• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
17 Qyrkúıek, 03:19:31
Qazaqstanda másele sheshilý úshin aldymen adam ólý kerek

22 Tamyz, 2019 NEWS

Taǵy da qaryz. Endi qaı sala bereshekke batty?

«Qazaqstan temir joly» taǵy 40 mlrd teńge qaryz tartty, dep habarlaıdy Qamshy.kz aqparat agenttigi inbusiness.kz-ke silteme jasap.

QTJ osynsha mıllıardtardy «Qazaqstandyq qor bırjasynda» (KASE) 15 jyldyq oblıgasııalaryn ornalastyrý arqyly taýyp otyr. KASE habarlaýynsha, ulttyq temir jol operatory óziniń KZ2C00005866 (TMJLb6) oblıgasııalaryna arzan qarajat tarta aldy: 2034 jylǵy 20 tamyzǵa deıin shyǵarylǵan qundy qaǵazdyń syıaqysyna ulttyq kompanııa jyldyq 2% ǵana tóleıdi.

Bırjadaǵy QTJ oblıgasııalaryn satý boıynsha mamandandyrylǵan saýdaǵa jalǵyz ǵana qatysýshy qatysqan.

Ulttyq kompanııanyń 40 mıllıon qaǵazynyń ár danasyn 1 myń teńgeden satyp alyp, 40 mlrd teńgeni de sol berdi.

Almatydaǵy «Ortalyq qundy qaǵazdar depozıtarııi» AQ-y dereginshe, saýda nátıjesi boıynsha taraptar esep aıyrysyp, mámileni oryndaǵan. Naqtylaı ketsek, ótinishtiń qabyldanǵany 11:30 shamasynda rastalsa, qarjynyń tólengen ýaqyty retinde saǵat 13:30 kórsetilgen. Oblıgasııalar 5 myń 400 kúnge berilip otyr.

Qazaqstandyq qor bırjasy ótinish «jabyq» tásilmen berilgenin málim etti. Iаǵnı, QTJ qundy qaǵazdaryn kimniń ıelengeni belgisiz.

Jalpy, kompanııa dúrkin-dúrkin qomaqty qaryz alyp turady. KASE sarapshylary bıylǵy 10 shildede solardyń biri – halyqaralyq oblıgasııalar boıynsha (XS0799658637, US48667DAD66, TMJLe1) «Qazaqstan temir joly» 14-shi ret tólem tólegenin málim etti. Tólem kólemi 38 mıllıon 225 myń dollardy quraǵan. 

Budan bólek, 2019 jylǵy 26 shildede QTJ taǵy bir oblıgasııalary (KZ2C00004109, TMJLb4) boıynsha tórtinshi kýponyn ótedi. Onyń somasy 1 mıllıard 375 mıllıon teńgege jetti.

Budan buryn iri kólemdegi qaryzdy «Qazaqstan temir joly» 2016 jylǵy 25 sáýirde tartqan bolatyn: onda ol Almatyda ornalasqan otandyq bırjada 50 mıllıard teńgege oblıgasııalaryn ornalastyrdy (KZP01Y10F217, KZ2C00003564, TMJLb3). Biraq ol úshin tóleıtin syıaqysy da mol – 10 jyl boıy jyldyq 16,92%-dan berip otyrady. 

Byltyrǵy 2017 jyly QTJ óz tarıhynda alǵash ret tól qundy qaǵazdaryn reseılik rýblde ornalastyrdy. Aıtpaqshy, buǵan deıin postkeńestik keńistikke kiretin bir de bir memlekettiń ulttyq kompanııasy Reseı naryǵynda mundaı korporatıvtik shyǵarylym jasaýdy jón kórmepti. Alpaýyt kórshisin qolpashtap, shashbaýyn kóterip júretin Qazaqstan bul salada da alǵashqy boldy.

QTJ sonda reseılik ınvestorlarǵa 8,75% syıaqy tóleýge mindetteme alyp, 5 jylǵa 15 mlrd teńge tartty.

«Qazaqstan temir jolynyń» jıyntyqty qarjylyq esebine júginsek, 2019 jylǵy 31 naýryzdaǵy jaǵdaı boıynsha kompanııa tobynyń aǵymdaǵy mindettemeleri aǵymdaǵy aktıvterinen 195 370 000 000 teńgege asyp túsip otyr. Qujatta QTJ-nyń Úkimetten alǵan kapıtal esebinen jáne qaryz qarajattarǵa iri ınvestısııalyq jobalardy qarjylandyryp kele jatqany atap ótiledi.

Kompanııa toby qaryzdaryn sóndirý úshin on eki aı ishinde 137 374 000 000 teńgeni kredıtorlaryna tóleýi tıis.

Esepte «2019 jylǵy 31 mamyrdaǵy jaǵdaıǵa sáıkes, Qazaqstan temir joly» UK» AQ-nyń qaryzy 1 trıllıon 241 mıllıard 393 mıllıon teńgeni quraıtyny aıtylǵan.

Osynyń aldynda, 2018 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha odan 40 mıllıardtaıǵa az – 1 trln 207,1 mln teńge boldy. Endi tórt aıdaı ýaqyt ótkende taǵy qyryq mıllıardtaıǵa artýda. Sonda osynsha mıllıardtar qaıda ketýde?

QTJ dereginshe, bıylǵy jylǵy birinshi toqsanda kompanııa toby 973 mln teńgege júk jáne jolaýshylar vagondaryn, lokomotıvterdi, basqa da negizgi quraldar túrinde aktıvterdi satyp alǵan. Jyl basynan beri «Quryq» teńiz portyndaǵy parom kesheniniń qurylysyn jalǵastyrýǵa 1 mlrd 339 mln teńge jumsalǵan. О́tken jyly «Quryqqa» 5 mlrd 728 mln teńge baǵyttalǵan bolatyn. Ulttyq kompanııa temir jol ınfraqurylymyna qatysty ózge de jobalardy iske asyryp jatyr.

Baqyt Kómekbaıuly

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir