Q.Toqaev: Saǵyntaev tájirıbeli basqarýshy, Almatyny damytý onyń qolynan keledi

Memleket basshysy ońtústik astanaǵa jumys sapary barysynda Almatynyń damý strategııasymen, áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıymen tanysty, dep jazady qalalyq ákimdiktiń baspasóz qyzmeti.

Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev ońtústik megapolısti damytý máseleleri jónindegi keńeste Memleket basshysyna Almatynyń damý strategııasynyń jobasyn tanystyrdy. Baǵdarlama Almatynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy, ınvestısııalar tartý, jańa jumys oryndaryn qurý, halyqty jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý, qoǵamdyq qaýipsizdikti qoldaý, qala shetteriniń ınfraqurylymyn jaqsartý jónindegi jumystyń negizgi baǵyttaryn aıqyndaıdy. Sondaı-aq baǵdarlamada Almaty aglomerasııasyn damytý perspektıvalary belgilengen.

Keńeste sóz alǵan QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Almatynyń búkil el ekonomıkasyn damytýdaǵy rólin atap ótti. Memleket basshysy ákimderdiń qyzmetindegi negizgi kórsetkishter ınvestısııa tartý, jańa jumys oryndaryn qurý, ınfraqurylymdy damytý, shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetý, sondaı-aq ekologııany qorǵaý bolyp tabylatynyn eske saldy.

– Qalada atqarylyp jatqan jumystar basqa óńirler úshin úlgi bola alady. Alaıda qalanyń odan ári damýy, halyqtyń ál-aýqatynyń artýy, ómir súrý sapasynyń jaqsarýy máseleleri kún tártibinde árdaıym turýy tıis ekendigin umytpaǵan jón, – dep atap ótti Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev ońtústik astanany damytý boıynsha birqatar naqty mindetter qoıdy.

Birinshi mindet retinde Prezıdent bıznes pen ınnovasııany damytý esebinen Almaty ekonomıkasy ósiminiń joǵary qarqynyn qamtamasyz etýdi atady. Ol qalanyń ındýstrıaldy aımaǵyn mysalǵa keltirdi, munda 33 kompanııa tirkelgen jáne tartylǵan ınvestısııa kólemi 156 mlrd. teńgeni quraıdy. Memleket basshysy osy aımaq qurylǵan sátten bastap 7 jyl ishinde 6 jańa kásiporyn ǵana paıdalanýǵa berilgenine, al aǵymdaǵy jyly 1 shaǵyn zaýyt qana iske qosylǵanyna nazar aýdardy.

Osyǵan baılanysty Qasym-Jomart Toqaev qala ákimine ındýstrııalyq aımaqqa jańa jobalardy, eń aldymen joǵary tehnologııalyq jáne eksportqa baǵdarlanǵan jobalardy tartýdy usyndy.

Prezıdent qalada elimizdiń jetekshi ýnıversıtetteri shoǵyrlanǵandyqtan ári munda jaqsy ǵylymı jáne kadrlyq áleýet bar ekenin eskersek, ınnovasııalardy damytý men jańa ázirlemelerdi engizýdiń bolashaǵy zor dep sanaıdy. Degenmen, osy salada mańyzdy ázirlemeler jasalmaǵanyn aıtqan ol «Innovasııalyq tehnologııalar parki» AEA áleýetin paıdalanýdy tapsyrdy.

Memleket basshysy sondaı-aq bıznes-ahýaldy jaqsartý jáne qalanyń ınvestısııalyq tartymdylyǵyn arttyrý jónindegi qyzmetti jandandyrýǵa shaqyrdy.

– Eger biz iri qalalardyń, jalpy elimizdiń ınvestısııalyq jáne týrıstik tartymdylyǵyn shyn máninde nyǵaıtqymyz kelse, sheteldikterdi kóshi-qon polısııasy organdarynda mindetti túrde tirkeý sııaqty anahronızmnen qysqa merzimde arylý kerek, – dep málimdedi Qasym-Jomart Toqaev.

Ol óz sózinde shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna kedergi keltiretin problemalardy sheshýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.

– Kásipkerler arasynda saýalnama júrgizý nátıjeleri kórsetkendeı, qala birqatar kórsetkishter boıynsha, onyń ishinde jergilikti atqarýshy organdar jumysynyń tıimdiligi, sybaılas jemqorlyqtyń etek alýy, tekserýlerdiń negizdiligi boıynsha artta qalǵanyn kórsetedi. ShOB-ty jan-jaqty qoldaý, túrli kedergilerdi alyp tastaý mindetteri – qala ákimdigi úshin basty basymdyq bolyp qala beredi. Almaty elimizdiń basty iskerlik ortalyǵy mártebesine laıyq bolýy tıis,  –  dep esepteıdi Prezıdent.

Memleket basshysy tamaq ónimderine, eń aldymen, nan men et ónimderine baǵanyń kúrt qymbattaýyna jol berilmeýi tıistigin atap ótti.

– Azyq-túlik baǵasynyń artýy bizdiń ekonomıkamyzdyń osaldyǵynyń aıqyn kórsetkishi bolyp tabylatynyn moıyndaý kerek. Mysaly, syrtqy naryqtarda konıýnktýranyń nasharlaýyna silteme jasaý múldem orynsyz. Úkimet ekonomıka ósýiniń jańa núktelerin qurý úshin qosymsha sharalar ázirledi. Arnaıy keńeste men bul sharalardy qoldadym. Endi olardy shuǵyl túrde júzege asyrý qajet, – dep tapsyrdy Qasym-Jomart Toqaev. «Endigi bir basty mindet – qala turǵyndarynyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý», – dep atap ótti Prezıdent. Ol jumyssyzdyq problemasyn joıý, medısınalyq qyzmet kórsetýdi jaqsartý qajettigin, sondaı-aq jalpy bilim beretin mektepter men balabaqshalardaǵy oryn tapshylyǵyn sheshý kerektigin erekshe qadap aıtty.

Qalada ómir súrý sapasy men ınfraqurylymdyq damýdy qamtamasyz etý máseleleri de Memleket basshysynyń nazarynan tys qalǵan joq.

– Biz Almatyny halyqaralyq bıznes jáne týrızm ortalyǵy retinde qarastyramyz, sondyqtan qalalyqtardyń ómir súrý sapasyn arttyrý jónindegi barlyq jumys halyqaralyq standarttarǵa baǵyttalýy tıis. Eń bastysy, azamattarymyz úshin qalada ómir súrý jaıly bolýy kerek. Buǵan birqatar máseleler – úıge baratyn joldyń bolýy, áleýmettik ınfraqurylymnyń qadamdyq qoljetimdiligi, sapaly aýyz sýmen, gazben, úzdiksiz elektrmen jabdyqtaý jáne jylýmen qamtamasyz etý faktorlary áser etedi, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent sondaı-aq ákimdikke kóshelerdi jaryqtandyrý, aýlalardyń jaǵdaıyn jaqsartý, aryq júıesiniń jumys isteýi máselelerin sheshýdi tapsyrdy.

Qalanyń kólik ınfraqurylymyn damytýdaǵy jetistikterine toqtalǵan Memleket basshysy osy saladaǵy birqatar problemalyq máselelerdi de atap ótti.

– Kún saıyn Qaskeleń, Qapshaǵaı, Talǵar jaǵynan jáne Qulja traktisi arqyly qalaǵa 200 myńnan astam avtokólik keledi. Bul Almatyǵa kire beriste, ásirese «pık saǵattarda» keptelis týdyrady. Máseleni joldardy qaıta qurý jáne keńeıtý arqyly ǵana emes, metro jelileriniń sanyn arttyrý jáne qala men irgeles aýdandardy qosatyn qoǵamdyq kólikti damytý arqyly sheshý qajet, – dep atap ótti Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent Almaty seısmıkalyq belsendi aımaqta turǵanyn eske saldy.

– Sońǵy bolǵan sel qala turǵyndarynyń esinde qaldy. Jáne olardyń alańdaýshylyǵy da oryndy. «Aqsaı» jáne «Aıýsaı» shatqaldarynda bógetter qurylysyn bastaý qajet, ol sel tasqynynan qala qaýipsizdigin qamtamasyz etedi, – dedi Memleket basshysy.

Keńes barysynda Qasym-Jomart Toqaev qala ekologııasyna jáne aýa sapasyna erekshe nazar aýdardy. Ol qoǵamdyq kólikti gazǵa jáne ózge de ekologııalyq otyn túrlerine aýystyrýdy aıaqtaýdy, qalanyń jáne qala mańy aımaǵynyń jeke sektoryn gazdandyrýdy júzege asyrýdy, aǵashtardy, alma baqtaryn zańsyz kesýdi baqylaýǵa alýdy, sondaı-aq qalany kógaldandyrý jáne Almaty aportyn jańǵyrtý jónindegi jumystardy jandandyrýdy tapsyrdy.

Prezıdent óz sózinde Kókjaılaý taý shańǵysy kýrortyn salý máselesine núkte qoıdy.

– Osy máseleni qaıta-qaıta qozǵaı bermes úshin men bul jobamen aınalysýǵa tyıym salamyn. Onyń ústine bul jobaǵa barlyq kásibı ekologtar qarsy bolyp otyr, – dedi Memleket basshysy.

Megapolıstiń týrıstik áleýeti týraly aıta kele, Qasym-Jomart Toqaev eń joǵary deńgeıdegi týrıstik ónimderdi damytý úshin Almatynyń áleýeti úlken ekenin atap ótti. Bul taý týrızmine de, mádenı, etnografııalyq týrızmge de jáne iskerlik týrızmge de qatysty. Ol týrıstik salany damytýdyń 2025 jylǵa deıingi memlekettik baǵdarlamasynda Almaty óńiriniń taý klasterine basymdyq berilgenin eske saldy.

– Úkimet pen qala ákimdigine taý lokasııalarynyń sheberlik-josparyn iske asyra bastaýdy tapsyramyn. Bul joba arqyly 2 mıllıard dollardan astam ınvestısııa tartýǵa, keminde 30 myń jumys ornyn ashýǵa bolady. Bul rette barlyq sheshimderdi halyqtyń pikirin eskere otyryp qabyldaý qajettigine nazarlaryńyzdy aýdaramyn, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselelerine de toqtaldy.

– О́kinishke oraı, Almaty qylmys deńgeıi boıynsha elimiz boıynsha birinshi orynda tur. Negizinen usaq quqyqbuzýshylyqtyń – urlyq pen buzaqylyqtyń úlesi kóp. Olardyń jıilep ketkeni sonshalyq, qala turǵyndary bul jaǵdaıdy júgensizdik, krımınaldyń órshýi dep baǵalaıdy. Bul qala turǵyndaryn tolǵandyratyn basty máselelerdiń biri, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent óz sózin túıindeı kele, Elbasy qoldaýynyń arqasynda Almaty óziniń damýynda joǵary kórsetkishterge qol jetkizgenin atap ótip, alǵa qoıylǵan maqsattarǵa jetý úshin kúsh-jigerdi jumyldyrýǵa shaqyrdy.

Keńeste sondaı-aq Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Álıhan Smaıylov, Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev, QR Prezıdentiniń kómekshisi Aıda Balaeva, sondaı-aq Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov sóz sóıledi.

Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev Prezıdenttiń jumys oryndaryn júıeli qurý jáne azamattardyń tabys deńgeıin arttyrý jónindegi baǵdarlamalyq tapsyrmasy aıasynda ákimdik jańa ekonomıka salalaryn qalyptastyrýǵa basa nazar aýdarǵanyn baıandady.

– Bilim ekonomıkasy, sıfrlandyrý, kreatıvti ındýstrııa, týrızm salasy, qyzmet kórsetý salasy jáne basqalar – biz úshin perspektıvaly baǵyttar. Bular jańa ekonomıkalyq ósimniń draıveri bolmaq, – dep atap ótti B. Saǵyntaev.

Memleket basshysynyń saılaýaldy baǵdarlamasynda tujyrymdalǵan elimizdiń megapolısteri úshin damýdyń basty prınsıpteri – «sheti joq qala» jáne qala turǵyndary úshin bazalyq qyzmetterdiń «qadamdyq qol jetimdiligi» – ákimdik jumysynyń negizgi baǵdary bolyp tabylady.

Osy baǵytta eń aldymen, qalanyń barlyq aýdandarynyń turǵyndarymen kezdesýler ótkizilip, zertteýler júrgizildi. Onyń qorytyndysy boıynsha qala turǵyndary úshin ózekti jáne rezonanstyq máselelerdiń tizimi anyqtaldy, ákimdik birinshi kezekte solardy sheshýmen aınalysty.

Aldaǵy 3 jylda ákimdik sheshetin mindetterdiń biri – turǵyndardy júz paıyz aýyz sýmen qamtamasyz etý. Qazir qala shetindegi 23 shaǵynaýdan ortalyq sý júıesimen jabdyqtalmaǵan (sý kólikpen tasymaldanady). 11 shaǵyn aýdandarda osy baǵytta qurylys-montaj jumystary bastalyp ketti. Qalǵan 12 shaǵyn aýdan 2020 jyly qamtylatyn bolady, – dep habarlady shahar basshysy.

Azamattardyń ótinishteri boıynsha bıýdjet qaıta qaralyp, qala shetterindegi kóshelerdi jaryqtandyrýǵa qarjy bólingen. Qazirdiń ózinde budan buryn jaryqtandyrylmaǵan 208 kóshede syrtqy jaryqtandyrý jumystary aıaqtalǵan. Kelesi jyly qalǵan 1176 kósheni jaryqtandyrý kerek degen órshil talap qoıylyp otyr.

Jyl sońyna deıin Súıinbaı, Seıfýllın, Rysqulov, Raıymbek dańǵyldaryn, Maılın jáne Hmelnıskıı kóshelerin jaryqtandyrýdy jańǵyrtýǵa qosymsha qarjy bólindi.

Uzyndyǵy 139 shaqyrym bolatyn 147 kóshede jol jóndeý jumystary aıaqtaldy.Shettegi120 kóshede 33 shaqyrym jańa jol salyndy. Qazir 10 shaǵyn aýdanda taǵy 85 shaqyrymdyq jol qurylysy júrgizilýde. Kelesi jyly shet jaqtarda qosymsha taǵy 120 shaqyrym jol qurylysy bastalady.

Aýlalardy abattandyrý boıynsha aýqymdy jumystar qolǵa alyndy. Qalada barlyǵy 4,5 myń aýla bar. Jyl sońyna deıin 653 jańa aýlalar aýmaǵy abattandyrylady jáne kóriktendirilgen aýlalardyń mólsheri 53 paıyzdy quraıtyn bolady. Aldaǵy úsh jylda barlyq aýlalar abattandyrylmaq.

Qoǵamdyq kólikti damytý maqsatynda jyljymaly quramdy jańartý qolǵa alyndy. Jeke ınvestorlar 202 avtobýs satyp aldy. Ákimdiktiń qarajaty esebinen gazben júretin 230 ekologııalyq avtobýstyń jańa partııasyn jetkizý bastaldy,olar jyldyń sońyna deıin marshrýttyq jelilerge shyǵady.

Áleýmettik ınfraqurylym nysandarynyń qurylysyna qatysty B. Saǵyntaev 900 oryndy eki mektep, 560 oryndy úsh balabaqsha paıdalanýǵa berilgenin habarlady.

Kelesi jyldyń basynda 790 oryndy 5 balabaqsha jáne jańa oqý jylynyń basynda – ­3 mektep, olardyń bireýi jeke ınvestısııa esebinen, paıdalanýǵa beriledi. 2 mektep pen 5 qosalqy qurylys, olardyń biri bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda, salynýda.

2020 jyldan bastap 17 mekteptiń qurylysy bastalady. Buǵan qosa aldaǵy 4 jylda 11 mektepke, 12 balabaqshaǵa qosymsha qurylys alańdaryn salý bastalady. Sondaı-aq, 400 jekemenshik balabaqsha ashylady.

– Mundaı aýqymdy qurylys taıaýdaǵy bes jylda 51 myń oqýshy ornyn, balabaqshalarda 23 myń oryn ashý mindetin sheshýi tıis. Bul mektepter men balabaqshalardaǵy qazirgi oryn tapshylyǵyn joıady, alaıda, bizdiń boljamymyz boıynsha, bul joǵary kóshi-qon ósimine jáne bala týý kórsetkishiniń kóptigine baılanysty jetkiliksiz bolmaq, – dep atap ótti qala ákimi.

Ákimdik tarapynan medısınalyq mekemelerge aýdıt júrgizý barysynda qoldanystaǵy 30 myń medısınalyq jabdyqtyń 10 myńǵa jýyǵy moraldyq jáne fızıkalyq turǵyda eskirgeni anyqtaldy. Osyǵan baılanysty árbir emhana men aýdan boıynsha belgilengen jabdyqtardy jańartýdyń úsh jyldyq jospary daıyndaldy. Qajetti shyǵyndardyń jalpy somasy – shamamen 60 mlrd. teńge.

Budan basqa, «qadamdyq qoljetimdilik» qaǵıdatyn negizge ala otyryp, dárigerlik ambýlatorııalarǵa degen qajettilikti qanaǵattandyrýdyń úsh jyldyq jospary ázirlendi. Barlyǵy 35 ambýlatorııa ashylatyn bolady. Bir aýysymda 100 kelýshige qyzmet kórsetetin 7 ambýlatorııa iske qosyldy. Jyl sońyna deıin olardyń taǵy úsheýi ashylmaq.

ShOB damýyn jandandyrý maqsatynda «Almaty Business – 2025» óńirlik baǵdarlamasy ázirlendi. О́ńirlik damý ınstıtýttaryn ońtaılandyrý esebinen «Almaty Qarjy», «Almaty - mıkroqarjy uıymy», sondaı-aq «Qoldaý» kásipkerlik ortalyǵy quryldy.

Baǵdarlama aıasynda «Shaǵyn ónerkásip parkteri» jobasyn iske asyrý bastaldy. Bul – shaǵyn bızneske arnalǵan daıyn óndiristik oryndar. Bıylǵy jyly Naýryzbaı aýdanynda 3 ónerkásip parki iske qosylady.

– Búgingi tańda shaǵyn jáne orta bızneske qarjylyq jáne qarjylyq emes qoldaýdyń tıimdi júıesi quryldy. Bul bizge jyl saıyn 30 myńǵa jýyq jańa turaqty jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik beredi, – dedi Almaty qalasynyń ákimi. Ol bıznes-klımatty jaqsartý boıynsha júrgizilip jatqan jumystar nátıjesinde jyl basynan beri jumys istep turǵan ShOB sýbektileriniń sany 8%-ǵa óskenin aıtty.

Qoǵamdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselelerine erekshe kóńil bólinýde. Qala kósheleri men joldarynda JKO aldyn alý profılaktıkasy kúsheıtildi. Qosymsha «Sergek» beınetirkeý júıesiniń 707 beıne beketi ornatylýda.

1 myń kameralar ornalastyrý arqyly azamattardyń jappaı jınalatyn oryndaryna beınemonıtorıng jasaý júıesi kúsheıtilýde. Onyń 600-i bıyl, qalǵan 400-i kelesi jyldyń basynda ornatylady.

Shilde aıynan bastap taldaý negizinde qalanyń eń krımınogendik aýdandary anyqtaldy. Dál sol jerlerde 32 jańa modýldik jáne mobıldi polısııa pýnktteri uıymdastyryldy. Jaıaý jáne atpen patrýldeý kúsheıtilip, aýlalarǵa basymdyq beriletin 550 jańa baǵyt belgilendi. Qalanyń barlyq aýdandarynda polısııanyń 14 front-keńsesi ashylady. Bul keńselerde qala turǵyndaryna «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha qyzmetter kórsetiledi.

Baqytjan Saǵyntaev sheshýdi talap etetin birqatar máselelerdi, solardyń ishinde Úkimette 2020-2024 jyldarǵa arnalǵan «Jańa Almaty» atty damýdyń keshendi josparyn qaraý jáne bekitý qajettigin qadap aıtty.

– Megapolıs ortalyǵy men shetterin damytý deńgeıindegi sáıkessizdikterdi joıý, maıatnıkti kóshi-qon júktemesin tıimdi tómendetý jáne megapolıstiń barlyq aýdandarynda almatylyqtardyń joǵary ómir súrý standarttaryn qamtamasyz etý úshin Almaty aglomerasııasyn birinshi kezekte damytý – strategııalyq másele, – dep atap ótti B. Saǵyntaev.

Sonymen qatar, ákim kólik ınfraqurylymyn damytý men qala mańyna kólik qatynasy, turǵyn úı qurylysy úshin jer tapshylyǵy jáne Indýstrııalyq aımaqta jobalardy iske asyrý, ekologııalyq balansty saqtaý, JEO-2-ni gazǵa aýystyrý, sondaı-aq stýdentter úshin jataqhanalar salý máselelerin de qozǵady.

Memleket basshysy jumys sapary aıasynda turǵyn úıge muqtaj balalar úıiniń tárbıelenýshilerine «Kókqaınar» shaǵyn aýdanyndaǵy úı páterleriniń kiltin tabys etti.

– Barshańyzdy jańa qonystaryńyzben quttyqtaımyn! Memleket árdaıym turǵyn úı máselesin sheshýge erekshe nazar aýdaratyn bolady. Sizderge sáttilik tileımin! – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Jalpy, «Kókqaınar» shaǵynaýdanynda «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda salynyp jatqan bul turǵyn úıge balalar úıiniń kezekte turǵan túlekteriniń ishinen 51 adam ıe boldy.

Sondaı-aq Memleket basshysy Almaty qalasyndaǵy «Tech Garden» ınnovasııalyq klasteriniń jumysymen tanysty. Qasym-Jomart Toqaevqa tórt tehnologııalyq zerthana, 50-den astam IT-kompanııalar, sondaı-aq ınnovasııalyq klaster aýmaǵynda ornalasqan birqatar startap-jobalar týraly tolyq aqparattar berildi.

Innovasııalyq klaster 284 uıymdy biriktiredi. Olardyń ishinde 23 joǵary oqý orny, 25 ǵylymı-zertteý ortalyǵy, 2 tehnopark, 1 damý ınstıtýty, «Innovasııalyq tehnologııalar parki» AEA quramyna kiretin 166 kompanııa, birlesken ınvestısııalyq qor jáne 66 uıym bar.

Memleket basshysy «Tech Garden» ortalyǵynyń jumysyna joǵary baǵa berdi jáne ujymǵa aldaǵy ýaqytta da jemisti eńbek tiledi.

Memleket basshysy Almaty qalasyna jasaǵan jumys sapary aıasynda «Múgedek balalar ata-analarynyń assosıasııasy» qoǵamdyq birlestiginiń BSSA balalarǵa arnalǵan belsendi ońaltý jáne erte jastan qoldaý ortalyǵyna bardy. Ortalyq múgedek balalar men qımyl-tirek apparatynda aqaýy bar 18 jastan asqan adamdar úshin arnaıy áleýmettik qyzmet kórsetedi.

Qasym-Jomart Toqaev ońaltý bólmelerin aralap kórip, qyzmetkerlermen áńgimelesti. Prezıdentke balalar múgedektiginiń aldyn alýǵa, BSSA-men aýyratyn balalardy kópjaqty ońaltýǵa jáne jan-jaqty áleýmettik turǵydan jetildirýge baǵyttalǵan pılottyq jobanyń júzege asyrylý barysy týraly baıandaldy. Prezıdent atalǵan jobanyń izgi maqsatyn atap ótip, ony búkil Respýblıka kóleminde taratýdyń mańyzdylyǵyn aıtty. Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, mundaı mekemelerdi memlekettik-jekemenshik seriktestik tetikteriniń jáne demeýshilerdiń qarjysyna ashý qajet. Sońynda Memleket basshysy Ortalyqqa arnaıy jabdyqtalǵan shaǵyn avtobýs tartý etti.

Qazaqstan Prezıdenti Almaty qalasyndaǵy «Investısııa úıine» bardy, Memleket basshysyna «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha kásipkerler men ınvestorlarǵa kórsetiletin negizgi qyzmet túrleri týraly aqparat berildi. «Almaty Finance» kompanııasy arqyly bıznesti ashý jáne keńeıtý úshin 300 mln teńgege deıin, al «MFO Almaty» arqyly 7 jylǵa 2-7% paıyzdyq mólsherleme boıynsha 20 mln-ǵa deıin nesıe berý qarastyrylǵan. Qasym-Jomart Toqaev ShOB-ti damytý jáne ınvestısııa tartý jónindegi bastamalardy júzege asyrýǵa tabys tiledi. Qazaqstan Prezıdentine kásipkerlikti qoldaýǵa arnalǵan «Qoldaý» ortalyǵynyń, «Almaty Finance», «Almaty» mıkroqarjy uıymdarynyń bıznesti órkendetý baǵytynda atqaryp jatqan jumystary týraly baıandaldy. Kásipkerlikti damytýǵa baǵyttalǵan ortalyqtardy aralap kórgen Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qolǵa alynǵan bastamalardyń tabysty júzege asyrylýyna tilektestik bildirdi.

Qasym-Jomart Toqaev ál-Farabı QazUÝ-ne barǵan kezde sıtýasııalyq basqarý Ortalyǵynyń qyzmetimen, joo-nyń sıfrlyq tehnologııany engizý jáne bıznes-kompetensııany damytý klasterimen tanysty. Memleket basshysy stýdenttik kampýs aýmaǵynda ornalasqan «Keremet» qyzmet kórsetý Ortalyǵyn qarap shyqty. Atalmysh ortalyq «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha stýdentter men oqytýshylarǵa 500-den astam túrli qyzmetti kórsetedi.