Káken Qamzın, jazýshy: Sáni erek, salty bólek Sáken aqyn

    

- Assalaýmaǵalúıkúm, hal-jaǵdaıyńyz qalaı,  Sáken aǵa?

-Ýaǵalaıkúm ýassalam! Áıbat, baýyrym! Qazaqtyń kemel shaıyry, sóz tizginin ustar joqshysy Sáken Imanasov aǵammen anda-sandaǵy dıalogymyz osyndaı qarapaıym, ádetı aman-saýlyqtan órbıtin. Ol kisiniń «áıbat» degen lebizi kópke ortaq raı bolǵanymen, maǵan tap sol kisiniń tól týyndysy syqyldy kórinetin. Qulaǵyma maıdaı jaǵatyn. Odan shyraıly, budan nárli  qandaı epıtet kerek? О́mir boıy sol maqamynan aǵamyz jańylmaıtyndaı kóretinmin. Sol babynan aınymaı bul kúnderi 75-tiń órine de shyǵar ma edi. Qaıteıik!  Amal neshik? Degenmen bárin basynan bastaıyn. Qudaıshylyǵymdy aıtaıyn. Shynym osy. Altynshy klastamyn. Qys ortasy. Kók kashovkamen ushyrtyp kelip, ózimizdiń úıdiń baspaldaǵyn  qanatymen  syza toqtaı qalǵanmyn. Naǵashymnyń  degbirsizdene kútip otyrǵanyn bilemin. Ekeýmiz kún saıyn, tústen keıin «Pravda» gazetinde jarııalantatyn qos Mıhaıldiń –  Botvınnık pen Taldiń álem chempıondyǵynda oınalyp jatqan  partııalaryn taldaımyz. Halyqaralyq grossmeıster Davıd Bronshteınniń jan-jaqty analızi dalada qalady, óz betimizshe ketemiz, árkimniń óz aqyly ózine degendeı. Keıin bildim, shahmat maıtalmany M. Taldiń: «Shatyrash –  eń aldymen óner», - degen anyqtamasy bar eken. Iá, sol  aıryqsha ónerge ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary bizdiń de den qoıǵan jaı bar edi. Tóbesi jyltyraǵan samsaǵan fıgýralardy aq pen qaraǵa tigip qoıyp, poshtashy ákep bergen bir qushaq gazet-jýrnaldy jaıyp tastap otyrǵanymda, nege ekenin qaıdam,  kóp basylymnyń ishinen sýsyp shyqqan (buryn pálendeı jabysa qalmaıtyn) aýdandyq «Jańa ómir» gazetine kózim túse ketti. Jazyp kep jiberdim, jypyrlaǵan óleń joldary, aıqara betti túgel alyp jatyr. Saty-saty, Maıakovskıı úlgisimen túzilgen. Poema – «О́mir». Avtory – Sáken Imanasov. Aýdandyq gazette tutas poema jarııalanǵanyn óz basym birinshi ret kórýim. Ol kezde pýblısıstıka men kórkem ádebıet janrlaryn jyǵa tanymasaq ta, sóz óneriniń dámin sezinýge azdy-kemdi qaýqarymyz bar edi. Meniń shyǵarmashylyq jaratylysy dara Sáken aǵamen syrttaı tanystyǵym osylaı bastaldy. Keıinirekte, etene aralasyp ketkenimde, sol dastanyńyz qaıda degenimde, ondaı shyǵarma jazǵamyn joq dep jaltarma jaýap berdi. Men úshin bul – áli kúnge deıin sheshimi tabylmaǵan jumbaq. Taǵy da ilgeri ketsem, qazaqtyń kórnekti qalamgeri Qastek Baıanbaı kókemizdiń aıtýynsha, bolashaqqa  adyrnadaı ańyrata jol tartqan jas jyrshy Sáken Imanasovtyń úrim-butaǵy Shybyndy taýynyń arǵy jaǵyn, Alakól mańyn qonys etse, ózi sol jotalardyń bergi betinde, Taldybulaq  eldi mekeninde, ıaǵnı Qaskeńniń aýylynda dúnıege kelipti. Muny men «ary tart, beri tartqa» salyp, óspes eldiń ónbes daýyn qýalaý úshin emes, shyndyqqa, tarıhqa záredeı qııanat bolmasyn dep aıtyp jatyrmyn, basqalaı, bógde oıym joq. Jal-quıryǵymnyń qysqalyǵynan ba, álde shyǵarmashylyq degen syrly álemge degen taza qumarlyǵym ba, áıteýir, Ánýar Álimjanov, Toqtar Beıisqulov, Qastek Baıanbaı, Saıyn Muratbekov, Málgajdar Áýbákirov, Sáken Imanasov, Quttybek Baıandın syndy qaıratker, syrbaz azamattarǵa shama-sharqymsha rýhanı ini bolýǵa tyrystym. Olar da syrtqa tepken joq. Baýyryna basyp, basymnan sıpamasa da, jaqyn tartaryn sezetinmin. Ana bir toqsanynshy  jyldar shyǵaberisinde basynan sóz asyrmaıtyn  tarpań Sákeń   qınala-qınala kishireıip, meniń buıymtaıymdy arqalaı ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory men prorektoryna kirip shyqqanyn qalaı umytaıyn. О́z basym jasy úlken juraǵattyń ol qadamyn baýyrǵa janashyrlyq, osydan birdeńe shyǵar degen avans, aǵa úmiti retinde qabyldadym.  Sáken aǵamnyń bes tomdyq tańdamaly shyǵarmalarynyń birinshi kitabynda maǵan arnalǵan avtografy bar, onyń lámi mynadaı: «Derbes talant ıesi, kisilik, kishilgi birdeı inim Kákenge aǵalyq qurmetpen. Avtor, S. Imanasov (qoly). 1 jeltoqsan 2007». Men úshin mundaı ajarly kóńil –  árıne, zil batpan salmaq,  eresen maqtanysh. Biraq maǵan ámanda aǵamyzdyń «Inilerge renish sózi» janyma jaqyn sııaqtanady da turady, sol óleńdegi muqym qazaq baýyrlaryna baǵyshtalǵan ókpe-nazdy dáp ózime arnalǵan ósıetteı qabyl alamyn: Jel ótinde tura qalǵan topsyńdar, áli sender kóretin de kóp syn bar. Dara qurmet dámeterdeı ázirge jeke shaýyp jaý túsirgen joqsyńdar. Týǵan jerdiń tektisi tek sender me, eptisi tek, bettisi tek sender me? – Ata baryn, aǵa baryn ańǵarmaı, oryn tilep turǵandaryń tórden de. Kózdi qadap týyldyryq, túńlikke, kókke qarap jatyp alyp kúndikke, Senderdeı bir ini týar túbi dep, bosqa laǵyp, túk bitirmeı júrdik pe? Joǵaryda aty atalǵan úlkendermen, onyń ishinde Sákeńmen tonnyń ishki baýyndaı jahattastym, syrlas-jaqyn boldym, aldy-artyma qaramaı erkeledim dep esh aıta almaımyn. Árqashan araqashyqtyqtan asyp kórgemin joq. Suǵyna júrýden góri uǵyna júrý, sondaı bir  aqsúıekteı syzylǵan juǵystyqtyń jón de  bir basqa. Ol da jasy úlken zamandastary Qasym Qaısenov, Seıtjan Omarov, Hamıt Erǵalıev, Toqash Berdııarov,  Ǵafý Qaıyrbekov, Ánýar Álimjanov, Zeınolla Qabdolov, Tóleýjan Ysmaıylov, Muqaǵalı Maqataev, Sherhan Murtaza, Qadyr Myrzalıev, Tumanbaı Modaǵalıev, Ádilbek Abaıdildanov, Qastek Baıanbaı, Seıdahmet Berdiqulov syndy aǵalaryna tym tete júrse de, óziniń Qudaı bergen minez-obrazynan aınymaıtyn, «anany alyp kel, mynaǵan baryp kelge» ılige qoımaıtyn. Aldyńǵy tolqynnyń yqpaly men sharapatynan góri óziniń týǵan aǵasy Núsiptiń adamgershilik, zııattylyq ónegesin  aıta berýden jalyqpaıtyn bizderge. Ataǵy Alash mádenı-shyǵarmashylyq keńistiginde dúrildep turǵan Sáken Imanasov aqyn ótken kúnderge kóz toqtatar «Aǵa» degen essesinde: «Menen tup-týra on jas úlken Núsip aǵam óleń shyǵaratyn. Bozbala kezinde aýyldaǵy qurbylas qyzdarynyń birine óleńmen hat jazyp, onysyn tórtkóz dápterdiń ortasynan «sydyryp» alǵan temirmen «túımelep», «oqyma!» - dep maǵan shegeleı tapsyratyn da, aparyp ber!» - dep jıi-jıi jumsaıtyn. «It qoryǵan jerge áýes» degendeı, tyıym salynǵan nárseniń bári jumbaq, bári dámdi bolyp kórinetin ádeti emes pe, eger aǵam: «Pálen qyzǵa aparyp bere sal!» dese, kim biledi, «bul ne?» dep suramastan jalańaıaq qalpymda jeldeı esip baryp jetkizip bere me edim. Biraq álgindegi: «Oqyma!» - dep qatań eskertken soń qumarta qyzyqpaı qalaı turmaqpyn, oqymaı, qalaı shydamaqpyn... О́leńge degen qushtarlyǵym da sol aǵama shabarman bolyp júrgen kezden bastalsa kerek-ti», - dep bir qaıyryp tastaıdy. Adam balasyna tán osaldyq, ózimshildik, óktemdik syqyldy beıdaýalyqtyń ınabattylyq, ımandylyq, ıgilik sııaqty qubylystarmen ishek-qarny aralas. Keıde qaısysynyń qaı jerde túıisetinin aıyra almaı qalasyń. Danagóıdiń shyǵarmasy, ulynyń qylyǵy qaǵaberisinde de menmendik, kúnshildik, jel sózge qulaq asý, maqtaýǵa ıip qalý, ańǵaldyq pen ańqyldaqtyq boı tasalap turady. Áıtpese osy kúnge deıin danyshpandar sanatynan túspeı kele jatqan Karl Marks: «Nıchto chelovecheskoe mne ne chýjdo», - dep kesek sóılemes edi ǵoı. Iаǵnı adamǵa tán nárse úlken aqynǵa da tán. Birde men Sáken aǵama qarap: -Osy      danyshpandardyń    áıelderiniń    attary   nege   Márııam?   Mysaly,   Sábıt Muqanovtyń, Saıyn Muratbekovtiń, Sáken Imanasovtyń? – dep tike tarttym. Ol kisi osynyń  shyny ma, oıyny ma degendeı betime badyraıa qarady. Miz baqpadym. Sonan soń qarqyldaı kúlip aldy da:

-Taýyp aıttyń, - dep rıza boldy. Bir-eki kúnnen keıin telefon soǵyp:

-Osy úıdegi kelinniń aty, umytpasam, Márııam emes pe? – dep qarap tur.

       Meniń myna aıtarym taǵy da keremet bir tańdaıǵa tatyr nárse, sonshalyq áńgime etýge turarlyq dúnıe bolyp kórinbeýi  múmkin. Deı turǵanmen keıde kip-kishkene detaldiń ózi oınap shyǵa keletini bar emes pe? Al osy áńgimeni aqynnyń óz aýzynan da talaı estigenmin. Shyndyqqa bir taban jaqyn bolý úshin onyń esteliginen qysqa úzindi keltireıin: «...Jubaǵań Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna hatshy bolyp saılandy. Kezekti sezd óterde máskeýlik Vıktor Shırokov degen aqyn maǵan telefon soǵyp, bir top óleńimdi «Lıteratýrnaıa gazeta» jarııalaǵaly jatqanyn, «soǵan  ataqty bir adamǵa shaǵyn alǵysóz jazdyrsań jaqsy bolar edi, Juban Modaǵalıev bolsa, tipti qatyp ketedi, ol kisimen óziń sóılesseń qaıtedi», - degendi aıtty. Men «jaraıdy» dep ýáde bersem de, áli ýaqyt bar shyǵar dep júrgende, esten shyǵaryp alyppyn. Dál sol sezd bolatyn kúni óleńderim Jubaqań alǵysózimen ortalyq gazette basylyp shyqty. Joǵarǵy Keńestiń májilis zalynda ótetin sezge qatysý úshin bıik baspaldaqtardy boılaı kóterilip kele jatyr edim, aldymnan áldekimdermen áńgimelesip turǵan Jubaqań ushyrasa ketti. «Sáken, «Lıtgazetaǵa» shyǵýyń qutty bolsyn. Meniń sózimdi sen jazyp berdiń be?» - dep surady. Ishim qylp ete qaldy da, ne de bolsa dep: «Ne, Juban aǵa, maǵan qımaıtyn sózder me eken, sonshama?» - dep qıtyǵa qyńyr sóıledim.

-Joǵa, - dedi Jubaqań. –  tek      ózime     aıtqanda,    budan  da    jylylaý,    budan  da

salmaqtylaý jazar ma edim degenim ǵoı, ánsheıin.

     Rıza bolyp qaldym: «Uıalǵan tek turmasqa»  baǵyp, arsalańdaı kúle berippin». Sáken aǵam –  kóldeneń kók attyǵa  syr shasha bermeıtin jan. Bálkı, qurdastaryna, jaqyn júrgen joldastaryna sheshilse, sheshiletin shyǵar. Al biz sııaqty inilerine, shıpagerler tilimen sóılesek, ishindegisin shaǵyn dozamen ǵana tatyratyn. Sondyqtan maǵan Sáken aǵada, Sáken aqynda ylǵı da  aıtylmaı júrgen, ózgeshe  bir buǵyp jatqan   qupııa bar sekildi kórinetin de turatyn. Sony tógip-tógip tastaǵysy, ishtegi  ashy zapyrannan arylǵysy keletinin de sezgendeımin. Biraq ol nendeı tylsym, nendeı syr, nendeı túıin –  men úshin máńgilikke tars jabylǵan syr sandyq. Bálkim, onyń kilti aqyn aǵanyń  lırıkasy men pálsapasy aralasqan óleńderinde,  tasqa basylǵan qara sózderinde shyǵar. Dalańda mal da qalmaı ar da qalmaı, qarqyldap qala berdik qarǵalardaı, toqtaıtyn túri de joq tajalyńnyń túp-túgel tuqyrta bir jalmap almaı.   Qanshama qarasań da túsinikpen, kóńilim kólge aınaldy qusy bitken qorqasyń kele-kele bizdiń elde túk qalmaı júre me dep kisilikten. Pánı jalǵannyń kúngeıi men kóleńkesi, jaryǵy men túnegi, jylýy men yzǵary úzeńgi qaǵysa júredi. Oǵan etimiz ábden úırenip ketken. Qoldan kelse, kvarktar men kvanttarǵa ámir etýge de  ázirmiz. «Iá», - deımin-aý. Joǵary kerneýli jeli isten shyqsa, elektr symy úzilse, olardyń bir býynyna aqaý tússe, elektromontajshy shirkiniń uzaqqa sozbaı, tap-tuınaqtaı etip, lekerlep tastaıdy. Áleýmettik qubylys, qoǵamdyq júıe ondaı zańdylyqqa baǵynbaıdy. Onyń bir tizbegin, bir býynyn ǵana jutyndyryp, gúlge orap qoıa almaısyń. Ony tutastaı ústirikteý, kúrdeli jóndeý qajet. Osy jaıtty S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin, odan soń  Máskeý joǵarǵy partııa mektebin taýsyp, qoǵamdyq ǵylymdardy bir kisideı uǵyp kelse de, kúnderdiń kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty Sáken Qusaıynuly Imanasov Parlament depýtattyǵynyń dodasyna tústi de ketti. Qıqý men dúbirge qulaǵy eleńdep turatyn arǵymaq tuıaq aqynnyń mynadaı alashubar dúrmekke ilesýi jarasymdy bola qoıar ma eken desem de, onyń ózi  basshylyq etken «Qazaq memleketi» gazetiniń jeti-segiz qyzmetkeri túgeldeı taqymymyzdy qysyp otyrǵanymyz aıan. Jurty, elektoraty áz ulynyń meselin bul joly da qaıtarmady,  qosqan aty ozyp keldi. Sóıtip ǵumyry qysqa parlamenttiń depýtatyǵyna da saılandy. Osy tóten qadamnyń jumbaǵy nede? Bálkim, mundaı ǵajabı qubylysty aqynnyń tómendegi joldarynan izdegen jón bolar: Tura tur sen, tustasym, kijinbe de, báseń bolmaq ózgeden júzim nege? Kirmegen de shyǵarmyn, qoldan-qolǵa kóship júrgen turaqty tizimge de, másele – tizimde me? Jaratýshy ıemniń jaýabynan góri suraǵy mol óz ssenarııi bar. Shahmat teorııasynyń qalybyna salsaq, ómirlik partııa debıýtten, mıttelshpılden, endshpılden quralady. Jazmysh degenmiz – sol Uly Sanadan shyqqan vırtýaldy ssenarıı. Adamzat balasynyń ony redaksııalaýǵa kúsh-qaıraty qaıdan jetsin. Qaı fıgýrany taqtadan qaı ýaqytta alyp tastaýdy da Alla taǵalanyń ózi ǵana biledi. Qaısymyz ferzimiz, qaısymyz peshkadan ferzige aıaq basamyz – ol jaǵy da bizge bımálim. Myna jalpaq dúnıedegi  adamı yryzdyqty  úlestirýshiniń uıǵarymy da shaqsha bas pendeniń tanymyna esh saı kelmeıdi. Qanshama janyqqanymen, qanshama jelikkenimen, biz – sol alpys tórt sharshynyń ǵana oıynshysymyz. Sol aqıqatty, sol hattamany aqyl-túısikpen úzip-úzip ajyratsaq ta, biz beıbaq kúres pen tiresten esh jalyqqan emespiz. Kúrt azaıyp keshegi baq ta, naz da, aqtaryp em barlyǵyn aq qaǵazǵa. – talaıyn dep aradaı aǵaıynnyń, alaıyn dep alqymnan jatqany az ba? Tutqyn ǵurly kórmesten túrmedegi, kók jelkeden kóp oılar búrgen edi, atyp kele jatty bir ádemi tań talatpaıyn degendeı túnge meni.   Tap-tap berip túnimen nebir qýy, túrinen de, tilinen tógildi ýy... ...Adam degen osy ǵoı, atqan tańnyń jeliktire bastapty jeńil býy, - degen eken keshe ǵana turǵylastarynyń arasynda aq almastaı jarqyldap júrgen qazaqtyń pishini bólek, symbat-syry erek taǵy bir Sákeni, Sáken Imanasovy! Ne desek te, ne oılasaq ta, myna jumyr jer betindegi Adamdyqtyń, Aqyndyqtyń ǵalamat mıssııasy grek mıfterindegi tıtandardaı Olımp shyńynda shalqaqtaǵandarmen arpalys, ǵasyrdan-ǵasyrǵa jalǵasa berer  sýsyny taýsylmas О́mir Jyry emes pe?

 Káken Qamzın,

Fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor.