Qabdesh Júmádilov. Jákýlanyń qyzyl tasy

Keshe Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasynda saıası qaıratker Jákýla Kúshikovtiń (1863-1933) týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı jaryq kórgen «Jákýla bolys» kitabynyń tusaýkeseri ótti.

Bul kitapta J.Kúshikovtiń Dala general-gýbernatorlyǵynyń ortalyǵy Omby qalasynda eýropalyq deńgeıde medısınalyq bilim alýy (1881-85 j.j.), Jetisý jerindegi dárigerlik (1885-1909 j.j.), Semeı óńirindegi bolystyq qyzmeti (1909-1920 j.j.), saıası tulǵa retinde ult-azattyq kúreske aralasyp, «ulttyq partııa qurýymyz kerek» degeni úshin (1913 j.) Reseı ımperııasy tarapynan, «Alashqa nıettes» bolǵany úshin bolshevıkter tarapynan kámpeskege ushyrap, qýǵyn-súrgin kórgeni tarıhı derektermen aıǵaqtalǵan. Buǵan qosa, Varshava ýnıversıtetin 1917 jyly bitirgen inisi Ábilmájin Kúshikovtiń «Qaplanbek Alashordasy» uıymyn qurǵany úshin 1937-de atylǵany, uldary Maǵaýııa jáne Ánýar Jákýlınniń Qytaıdaǵy «Úsh aımaq» ulttyq qurylymynda eki aımaqtyń ýálıi bolǵany úshin repressııaǵa ushyraǵany muraǵat materıaldary negizinde jazylǵan.

Biz Qazaqstannyń halyq jazýshysy Qabdesh Júmádilovtiń «Jákýlanyń qyzyl tasy» atty maqalasyn nazaralaryńyzǵa usynyp otyrmyz. Aldaǵy kúnderde elimizge tanymal tarıhshylar men zertteýshilerdiń Jákýla bolys týraly zertteýlerin de oqı alasyzdar.

            Aıagózden attanyp, Aqsýatqa qaraı sapar shekkende, orta joldan aýa bere aldyńyzdan «Jákýlanyń qyzyltasy» men mundalap kórinis beredi. Sol sýret mórdeı basylyp, kóńilde qalyp qoıǵan. Olaı bolatyny, men bul kúre jolmen olaı da, bulaı da kóp júrgenmin. Sol tustan ótip, «Jákýlanyń qyzyltasyna» kózim túsken saıyn, men qazaq jeriniń bir kıeli qasıetine qaıran qalýshy edim. Qazaq óz tarıhyn qaǵazǵa túsirmese de, týǵan jerdiń saı-sala, taý-tasyna jazyp ketken sekildi. Al, jerdiń jady (pamıaty) degen keremet! Tarıhtaǵy keıbir esimderdi eseńgiregen qazaqtyń eli umytsa da, jeri umytpaıdy.

            «Jákýlanyń qyzyltasy». Bul sózdi osy jolmen ary-beri ótken jolaýshy esh oılanbastan, emin-erkin aıta salady. «Jákýlanyń qyzyltasynan ótkende», nemese «malshy aýyl Jákýlanyń qyzyltasynda otyr» deıdi ózara sóıleskende. Al, osy sózdi jıi aıtatyn jastar Jákýlanyń kim ekenin bilmeýi de múmkin. Biraq jer aty halyqtyń sózdik qoryna myqtap enip ketken.

            Jalpy, Aqsýat óńiri osyndaı tarıhı eskertkish-esimderge óte baı. «Jákýlanyń qyzyltasynan» ary sál júrseńiz, aldyńyzda «Qýbastyń kezeńi» tur. Qýbas at – qolbasy Qabanbaıdyń janserik tulpary ǵoı. Jekpe-jekte astyndaǵy kerigi jata ketip, atqa jarymaı júrgen batyr Qýbasty dónen kezinde osyndaǵy Muryn Jylqysynan tapqan desedi... Odan bir-eki kezeń assańyz, «Maıly shat» shyǵady aldyńyzdan. Qabanbaı bastaǵan qazaq áskeri shyǵys ólkeni jońǵardan azat etip bolǵan soń, 1754-jyly kúzde osy alqapta aǵyl-tegil toı jasaǵan desedi. Qymyz ózen bop aǵyp, et tóbe bop úıilgen sol jurt keıin «Maıly shat» atanypty.

            Al, odan da ary, Aqsýat jerine ishkerilip enseńiz, Qarǵyba ózeniniń ańǵaryndaǵy «Buqa shatqalynda» meniń toǵyzynshy atam Buqa batyrdyń molasy bar. Atamyz teńsiz urysta qorshaýda qalyp, jan-jaqtan jabylǵan oırattar naızamen tik kóterip alǵanda, óne boıynan qan saýlap turyp: «Atańa nálet, ıt qalmaq, ólmsem de senderden naıza boıy bıik turmyn ǵoı!» degen eken, jaryqtyq. Keıde «Aqsýat óńiriniń maǵan tótenshe ystyq kórinetini – onyń qoınaýynda batyr babamnyń súıegi jatqanynan shyǵar» dep te oılap qoıamyn.

Álqısa, taqyrybymyzǵa qaıta oralaıyq. Áńgime «Jákýlanyń qyzyltasynan» shyǵyp edi-aý! Bir jolymen Aqsýatqa bara jatyp, ádeıi bilmegensip, qasyndaǵy jol-serikterime mynadaı suraq qoıdym:

-          Myna oń jaq qaptaldaǵy bıikti ne dep aıtady?

-          «Jákýlanyń qyzyltas» deıdi bul bıikti...

-          Solaı de... Al Jákýla degen kim, sonda?

-          Bilmeımiz... Áıteýir osy taýdy halyq solaı aıtady, - dedi bireýi eki ıyǵyn qomdap.

-          Baıaǵyda Jákýla degen bolys ótipti. Osy óńirdiń bári sol baıdyń qonysy bolsa kerek, - deıdi álgiden góri saýattyraq ekinshisi...

Buǵan da táýba. Jastardyń osyny bilgenine de shúkir deımiz. Oǵan jastar kináli emes. Arýaqtardy eske almaı, urpaq jalǵastyǵyn úzip tastaǵan qoǵam kinási. Men bir búıirde qalyp bara jatqan «Jákýlanyń qyzyltasyna» qaraımyn taǵy da. Qyzyl tas kún raıyna qaraı, seniń qaı qyrynan qaraǵanyńa qaraı ártúrli reń berip, qubylyp turady. Kún kózinde qyzyl araılanyp, órtteı laýlap shalynsa, bultty kúnderi qyzyl qoshqyldanyp, qara qońyr tartady. Qalaı bolǵanda da qyzyl tas sol ornynan qozǵalmaıdy. Beıne Jakýla boolysqa qoıylǵan máńgilik eskertkish tárizdi.

Iá, bizdiń qazaq jerge at qoıýdan qate jibermegen. Sonaý qyzyltastyń bir qoınaýynda, sóz joq, Jákýla Kúshikulynyń qystaýy bar. Qatar turǵan О́kpeti men Qyzyltasta tórt túlik mal óriske sımaı, keń jaıylyp jatty-aý bir kezde.

Jákýla bolys – Muryn rýynyń Qydyr tarmaǵynan. Al, Qydyr – áıgili Jolymbet bıdiń úlken uly. Jolymbette jeti ul bolǵan ǵoı. Keıin «Jeti Jolymbet» atanǵan bul áýlet Murynnyń negizgi sulbasyn quraıdy. Jolymbet bı tarıhta bolǵan adam. Jońǵar shapqynshylyǵy kezinde el-jurtymen Arqaǵa aýǵan Jolymbet 136 jasqa kelip, sol jaqta qaıtys bolypty. Zıraty Aqmola óńirindegi «Jolymbet beketine» taıaý jerde. Jolymbet bı 130 jasynda aqyl-esinen jańylmaı saırap otyrǵanda, júz jasqa kelgen uly Qadyr aljı bastasa kerek. Sonda Jolymbet babamyz: «Bul qulynym ne kórmedi. Únemi jeldiń óti, jaýdyń betinde júrdi ǵoı. Munyń sharshaıtyn ýaǵy boldy» dep balasynyń mańdaıynan sıpaıdy eken, jaryqtyq.

Sol jolymbet bıdiń tikeleı urpaǵy sanalatyn Jákýla Kúshikuly – halyqtyń sanaly tobynan shyqqan belgili tulǵa. Ár rýda uıytqy bolatyn tirekti adamdar bolady. Bul da – solardyń soıynan. Sonaý 19-ǵasyrdyń 90-jyldarynda Jákýlanyń  Ombydaǵy medınsttıtýtqa baryp oqýy – osy sózimizdiń aıqyn dáleli. О́z ultyna barynsha qajet, eń zarý nárseniń biri – dárigerlik ekenin jan-tánimen sezinip, aldyna úlken maqsat qoıyp barǵan adam ǵoı. Alaıdy  ımperııalyq ókimet oqý bitirgen Jákýlany óz eline jibermeı, áskerı dáriger retinde Bishkektegi armııa bólimshesine joldaıdy. Jakýlanyń biraz jyly osynda ótedi.

Ol kisiniń elge oralýy – jıyrmasynshy ǵasyrdyń basy. Onda da, О́kpetidegi el-jurty joǵaryǵa aryzdanyp júrip, zorǵa qaıtaryp alǵan. Bul – kezekti bolys saılaýynyń qarsańy bolatyn. Kópten qoldary jetpeı zar bolyp jýrgen azamaty kelisimen aǵaıyn jurty ony birden bolys  saılap alady. Ol kezde qazaqtyń mańdaıyna jazylǵan eń úlken laýazymyn – osy bolystyq. Imperııa zamanynda gýbernator turypty ǵoı, qazaqtan shyqqan birde-bir ýezd bastyǵy bolmaǵan... Jákýla óz elinde on jyldan astam bolys boldy. О́ziniń qara qyldy qaq jarǵan ádildigimen, halyqqa jasaǵan qamqorlyǵymen el qurmetine bólendi. Basqasha bolýy múmkin emes-ti. Adaldyq pen ádildik, halyqqa qaltqysyz qyzmet etý – sol kezdegi qazaq oqyǵandarynyń kóbine tán qasıet edi.

Jákýla el basqaryp júrgende Semeıdegi qaıratkerlerimen tyǵyz baılanysta boldy. Halyqtyń kózin ashyp, el ishinde «Qazaq» gazeti men «Aıqap» jýrnalynyń keń taralýyna kúsh saldy. Jalpy, óner-bilimge umtylý – bul áýletke tán qasıet. Jákýlanyń nemere inisi Ábilmájin Kúshikov ǵasyr basynda sonaý Eýropadan Varshava ýnıversıtetin bitirip keldi. Keıin bul ekeýi de «Alash» qozǵalysynyń belsendi músheleri boldy. Amal ne, balshabektik qyzyl ókimet qazaq zııalylarynyń jolyn kesip, ańsaǵan armandaryna jetkizbedi ǵoı. Ábilmájin 1937-jyly «Halyq jaýy» atanyp, áriptesterimen birge atylyp ketti. Al, Jákýla kampeske kezinde jer-jerde burq ete qalǵan sharýalar kóterilisine ishtartty dep aıyptalyp, ustalatyn bolǵan soń, amalsyz shekara asyp, Sháýeshek jaqqa boı tasalady.

Eger zaman tynysh bolsa, Jákýla dárigerlik kásibin jalǵastyryp, bul jaqta da óz ultyna qyzmet ister edi. Biraq sol zamany túskir tynysh bolmaıdy ǵoı. «Qyrsyq bir aınaldyrsa, shyraınaldyrady» degen osy. Bular Sháýeshekke baryp ornyqqan soń, arada birer jyl ótpeı, aldarynan «Dúńgen kóterilisi» degen bir búlik shyǵa keldi.

«Dúńgen kóterilisi» degen ne deısiz ǵoı? Shyńjańmen irgeles, Qytaıdyń Gansý, Shyńhaı ólkelerinde mólshermen on mıllıonǵa jýyq dúńgender jasaıdy. Dúńgen dep júrgenimiz – sonaý segizinshi ǵasyrda, arabtyń áıgili «Qutaıba joryǵy» kezinde musylman bolyp, ıslam dinine engen qytaılar men tańǵuttar. Mıllıard qytaı ár kezeńde ózderin jaýlap alǵan túrikterdi de (Shyńǵys han áýletin), Mánjý-shúrshitterdi de jutyp, sińirip áketti ǵoı. Biraq, qansha ǵasyr ótse de osy dúńgenderdi sińire almaı-aq qoıdy. Sonda, dúńgendi saqtap turǵan ne deısiz ǵoı? Ol – ıslam dini. Dúnıede dúńgennen dinge berik halyq joq. Dúngender bıleýshi ultqa berilgendi bylaı qoıyp, ýaq-ýaq mıllıard qytaıǵa qarsy ǵazaýat jarııalaıtynyn qaıtersiń. Olar baıaǵyda 1860-jyldar bir kóterilgen. Sonan keıin otarshyldarǵa qarsy surapyl soǵys ashqany – osy 1933-1934 jyldar. Dúngender jáne ózderi ǵana kóterilip qoımaıdy, din qaryndas dep, Shyńjańdaǵy uıǵyr men qazaqty ala ketedi.

            Jákýla bolys óren-jaranymen Sháýeshek baryp ornyqqan soń kóp ótpeı-aq ishkeriden dúńgenderde kelip jetti. Az emes, general Mahıyń bastaǵan tutas bir polk. Basqalary Úrimji men Altaı baǵytynda aıqasyp jatsa kerek. Myna kelgender jergilikti qytaı ákimderin qýyp shyǵyp, Sháýeshekti birneshe aı bılep turdy. Musylmannyń aq týyn kórgen soń, shydaı almaı, olarǵa qazaqtar da qosylyp ketken. Eger oıda-joqta batystan Sovet armııasy kelip kılikpegende, dúńgen bıligi sozyla berer me edi, qaıter edi. Stalınnyń ustanymy belgili: dál irgesinde taǵy bir musylman memleketin qalaı qurǵyzyp qoısyn. Mol qarýmen kelip, tutqıyldan tıisken orys áskeri dúńgenderdi bir aptaǵa jetkizbeı Sháýeshekten qýyp shyqty. Árıne dúńgender ońaı shegine qoıǵan joq, qalada keskilisken urys boldy. Aınala tóńirek dúńgeni, qazaǵy aralas jaralylarǵa tolyp ketken. Al, dáriger Jákýla kúndiz-túni damyl kórmeı sol jaralylarǵa járdem kórsetýmen bolǵan edi. Mine, sol kezde, bul jazmysh degendi qoısaıshy, kóterilisshilerge kómektestiń degen syltaýmen jazalaýshy jendetter Jákýlany atyp ketipti.

            Kóp adamdar «jazalaýshy áskerler Jákýlanyń dáriger ekenin bilmeı, kóterilisshilerdiń biri dep, ańdamaı atqan shyǵar» degendi aıtady. Al, meniń oıym basqasha. Jákýla bolysty kim atsa da, arnaıy tapsyrmamen izdep kelip, onyń kim ekenin dál tanyp turyp atqan. Sovet áskeri barǵan jerde NKVD jansyzdary birge júretini belgili. Olar kóp jyldar boıy shekara asyp ketken «Alash» qaıratkerlerin aýlaýmen boldy. Raıymjan Marsekov, Zııat Shákerimuly qatarly talaı bozdaqty izine túsip turyp, ustap áketti. Endeshe, Jákýla bolysqa qadalǵan oq ta – oqystan atylǵan nárse emes, arnaıy nysanaǵa alynǵan, kezelgen oq.

            Árıne, óz basym Jákýla bolysty kóre alǵam joq. Ol kisi men dúnıege kelerden eki-úsh jyl buryn, joǵaryda aıtqanymyzdaı, dárigerlik paryzyn óteý ústinde mert bolypty. Onyń esesine, men jas kezimnen bolystyń balalaryn bilip óstim. Ákeleri sháıt bolǵanda, uldary Ánýar on eki jasta, Maǵaýııa 16 jasta eken. Bul jaqta oryssha oqyp, saýatyn ashyp barǵan balalar baǵyna Shyńjańda ultazattyq kúresi burq ete qalady. Biz endi Maǵaýııa men Ánýardy azattyq qozǵalysynyń jýan ortasynan kóremiz. Azattyqqa, ultqa degen qushtarlyq olardyń qanynda jatqan ǵoı. Kezegi kelgende, boılaryndaǵy sol passııanarlyq qýat jaryq dúnıege jaryp shyqty. Biz mektepte oqyp júrgende, Ánýar Jakýlın men Maǵaýııa Jakýlın degen esimder Shyǵys Túrkistan aspanynda qalyqtap turýshy edi.

            Shyńjańdaǵy ultazattyq kúresine eseli úles qosqan aǵaıyndy Jákýlınder keıin qytaıdyń qyzyl ókimeti tusynda da laýazymdy qyzmetter atqardy. Ánýar Quljada Ile aımaǵyna ýálı (gýbernator) bolyp turǵanda, Maǵaýııa Sháýeshekte Tarbaǵataı aımaǵyn basqardy. Keıin Ánýar Shyńjań ólkelik partııa komıtetiniń ákimshilik-zań bóliminiń bastyǵy bop turǵanda, Maǵaýııa ólkelik syrtqy saýdanyń tutqasyn ustady.

            1961-jyldyń basynda maǵan Ánýar Jákýlınniń úıinde bolyp, aǵaıyndy ekeýimen de dámdes bolýdyń sáti tústi. Buryn bul áýletpen meniń aralasym joq-tuǵyn. Meni onda ertip barǵan – belgili aqyn Maqatan Sháriphanuly. Bul – kezinde Altaı aımaǵynyń gýbernatory bolǵan, keıin Shyńsysáı túrmesinde azaptap óltirilgen ataqty Sháriphan tóreniń balasy ǵoı. Maqatandy joǵarǵy elıtanyń bári jaqsy tanıtyn-dy. Men bolsam, Almatydaǵy oqýymnan qalyp, basyma «ońshyl-ultshyl» degen qalpaq kıip, «Shyńjań gazeti» redaksııasynda baqylaý astynda jumys istep júrgen kezim bolatyn. Qydyrýǵa zaýqym joq edi, Maqatan erki aldyma qoımady:

            –  Baraıyq, úlken adamdarmen tanysasyń. Qazir ulyqtardyń dastarqany toq. Tymqursa, sálem bergen bolyp, bir toıyp qaıtpaımyz ba! – dep aqyry kóndirdi. Bul kezde Úrimjide asharshylyq bastalǵan-dy. Qaryn qurǵyrdyń «shuryldap» turǵany da ras edi.

Ánýardyń úıine barsaq, aǵasy Maǵaýııa da sonda eken. Aǵaıyndardyń demalys kúngi ońasha sátin buzǵanymyz anyq. Áıtse de, syr bermeı qarsyaldy. Úı ıeleriniń qas-qabaǵyna qaraıtyn maqatan joq, áróaısysyn alma-jyldary Ánýar qyryqtan asyp, maǵaýııa elýge taqap qalǵan kezi. Ekeýi de – zor deneli, meljemdi, kelisken kisiler eken. Qansha qonaqjaılyq tanytqanmen, aramyzda jarasty áńgime bola qoımady. Onyń ústine, meniń jaǵdaıym da ońyp turǵan joq. Aýyz baqqan zaman. Maǵaýııa doıbyshy eken. Biraz ýaqytty ekeýmiz doıby oınap ótkizdik. Maqatannyń aıtqany ras, bul úılerge asharshylyq ene qoımapty. Eń bastysy, Bátý apaı ázirlegen dámdi taǵamdarmen júrek jalǵap, arjaǵymyzǵa el qondyryp qaıttyq.

Biraq, eń ókinishti jeri, sol azamattardyń basyndaǵy baq ta, bıik mansap ta baıansyz bolyp shyqty. Demek, ulttyń azat bolmaı turyp, óz bıligiń ózińe tımeı turyp, sen de baqytty bola almaıdy ekensiń. Tóbeńnen qaraǵan otyrshyl ókimet seni belgili bir kezeńde paıdalanaly eken de, jospary oryndalǵan soń kereksiz zattaı laqtyra salady eken. Jáıińa jiberse jaqsy oryndalǵan soń kereksiz zattaı laqtyra salady eken. Jáıińa jiberse jaqsy ǵoı, seni endi «jaý» dep sanap, qapasqa qamap, qorlaıtynyn qaıtersiń.

Jákýlınder, mine, osy shyndyqty da bastan keshirdi. Zaman tarylyp, basyna bult úıirilgende, Maǵaýııa zeınetke shyǵyp, qutyldy da, Ánýar ataqty «mádenıet tóńkerisiniń» tuzaǵyna ilindi. «Kapıtalızm jolyna túsken laýazym ıesi» degen aıdarmen túrmege qamaldy da, sol esikten qaıta shyqpady. О́ltirip qana qoımaı, súıegin bermeı qor qyldy- aý! Ánýardyń  máıitin Mao ólgen soń ǵana abaqty aýlasynan qazyp alyp, basqa jaqta jerleýge múmkindik týdy.

Mine, qysqa qaıyrǵanda, bir áýlettiń ómir joly, taǵdyr-talaıy osyndaı. Azattyq úshin, baqyt úshin týǵang, otarshyldar joldaryn qansha kesse de órshelenip, órge umtylǵan. Qazir Jákýlınder áýleti jarym-jartylap, atajurtqa kelip aldy. Tamyrdaǵy tek (gen) qur jatpaıdy eken. Urpaqtary bul jaqta da jerde qalmaı, óz ortasynan ozyp, ónip-ósip jatyr. Atalary Jákýlanyń – jyldyǵyna arnap, týǵan jerinde As berýi, atalary týraly estelik-kitap shyǵarýǵa talpynýy – osy sózimizdiń aıqyn dáleli.

Al, týǵan eli men jeri óz perzentine eskertkishti baıaǵyda-aq ornatyp qoıǵan. Ol – «Jákýlanyń qyzyltasy».