"Alǵashynda qarsy boldym": Ulttyq keńestiń músheleri nege senedi?

Keshe Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń erejesin jáne quramyn bekitý týraly qaýlyǵa qol qoıdy. Osyǵan qatysty Qamshy.kz aqparat agenttiginiń jýrnalısi Ulttyq keńestiń quramyndaǵy Qazybek Isa, Qaırat Joldybaıuly, Erlan Saırov pen Aıgúl Orynbekke habarlasyp, pikirin bildi. 

— Sizdi qoǵamdaǵy qandaı másele tolǵandyrady? Ulttyq keńeste qandaı máseleni kóterer edińiz?

Qazybek Isa: 

— Meniń qandaı máseleni kóteretinim belgili dep oılamyn. Qazirgi tańdaǵy ózekti máselelerdiń biregeıi qazaq tiliniń qazirgi hal-ahýaly. О́ıtkeni qansha aıtylǵanmen, sheshimi tabylmaı kele jatqan da osy til máselesi. Til máselesi sheshilmeı, tirlik sheshilmeıdi. О́ıtkeni ananyń tili men ananyń súti birdeı. Bala qaı tilde emip ósse sol tilge qyzmet etedi. Júsipbek Aımaýytovtyń bir sózi bar "Bala qaı tilde tárbıelenip, bilim alsa sol ultqa qyzmet etedi". Al óz basym qazirgi bıliktegi qyzmetkerler qaı tilde tárbıelense, sol ultqa qyzmet etedi dep sanaımyn. Sondyqtan da til máselesin jolǵa qoıý qajet. Bul máseleni kóterip kele jatqanymyzǵa shamamen 30 jyldyń kólemi bolyp qaldy. Táýelsizdik alǵamyzǵa 28 jyl boldy. Biraq sol baıaǵy, Baıqojanyń taıaǵy bolyp tur. Qazaq "qarnymnyń ashqanynan jylamaımyn, qadirimniń qashqanyna jylaımyn" dep aıtyp ketken. 1986 jyly jastar qarny ashqandyqtan emes, qadiri qashqandyqtan kóshege shyqty. Al adamnyń qadiri, ar-namysy, jany — tilinde. Tiliń taptalyp jatqan kezde qaı másele tolyqtaı sheshiledi?! Mysaly Japonııa II dúnıejúzilik soǵystan keıin eń birinshi ulttyq ıdeologııasyn jolǵa qoıǵan. Sodan keıin ǵana ekonomıkasyn rettep aldy. Al bizde ulttyq ıdeologııa eń sońǵy orynda kele jatyr. Qazir bizde ulttyq ıdeologııa bar dep aıta almaımyz. Mysaly elge kelgen qandastar orys tilin bilmegini úshin nege qıyndyq kórýi kerek? Bul adamnyń aqylyna syımaıtyn dúnıe. Endi budan keıin halyqtyń arasynda qalaı turaqtylyq, kelisim paıda bolady? Ulttyq keńes bolsa osyndaı ózekti, ótkir máselelerdi talqylap qana qoımaı sheshilýine yqpal etýi tıis. 

Erlan Saıyrov:

— Qazaqstannyń saıası reformasynan bastaý kerek. Saıası reforma degenimiz osy qoǵamdaǵy  prosestegi keı zańdarǵa ózgeris engizý. Naqtylaıtyn bolsaq, birinshiden, saılaý týraly, aqparat týraly, partııa men mıtıngter týraly zańnyń talaptaryn búgingi zamanǵa saı etip ózgertý kerek. Ekinshi, aımaqtarda ózin-ózi basqarý problemasy áli kúnge deıin ózektiligin joǵaltqan joq. Bizdiń elimizde ózin-ózi basqarýdyń jańa bir ádis-tásilderin jasaý kerek. Al memleket óz kezeginde ózin-ózi basqarýǵa aralaspǵany jón. Sondaı-aq saıasatty ortalyqsyzdandyrý kerek. Qazir bizde saıası proses Almaty men Astanada ǵana júrip jatyr. Qazaqstan oblystardan turady. Sondyqtan aýdandyq maslıhattardyń statýsyn keńeıtip, depýttattarǵa tolyqqandy ári kásibı túrde jumys isteýge múmkindik berilýi kerek. Eger osy máseleler sheshiletin bolsa bizdegi saıası reformanyń deńgeıi kóterilip, alǵa jyljıtyn edi. 

Qaırat Joldybaıuly:

— Qazir ózekti máseleler kóp. Din salasynda, áleýmettik máseleler de bar. О́zimniń aıtamyn dep júrgen usynystarym bar. Biraq muny Ulttyq keńestiń otyrysynda aıta jatarmyn. 

Aıgúl Orynbek:

— Eń birinshi til máselesi. 30 jyl boıy búkil aqparat, búkil zań orys tilinde taratylyp keldi. Qazirgi qazaq tili qoǵamynyń mártebesi óte tómen. Sol sebepti kóptegen máseleler joǵary jaqqa jetpeı jatady. Halyq pen bılik arasynda qarym-qatynas joq. 

— Ulttyq keńeske baılanysty halyqtyń pikiri qaq jaryldy. Biri senim artsa, endi biri kúmánmen qaraıdy. Kúmánmen qaraıtyndarǵa ne aıtar edińiz?

Qazybek Isa:

— Kúmánmen qaraýy — zańdylyq. Biraq qazirgi Ulttyq keńestiń osyǵan deıin keńesterden ózgesheligi bar. Birinshiden, keńeske prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi tóraǵalyq etedi. Ekinshiden, ulttyq keńestiń qurylýy týraly prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasynda bar edi. Sondaı-aq ulyqtaý kezinde de prezıdent Ulttyq keńes jaıly aıtqan bolatyn. Endi qazir sózinde turyp, aıtqanyn iske asyryp jatyr. Ulttyq keńes quramy da jan-jaqty qamtylǵan. Keńeste óńirlerde halyqtyń muńyn muńdap, joǵyn joqtap júrgen belsendiler de, turaqty bir salada eńbek etip, jumys istep júrgen azamattar da bar. Endi tek Ulttyq keńes óz atyna saı jumys isteý kerek. 

Erlan Saıyrov:

— Qoǵamdyq keńestiń múshesi degen laýazym emes, bul mıssııa. Qoǵamdyq keńes ashyq túrde jumys isteıtin bolady. Azamattardyń barlyǵy óziniń usynysyn ashyq túrde aıtady. Iаǵnı qoǵamdyq keńestiń músheleri — halyqtyń usynystaryn bılikke jetkizetin qural ǵana. Sondyqtan qoǵam bolyp birigip jumys isteıtin bolsaq keńestiń jumysy ónimdi bolady dep oılaımyn. 

Qaırat Joldybaıuly:

— Birinshiden, men keńestiń jumysyna kúmánmen qaraıtyndardy synaı almaımyn. О́ıtkeni osy ýaqytqa deıingi keńester halyqtyń senimin aqtaı almady. Kóleńkeli tustar boldy. Halyqtyń senimin joǵaltyp alǵan da azamattar boldy. Sol sebepti de bul keńestiń jumysyna kúmánmen qaraıtyndarǵa túsinistikpen qaraımyn. Ekinshiden, men ne sebepti bul keńestiń múshesi bolýǵa kelisim berdim? Sebebi "bul án burynǵy ánnen ózgerek". Qazirgi halyqtyń saıası sanasy oıandy. Áleýmettik jeli arqyly sóz bostandyǵy deńgeıi artty. Halyq pen bıliktiń arasynda dıalogtyń kerektigin túsinip, qordalanǵan máselelerdiń kóp ekenin sezingennen keıin bılik osyndaı qadamǵa baryp otyr. Buǵan tóraǵalyq etetin de jaı adam emes, prezıdenttiń ózi. Sondyqtan osyndaı kezeńde halyqty aldap, ony qaıtadan ashyndyryp, ról oınaýǵa jol berilmeıdi dep oılaımyn. Kóptegen másele qoǵamdyq keńeste talqylanatyn bolady. Sondaı-aq prezıdenttiń ózi tóraǵalyq etetin aty dardaı keńestiń kóleńkeli tusy kóp bolady degenmen kelispeımin. Sebebi bul keńesti halyq óz nazarynda ustap otyr. Sondaı-aq bul faktorlar keńestiń júıeli jumys jasaýyna yqpal etedi dep senemin. Sol sebepti de men keńesti múshesi bolýǵa kelisim berdim. 

Aıgúl Orynbek:

— Eń birinshi til máselesi. 30 jyl boıy búkil aqparat, búkil zań orys tilinde taratylyp keldi. Qazirgi qazaq tili qoǵamynyń mártebesi óte tómen. Sol sebepti kóptegen máseleler joǵary jaqqa jetpeı jatady. Halyq pen bılik arasynda qarym-qatynas joq.

Maǵan alǵash usynys túsken kezde men birden qarsy boldym. Keıin oılanyp qaldym. Sebebi keńestiń quramynda orys tildiler kóp boldy. Olar osyndaı uıymdar men keńesterge kirip alyp, ózderiniń oılaryn, usynystaryn aıtyp jatady. Bılik bir qadam jasap, usynys jasaǵannan keıin qazaq tildi belsendiler nege bas tartýy kerek? Nege bılikke de bir qadam jasamasqa?! Sońǵy kezderi maǵan halyqtyń tarapynan "barlyq máselelerdi nege ǵalamtorda ǵana kóterip, jaza beresiń" degen suraqtar kóp qoıylyp júr. Sol sebepti osy múmkindikti paıdalanyp, halyqty tolǵandyryp júrgen máselelerdi Ulttyq keńeste kóterip, qazaq tilinde aıtsam dep oıladym. Sol sebepti usynysty qabyldadym. Halyqtyń muń-zaryn bılikke jetkizýge múmkindik týǵan soń osy múmkindikti tıimdi paıdalanaıyn dedim.