• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
12 Jeltoqsan, 02:37:14
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

14 Qazan, 2019 Mańǵystaý oblysy

Mańǵystaýda ádebıet jáne óner qaıratkerleriniń halyqaralyq kongresi ótti

11 qazan kúni Aqtaý qalasyndaǵy «Dostyq úıinde» Halyq jazýshysy,  QR Eńbek Eri Á.Kekilbaıulynyń 80-jyldyǵyna arnalǵan ádebıet jáne óner qaıratkerleriniń Halyqaralyq kongresi ótti. Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi men Sh.Esenov atyndaǵy Kaspıı memlekettik tehnologııalar jáne ınjınırıng ýnıversıteti muryndyq bolǵansharaǵaálemniń ár túkpirinen kelgen ádebıettaný, til bilimi, tarıh, fılosofııa, pedagogıka, psıhologııa, áleýmettaný, saıasattaný sekildi gýmanıtarlyq sala mamandary, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri men ǵalym-zertteýshiler qatysty.

Alǵashqy bolyp sóz alǵan QR premer-mınıstriniń orynbasary Berdibek Saparbaev Á. Kekilbaevtyń ǵaryshtyq oılaý júıesiniń, darııadaı sheksiz bilimdi bolýynyń, este saqtaý qabiletiniń keremettik qupııasyn ashý úshin búgingi kúnniń qarymdy zertteýshileri jabyla kirisý kerek ekenin aıtty.

-«Shekspırdiń sheberligi men tereńdigine boılaımyz dep ol týraly álemde ár túrli tilde 15 myń, keıbir derekterde 25 myńnan astam kólemdi zertteýler jazylǵan eken. Onyń ishinde tek til mamandary ǵana emes, onyń ishinde psıholog ta, dáriger de, saıasatker de, tarıhshy da, sýretshi de, saıahatshy da, mýzykant ta, geolog ta, agronom da, tipti mal dárigeri men tis dárigeri de bar kórinedi. Ábish áleminiń lıngvıstıkalyq-geografııalyq-jaratylystanýshylyq-adamtanýshylyq-sıhologııalyq kartasyn tolyqqandy syzyp shyǵý úshin de osyndaı deńgeıdegi zertteý jumystary kerek. Onyń darynyn bir ǵana fılologııalyq ólshemdermen ólsheýge kelmeıdi. Onyń bir ózi álemdik ýnıversıtet sııaqty bolǵan adam. Mundaı daryndar adamzattyń tarıhynda sırek kezdesedi»,-dedi B.Saparbaev. kongres

Halyqaralyq Kongreske jınalǵan qoǵam qaıratkerleri, jýrnalıst, jazýshylar bolsa«Á.Kekilbaev jáne qazirgi qazaq ádebıeti»taqyryptarynda baıandama jasady.        

Qazaqstan Respýblıkasynyń Birinshi Prezıdenti, Elbasy N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda: «Týǵan jerdiń árbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan syr shertedi. Árbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler bar. Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar», – degen bolatyn. Shynynda da, árbir adam úshin týǵan jeri qanshalyqty qymbat bolsa, sol ólkeniń tarıhy, ony túletken perzentteriniń ómir joly men eńbekteri de erekshe ónege.

HH ǵasyrdyń 60 jyldary ádebıetke kelip, jarty ǵasyrdan astam ýaqyt boıy qazaq rýhanııatyna, ádebıeti men mádenıetine ólsheýsiz úles qosqan, Táýelsiz Qazaqstannyń qalyptasýyna eren eńbek sińirgen memleket jáne qoǵam qaıratkeri, akademık-jazýshy Ábish Kekilbaevtyń baı ádebı murasy da – qazaq ádebıeti men mádenıetiniń altyn qoryna qosylǵan qazyna. Osy oraıda talantty aqyn-jazýshylardyń shyǵarmashylyǵyn zerdelep, olardyń ıdeıalyq-kórkemdik mánin ashý, jas urpaq tárbıesine paıdalaný, sýretkerdiń álemdik ádebıettegi ornyn aıqyndap, halqymyzdyń rýhanı-mádenı kemeldenýindegi ornyn paıymdaý – ıgi ister bolmaq.

Shyǵarmalary álemniń kóptegen tilderine aýdarylyp, erekshe talantymen dúnıejúzi ǵalymdary men talǵampaz oqyrmandarynyń qurmetine bólengen, halqymyzdyń rýhanı ómirine óziniń qundy shyǵarmalarymen iz qaldyrǵan sóz zergeriniń ádebı murasy kóptegen ǵalymdardyń tarapynan túrli gýmanıtarlyq ǵylymdar salalary boıynsha zerttelýde. Jazýshynyń ádebı-kórkem jáne tanymdyq-pýblısıstıkalyq eńbekterin jan-jaqty zerdelep, taqyryptyq-ıdeıalyq sıpatyn, kórkemdik erekshelikteri men konseptýaldyq mańyzyn saralaý arqyly ulttyq sóz ónerin damytýdaǵy roli men álemdik oı-sana damýyna qosqan úlesin paıymdaý mańyzdy bolmaq.

76 jasynda ómirden ótken Ábish Kekilbaevtyń artynda óshpes mura bolyp qalǵan  «Úrker», «Eleń-alań», «Ańyzdyń aqyry» tarıhı romandary men «Kúı», «Shyńyraý», «Hansha darııa hıkaıasy», «Qus qanaty» jáne taǵy basqa ádebı shyǵarmalary bar.  Endi  Ábish Kekilbaevtyń jańa, ózinen keıingi ǵumyryn jastardyń arasynda, jalpy mádenıet jáne óner qaıtarkerleriniń arasynda dáripteýdiń jańa ǵumyry  bastaldy desek bolǵandaı. Abyz jazýshy ómirden ótse de, onyń artynda qalǵan mol murasy esh ýaqytta óshpek emes. Osy turǵyda  Mańǵystaýdan bastaý alǵan sharalar  legi 6  qarashada  Nur-Sultan qalasynda jalǵaspaq.

Kongress aıasynda birneshe shara ótti. Plenarlyq májilis jáne 5 seksııa jumysy.

1-seksııa. Álemdik ádebı keńistiktegi Á.Kekilbaev fenomeni

2-seksııa. Á.Kekilbaev shyǵarmalaryndaǵy tildik tanym

3-seksııa. Á.Kekilbaevtyń saıası-áleýmettik qyzmeti Táýelsizdik konteksinde

4-seksııa. Á.Kekilbaev jáne Qazaq tarıhynyń máseleleri

5-seksııa. Á.Kekilbaev tanymyndaǵy Adam jáne Jaratylys konsepsııasy

Plenarlyq májilistiń maqsaty – Á.Kekilbaev shyǵarmashylyǵynyń álemdik kórkem keńistiktegi orny men onyń adamzattyń rýhanı damýyna ózindik yqpalyn Adamtaný jáne Jaratylys konsepsııasy konteksinde zerdeleý, ony álemdik ǵylymı aınalymǵa engizýdiń tetikterin taldap, talqylaý.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir