory S.A.Amanjolovtyń basshylyǵymen jasalyp, emle erejesiniń taqylaýǵa usynylǵan resmı nusqasy 1953 jyly gazet betine jarııalandy. 1956 jyly «Qazaqstan muǵalimi» gazetinde   E.Qýanov  óziniń «Qazaq alfavıti men orfografııasyn jetildire túseıik» atty  maqalasynda  qıyn/qyıyn,   jıyn/jyıyn, qurıdy/quryıdy  sııaqty jazylymynyń normalanýyna tikeleı yqpal etken  oqý-pedagogıka baspasynyń redaktory R.Syzdyq dep kórsetedi.

 Sonymen qoryta aıtqanda, joǵarydaǵy sanamalap kórsetilgen  máselelerdi  professor R.Syzdyq  jańa latyn jazýly emleniń eń negizgi kóńil aýdarylatyn sátteri dep sanaıdy.  Orfografııalyq qaǵıdalardyń tolyq kodeksin túzgen kezde orfografııa salasynyń damýy men qalyptanýyna birneshe jyldaryn jumsaǵan,  qazaq grammatologııasynyń negizin qalaýshy,  qazaq tiliniń durys  jazý qaǵıdattarynyń qyr-syryn, onyń qat-qabattaryn saralap, emle zańdylyqtaryn  ǵylymı turǵyda júıelegen ǵalym apaıymyzdyń joǵarydaǵy konseptýaldy  oılaryn emle erejesin bekitý barysynda esten shyǵarmaýymyz kerek dep oılaımyz. 

Latyn jazýly qazaq emle erejeleriniń jobasyn jasaýda eskeriletin negizgi-negizgi talaptar men eskertýler

Syzdyq R.

Til mádenıeti bóliminiń    bas ǵylymı qyzmetkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

Sońǵy 15-20 jyl barysynda úzdiksiz aıtylyp, aýyq-aýyq belsene kirisip ketip otyrǵan is-qareketimiz – búgingi qoldanylyp otyrǵan jazý – kırıllısany ózge jazý – latynǵa aýystyrý problemasy ekeni aıan. Bul jazýǵa arnalǵan emle erejeleriniń qazirgiden ózgeshe bolatyny (bolýǵa tıis ekendigi) joǵaryda aıtyldy. Dál qazir onyń baptaryn tizip tolyq kodeksin usyný qıyn, óıtkeni aldymen grafıkanyń qazaq tiline saı naqty álipbıi túzilgen joq. Ár alýan teorııalyq negizderge súıenip jasalǵan (usynylǵan) nusqalar barshylyq. Solardyń eń  durysy tańdalyp, túpkilikti qabyldannan keıin ǵana onyń emle erejeleri túziledi. Sondyqtan ázirge latyn jazýynyń orfografııalyq tártibin túzýde eń basty nazar aýdarylýǵa tıis tustardy (usynystardy) ataýmen shektelýge týra keledi.

1. Bul grafıkada qazaq tiliniń ózine tán erekshe (ulttyq) dybystardyń tańbalary (á, ó, i, u, ú, q, ǵ, ń) túgel bolýǵa tıis. Bul jaǵdaıda osy áripterdiń jazylýyna baılanysty emle baptary negizinen saqtalady, tek ıllıýstratıvtik materıaldary (mysaldary) sál ózgertilip, qysqartylyp, tolyqtyrylyp berilýi múmkin.

Kırıllısa men emle jazýyna birdeı keletin taqyryptarǵa qatysty emle baptary da negizinen saqtalady, ıaǵnı qos sózderdiń bólek jazylatyn sózderdiń, birge jazylatyn sózderdiń, shylaý sózderdiń, bas áriptiń jazylýyna qatysty ereje baptary kóp ózgermeıdi. Tek bógde tildik sózderge qosymshalardyń jazylýyna baılanysty birdi-ekili ózgeshe baptar men eskertýler bolýy múmkin.

Kirme sózder men bógde tildik sózderdiń, ásirese ınternasıonaldyq qordan kelgen ǵylymı-tanymdyq termınderdiń jazylýy, kırıllısa jazýyndaǵy emlesinen ózgeshe bolady, olardyń «oryssha» orfogrammasy múltiksiz saqtalmaıdy. Biraq fonetıkalyq-grafıkalyq tulǵasyn (bitimin) múlde ózgertip, qazaqtyń sóıleý tilindegi aıtylýynsha «qazaqylandyrylyp» ta jazylmaıtyn ereje baptary bolady.

a) sóz basynda ne sońynda keletin eki daýyssyz dybystyń ne aldy-artynan y, i áripteri jazylmaıdy. Mysaly, prezident (pirezidenit,  ne pirezident emes ), student (istudent, ystudent istudenit emes), sport (sport emes), kristal (kiristal emes),  matros (matros emes), març (?) (bul sózdegi sh dybysynyń  latynsha tańbasy ázirge dál jazylyp turǵan joq) (març emes), traktr (traktr emes).

á) bógde sózderdiń sońǵy býynyndaǵy eki daýyssyzdyń arasynda kelgen o dybysy ekpin túspeıtin sózderde y bolyp jazylady. Mysaly: redaktr (redaktor emes), avtyr (avtor emes). Qazaq sózderindegi o dybysy sońǵy býyndarda kelmeıdi, birikken sóz, qos sózderde kelse, ol ózgertilmeı o túrinde jazylady: qolma-qol (qolmaqyl emes), aıaqdop (aıaqdyp emes). -qoı, -qor jurnaǵymen kelgen sózderde de sońǵy býyndaǵy o dybysy óz qalpynda aıtylady: ázilqoı (ázilqyı emes), shaıqor (shaıqyr emes). Osy zańdylyqty biletin, biraq orys tilindegi aıtylýyn bilmeıtin qazaqtar avtor, redaktor dep, sońǵy tor býynyn ashyq tolyq aıtýy múmkin. Bul tárizdi ereje ereksheligi sózderdi durys jazýmen qatar, durys aıtýǵa da septigin tıgizýi úshin alynýy tıis.

b) kirme sózder men bógde tildik sózderge qazaq tili qosymshalary jalǵanýy salasynda da azdy-kópti ózgeshelik bolady. Mysaly, bógde tildiń sońyndaǵy k, g dybystary men bl,br, kl sııaqty jińishkelik belgisimen keletin  sózderge qazaq tiliniń qosymshalary jińishke daýysty dybyspen jalǵanady degen ereje naqtylana túsýi múmkin;

v) qazaq álipbıinen alynyp tastalǵan áripter keletin ózge tildik sózderdiń jazylýynda osy áripterdiń ornyna júretin tabaldyryq jazylýyna arnalǵan jeke-jeke baptar bolady.

Jańa latyn álipbıimen jazý emlesinde de sózdiń ekinshi, úshinshi býyndarynda erin úndestigi saqtalmaıdy, burynǵysha ezýlik daýystylary jazylady: quln (qulun emes), qudq (quduq emes) kúmis (kýmýs emes). Biraq bul jerde dástúrli prınsıppen jazylatynyna baılanysty eskertýler oryn alady.

Bógde tildik (arab, parsy, orys) sózderde qazaq tiliniń úndestik zańdary saqtalmaıdy, ıaǵnı jýan-jińishke bolyp keletin aralas býyndy sózderdiń orfogrammasy oryn alady. Sıngarmonızm zańdylyqtary keıbir birikken sóz, qos sóz sııaqty qazaq sózderinde de saqtalmaıdy. Mysaly, búgin de kırıllısamen kógal, kelsap, besatar, baspasóz, Gúlshat, Erbolat túrinde aralas býyndy jazylyp júrgen sózder latyn áripterimen osylaısha úndestik garmonııasy joq aralas býyndy bolyp jazylatyn bolady.

Bul kórsetilgender – jańa latyn jazýly emleniń eń negizgi kóńil aýdarylatyn sátteri. Orfografııalyq qaǵıdalardyń tolyq kodeksin túzgen kezde, sóz joq, jeke ózgeshelikter, tolyqtyrýlar, eskertpeler bolýy ábden múmkin. Biz jańa emleniń jobasyna siltegen pikirlerimizdi, naqty erejelerdi ret-retimen, oǵan keltiriletin ıllıýstratıvtik materıaldy jazyp kórsetýge bara almaı otyrmyz, ótkeni ári álipbı túzilip qandaı bolatyny belgisiz. Mysaly, qazirgi  u, ú, á, ó, o, ń, ǵ, j, q áripteriniń qazaqtyń álipbıine jańa latynsha naqty qalaı berileri belgisiz (birneshe nusqanyń qaısysynan qandaı tańba alynatynyn ázirge bilmeımiz). Sondyqtan mysaldardy shamamen 1929-1940 jyldary qazaq jazbasynda qoldanylǵan latyn tańbalarymen kórsetip jazdyq. Sol sebepten bizdiń jańa latyn emlesin túzýde eskeriletin jalpy shartty nusqaýlarymyz dep qabyldaý qajet bolar.

 

Qazaq álipbıi

                                        (qysqartylǵan nusqasy)

 

Baspa túri

Kishi árip

Áripterdiń aty

Bas árip

 

 

A

a

a

Á

á

á

B

b

by

V

v

vy

G

g

gi

Ǵ

ǵ

ǵy

D

d

dy

E

e

e

J

j

jy

Z

z

zy

I

ı

ı

I

ı

sholaq ı

K

k

ki

Q

q

qy

L

l

ly

M

m

my

N

n

ny

Ń

ń

O

o

o

О́

ó

ó

P

p

py

R

r

yr

S

s

sy

T

t

ty

Ý

ý

ý

U

u

u

Ú

ú

ú

F

f

fy

H

h

hy

Ch

ch

che

Sh

sh

shy

Y

y

y

I

i

i

 

Qazaq tiliniń emle erejeleri

I. Áripterdiń emlesi

I  Daýysty dybys áripteriniń qoldanylýy

1. a, á, o, ó, ú, u, y, i áripteri jalań daýystylardyń, al ý, ı áripteri yı, iı uý, úý degen qosyndy daýystylardyń tańbasy bolyp jumsalady. Mysaly: (aıtylýy – kiı), kıim (aıtylýy – kiıim), (aıtylýy – qyı), qıyn (aıtylýy – qyıyn), jıi (aıtylýy – jiıi), jınaq (aıtylýy – jyınaq), sýret (aıtylýy – súýret), shýmaq (aıtylýy – shuýmaq).

2. a, e, y, i áripteri sózdiń barlyq býyndarynda jazylady. Mysaly: al, qala, shaǵala; er, eresek; ys, baqytty, aıyr, qatysty, qorytý, qumyrsqa, japyraq; is, bilimdi, kókirek, úkimet, ásirese, májilis.

 Eskertý.  a) Sóz basyndaǵy j, sh dybystary men ı dybysynyń ortasynda kelgen a dybysy kóbinese jińishke á bolyp aıtylady, biraq a árpi jazylady. Mysaly: barlyq maǵynadaǵy jaı sózi jáne onyń týyndy tulǵalary (jaı sóılem, jaıyńa júr, jaı tústi, dastarqan jaıdy, jaıǵyzý, jaıbaraqat, jaıdan-jaı, jaı-japsar, jaı-kúı, jaıly oryn, jaısyz tıý, jaılap aıtý), shaı (shaı ish, shaıǵa kel), shaıy (shaıy oramal).

á) Sózdiń alǵashqy býynyndaǵy ne aldyńǵy býyndaryndaǵy jińishke aıtylatyn (estiletin) á dybysynyń ornyna a árpi jazylady: lázzat (aıtylýy – lázzát), rásýa (aıtylýy – rásýá), Jámıla (aıtylýy – Jámılá), Fárıda (aıtylýy – Fárıdá), tákappar (aıtylýy – tákáppar).

Eki býynnyń ortasyndaǵy daýyssyz dybystardyń túıisken jerinde y, i dybystary aıtylsa, aralarynda y, i áripteri jazylyp,  sóz úsh býyndy bolyp tanylady. Mysaly: topyraq, japyraq, úkimet maǵyna, májilis, qatynas, qaǵilez, qudiret, kókirek, ásirese.

Qazaq orfografıasy  ustanatyn prınsıpterdiń biri – dástúrli prınsıp boıynsha emle, memleket, sahna, sińli, qańly, muńly sııaqty 5-10 sóz arab, latyn jazýly kezderden bergi kele jatqan daǵdymen aralaryna y, i áripterin salmaı jazylady.

3. á, o, ó, u, ú áripteri jalań sózderdiń birinshi býyndarynda jazylady. Mysaly: án, ánshi, sán, dálel, dáriger; oryn, jolaýshy; óleń, kólem, kóbelek, tórteý; uly, qulyn; úndeý.

Bul áripter birikken sózder men qos sózderdiń ekinshi syńarlarynyń basqy býyndarynda da jáne bógde tildik sózderde jazylady. Mysaly: Esenáli, dári-dármek, tálim-tárbıe; Qyzylorda, Taldyqorǵan, jón-josyq, óte-móte; basqur, qalamush, jazǵytury, keshqurym, tars-turs; búrsigúni, eńbekkún, sáıgúlik; kıno, trıkotaj, trılogıa.

Eskertý. á, u, ú áripteri keıbir arab, parsy sózderiniń jáne jalqy esimderdiń ekinshi býyndarynda jazylady. Mysaly: sirá, kiná, kúná, kýá, ińkár, kúmán, shúbá, zámzám, músápir, dúdámal, Kúlásh, Kúlánda, Mútán, Kúláı; maǵlum, bulbul, maqul, baıǵus; májbúr, áńgúdik, dúldúl.

4. ı árpi mynadaı oryndarda jazylady:

a) túbir sózde de, týyndy sózde de jińishke estiletin jalań ı dybysynyń jáne jýan estiletin qosarly yı, iı dybystarynyń tańbasy retinde ı árpi  qoldanylady. Mysaly: ıis, ıin, ıne, ımek, ıleý, tıyn, tıin, qıyn, kıin, sırek, sıraq, tı, tıimdi, tıis, jınalys, tarıhı, saıası, ıaǵnı, ylǵı, qaǵıda, aqıqat, Isa, Imanbaı, Álı, Saǵıra, Qalıma, Kálıma, kıno,  kredıt, komıssıa, ıdeıa, ıeroglıf;

á) burynǵy ıa, ıý áripteriniń ornyna ıa, ıý áripteri jazylady. Mysaly: taqıa, darıa, dúrıa, sıa, qıa, mıa, Ásıa, Ǵalıa; qıý, jıý, tıý.

 Eskertý. Qosarly áripteri tek syı, tyı, myı sózderinde (olarǵa qosymsha jalǵanǵanda da) jazylady. Mysaly: syılyq, syılaý, syıymdy, syıý, syıady, tyıym, tyıylý, tyıý, tyıady, myıǵula, myısyz.

b) ıy, ıi dybystar tirkesi men y, i dybystaryna bitetin etistikterge kósemsheniń -ı jurnaǵy jalǵanǵanda, sońǵy yı, iı áripteriniń ornyna  bir ǵana ı árpi jazylady. Mysaly: baıy+ı+dy – baııdy (baıyıdy, baıdy emes), keıi+ı+di – keııdi (keıiıdi, keıdi emes), oqy+ı+dy  - oqıdy (oqyıdy emes), iri+ı+di – irıdi (iriıdi emes), sýy+ı+dy – sýıdy (sýyıdy emes), moıy+ı+dy – moııdy (moıyıdy, moıdy emes), shiri+ı+di – shirıdi (shiriıdi emes), qury+ı+dy – qurıdy (quryıdy emes);

v) ı dybysyna bitetin  etistikterge jalǵanatyn tuıyq raıdyń -ý jurnaǵy  men kósemsheniń -a jurnaǵy  tikeleı jalǵanady. Mysaly: ı – ıý, kı – kıý, jı – jıý; qı –qıady, jı – jıady.

5. ý árpi mynadaı oryndarda jazylady:

a) túbir sózde de, týyndy sózde de birde jýan, birde jińishke estiletin daýysty ý dybysynyń, sondaı-aq daýysty dybystan buryn jáne keıin keletin úndi ý dybysynyń tańbasy retinde qoldanylady. Mysaly: sý, gýil, ý, jýa, qýat, ýyz, qalaýly, seleý, tireý, túıreýish, ýáde, dáýlet, dáýir, shý-shýledi, shýlady, gý-gýledi, týlady;

á) y, i dybystaryna bitetin etistikterge tuıyq raıdyń -ý jurnaǵy jalǵanǵanda y, i dybystary túsirilip jazylady. Mysaly: oqy – oqý, toqy – toqý, jibi – jibý, iri – irý, sýy – sýý;

b) ý dybysyna bitetin etistikterge tuıyq raıdyń -ý jurnaǵy jalǵanǵanda onyń túbiri ózgertilmeı jazylady. Mysaly: saý – saýý, bý – býý, tý – týý, qý – qýý, aý – aýý, jý – jýý;

6. Orys tilinen jáne orys tili arqyly ózge tilderden engen sózderde ǵana jazylatyn e, ë áripteriniń ornyna e, ıo áripteri jazylady: ekonomıka, etıka, estetıka, dýet, evolýtsıa, eksport, elektr, pýlemıot, Pıotr.

7. Burynǵy ıý árpiniń ornyna ıý qosar tańbasy jazylady. Mysaly: aıý, oıý, keıý, kórkeıý, aıýan, aıýanat, haıýan, haıýanat, keıýana, mıýa, dıýana, qıýa, qıýaz. Orys tilinen engen sózderde ıý daýyssyz dybystan keıin kelgende dara ý árpi jazylady. Mysaly: býdjet, polýs, lýks.

8. Buryn ıa árpi jazylǵan sózderde ıa, ıá áripteri jazylady: a) sóz basynda jáne daýysty dybystardan keıin qosyndy ı+a dybystarynyń ornyna qoldanylady. Mysaly: ıákı, ıaǵnı, qoıan, taıaq, aıa, maıa, saıa, qıa, sıa, tuıaq, saıaq;

 á) Orys tilinen engen keıbir sózderde daýyssyz dybystardan keıin kelgen ıa árpiniń oryna á árpi, daýysty dybystan keıin jáne sóz basynda kelgen sózderde ıa qosar árippen jazylady. Mysaly: otrád, snarád, akkýmýlátr; ıadro, ıahta, ıarýs.

II Daýyssyz dybys áripteriniń qoldanylýy

9. b, v, g, d áripteri, negizinde, sózdiń basynda, ortasynda jáne orys tilinen engen sózderdiń sońynda da jazylady. Mysaly: baıqa, habar, gúl, ádet, vagon, avıasıa, klýb, shtab, aktıv, passıv, (fınans termınderi), pedagog, okrýg.

10. j, z, k, q, l, m, n, p, r, s, t, ch, f, h, sh áripteri sózdiń basynda da, ortasynda da, sońynda da jazylady. Mysaly: jaz, jaqsy, qajet, quj, laj, zań, sazan, saz, kól, kóńil, qosh, shash, namys, nan, samal, fabrıka, shkaf, álmanah, hat, hımıa, ras, rý, ret, las, laý, lek, kóp, jazdym keldim.

11. ń árpi sózdiń ortasynda jáne sońynda ǵana, al ǵ árpi sózdiń basynda jáne ortasynda ǵana jazylady. Mysaly: jańa, ań, tań, ǵalym, aǵa, aǵartýshy.

12. f, ch áripteri orys tilinen engen sózderde jazylady. Mysaly: fızıka, kafe, kofe, lıft, sıfr, shrıft, chek, ocherk.

Eskertý. Qazaqtyń baıyrǵy sózderinde jáne bógde tilderden kelgen sózderde sh árpi kelgen jerde eki shsh  jáne jalań sh áripterimen jazylady: ashshy, tushshy, Shors. F árpi arab, parsy tilderinen engen keıbir jalqy esimder men biren saran jalpy esimderde de jazylady. Mysaly: Fazyl, Fárıda, Fátıma, saf (altyn), fánı (dúnıe).

13. ı árpi qysań y, i dybystarynan basqa daýysty dybystardan keıin jazylady. Mysaly: aı, oı, keı, quı, kúı, áı, óı, magnıı, kalıı, sanatorıı, ssenarıı, komentarıı, Maıakovskıı.

14. Qazaq sózderinde ı, y dybysynan keıin syı, tyı, myı degen sózderde ǵana jazylady.

15. H árpi mynadaı oryndarda qoldanylady:

a) orys tilinen engen sózderde jazylady. Mysaly: hımıa, hlor, arheologıa, býhgalter, tseh, hırýrg, zootehnık;

á) arab, parsy tilderinen engen keıbir jalpy, jalqy esimderde jazylady. Mysaly: hal, hat, halyq,  tarıh, kitaphana, ashana (ondaı sózderdiń jazylýy emle sózdikterinde beriledi), Hamıt, Ahmet, Halel.

b) s árpi ts, sóz basynda s árpimen jazylady. Mysaly: sınk (sınk), aksıa (aksııa), evolýtsıa (evolýsııa), ratsıa (rasııa).

15. h dybysy estilgen oryndarda h jazylady. Mysaly: qaharman, qaharly, ehe, gaýhar, ýh, ahlady, ýhledi.

16. Orys tilinen engen sózderde aıyrý jáne jińishkelik belgisi retinde , tańbalary kelgen jerde estilýinshe ı, á, ú áripteri jazylady. Mysaly: sıezd, obıekt, sýbıekt, álbom, asfált, rúl.

Ámirjanova N.

A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty, Til mádenıeti bóliminiń meńgerýshisi, fılol.ǵ.k.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir