Áleýmettiń áleýetin arttyrý alǵy shart

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Joldaýynda áleýmettiń áleýetin arttyryp, turǵyndartyń turmysyn túzeýge naqty tapsyrmalar bergeni belgili. Bul baǵytta qazir naqty josparlar aıqyndalyp, aldaǵy ýaqytqa mejeli mindetter belgilendi. Bul Qazaqstandy jańa jahandyq dáýirge bastaıtyny sózsiz. Osy oraıda Prezıdenttiń pármendi qadamdaryna óńirlerde óz únin qosyp, qoldaý bildirgeni abzal. Al eń basty demeý ol kórsetkishtiń jyl sanap óskeni dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Jambyl oblysynda halyqtyń orta eseppen jan basyna shaqqandaǵy ataýly aqshalaı tabystary 2019 jyldyń 1 toqsanynda 66361 teńgeni qurap, 2018 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda ataýly kóriniste 14,0%-ǵa, naqty – 8,5%-ǵa artty.

Ortasha aılyq ataýly jalaqy 2019 jyldyń 2 toqsanynda 126,5 myń teńgeni qurap, ataýly kóriniste 13,7%-ǵa, naqty - 8,2%-ǵa ósti.

Jumyssyzdyq deńgeıi 2019 jyldyń 2 toqsanynda 4,8%-dy qurady.

2019 jyldyń qańtar-tamyz aılarynda oblys bıýdjetiniń kiristeri 203,4 mlrd. teńgege nemese 103,4%-ǵa oryndaldy.

Menshikti kirister jospary 44,4 mlrd. teńgege (jospar 37,8 mlrd. teńge) nemese 117,6%-ǵa oryndalyp, bıýdjetke 6,6 mlrd. teńge jospardan artyǵymen tústi, ótken jyldyń tıisti merzimimen salystyrǵanda ósim 114,2%-dy qurady (+ 5 mlrd. 516,9 mln.tg).

Jalpy oblys boıynsha bıýdjettik qarajattar 210,8 mlrd. teńgege nemese 98,6%-ǵa ıgerilgen, ıgerilmegeni – 2,9 mlrd. teńge (2018 jyldyń 1 qyrkúıegine – 98,0%, ıgerilmegeni – 3,5 mlrd. teńge).

Janǵa jylý beretin jaǵymdy jańalyqtardyń deni buqaramen baılanysty ekeni belgili. Bul oraıda áýlıeatalyqtardyń jumyspen qamtylýy, menshikti kiristerdiń oryndalýy, qazyna qarjysynyń ıgerilýi qup kóretin nárse. Bul jaıynda oblys ákimi Asqar Myrzahmetov te alqaly jıyndarda basa aıtyp, buǵan aıryqsha kóńil bólip keledi. Bir ǵana aımaq basshysynyń aýyldardy aralap, turǵyndarmen tildesip, muń-muqtajyn tyńdap júrýiniń ózi kópke úlgi. Máselen Moıynqum aýdanyna jumys saparymen barǵan Asqar Isabekuly shalǵaıdaǵy eldi mekenderdiń ózderine at izin salyp, turǵyndardyń tilegin tyńdady. Sondaı-aq qarapaıym zattar ekonomıkasyn damytý úshin aýlý-aýlalardy aralap, baqsha baptap ta baıýǵa bolatyndyǵyn qarapaıym halyqtyń sanasyna sińirdi. Nátıjesinde moıynqumdyqtar keńestik kezeńnen keıin umyt qalǵan júgeri sharýashylyǵyn qolǵa alsa, aýlasynan shaǵyn teplısa ashyp, sharýashysyn shalqytyp jatqandar da bar.